AUSTRAALIA Geograafia 8 klass Kaia Tamm Plva Keskkool

AUSTRAALIA Geograafia 8. klass Kaia Tamm Põlva Keskkool Põlva Maakond 2001

AUSTRAALIA ASUKOHT JA ÜLDANDMED v Lõunapoolkeral 9º_ 39°pl. ; 114º - 153ºip. v Väiksem manner – 7 613 000 km 2 v Rahvaarv- 18 943 000 v Pealinn- Canberra

AVASTUSLUGU v ABEL TASMAN (hollandlane) 1642. a. v “Hiilgav ebaõnnestumine”- tehti ring ümber mandrit leidmata v Leiti ja nimetati Tasmani saar v v JAMES COOK (inglane) 1768. a. v Kaardistati mandri ida- ja põhjarannik v Sooritas veel 2 uurimisreisi mandri kaardistamiseks v

JAMES COOK

KLIIMA v Enamus mandrist asub troopilises vöötmes (kuiv, kuum). Sademeid 100 -200 mm. v Erand on mandri idarannik-siia toob KAGUPASSAAT aastaringselt sademeid. Sademete aastane hulk 1000 - 2000 mm.

TAIME- JA LOOMARIIGI OMAPÄRA PÕHJUSED v Eraldus kõige varem iidsest Gondvana mandrist v Puudus hilisem maismaa ühendus teiste mandritega

LOOMASTIK

KUKKURLOOMAD v Umbes 250 liiki v Kõhul “nahkne tasku - kukkur v Sünnitab eluks väljaarenemata pojad v Areng jätkub kukrus 2 - 11 kuud v Kukrusse avanevad piimanäärmed v Ohu korral põgeneb sinna ka hiljem

Känguru v v v 55 liiki, liiguvad hüpates Tagajalad on pikad ja väga tugevad Esijalad on lühikesed ja nõrgad, talitlevad käetaoliselt Saba on suur , on toeks ja tüüriks hüppamisel Hiidkängurud – 3 m pikad, hüppavad 12 m kaugusele ja 2, 7 m kõrgusele

Koaala karu Välimuselt meenutab mängukaru v Väga aeglane v Toitub ainult eukalüpti lehtedest v Looduslikke vaenlasi ei ole v Kütitakse karusnaha tõttu v On looduskaitse all v

Vombat

Kukkurkurat

ÜRGIMETAJAD v Munevad munad v Munast koorunud poegi imetavad v Munad on suured ja nahkkestalised v Piimanäärmed avanevad kõhule, pojad lakuvad sealt piima v On hambutud v Lõualuud on arenenud nokataoliseks elundiks

Nokkloom On suurim ürgimetaja- 60 cm pikkune v Nokk meenutab pardi oma v Varvaste vahel on ujunahad v Ujub ja sukeldub osavasti v Pesa rajab jõekaldasse v Muneb 3 muna v

Sipelgasiil 40 cm pikkused v Keha katavad pikad teravad okkad v Toituvad sipelgatest, keda püüavad pika limase keelega v Sipelgapesi purustavad tugevate küünistega v Munevad 1 -2 muna, mida hauvad kõhupealses nahataskus v

LINNUD v Kuukabarra ehk naeruhiidkalur on vapilind v Emu Lüürasaba

KISKJA v Dingo v Ainuke koerlane v Kiviajast- metsistunud v Punakas- pruun v Ei haugu, vaid ulub ja kiljub v Raskesti dresseeritav v Tõeline nuhtlus lambakasvatajatele

KODULOOMAD v Küülikud ja lambad- sisse toodud Euroopast

VAATAMISVÄÄRSUSED v AYERS ROCK – The Red Center v Asub sise- Austraalias Uluru Rahvuspargis v Vanus ~ 500 miljonit aastat v Oli kunagi võimas mäeahelik v On murenenud ja alles on jäänud liivakivist südamikukaljud v Mõõdud: ümbermõõt maapinnal- 8, 8 km pikkus- 3, 6 km laius- 2, 4 km kõrgus- 864 m (NG, Jan, 91)

Ayers rock

Palmi org Asub Fink George rahvuspargis v Siin kasvab üle 400 Kesk- Austraalia taimeliigi v 3000 lehvikpalmi v v Jäänuktaim, dinosauruste ajast Valgetüvelised paapuaeukalüptid v Eukalüptid v 90% Austraalia puuliikidest v Igihaljad v Tugeva puiduga- toodetakse vineeri ja paberit v