ELU ARENG MAAL II osa VANAAEGKOND ehk PALEOSOIKUM
- Slides: 48
ELU ARENG MAAL II osa VANAAEGKOND ehk PALEOSOIKUM Koostas Kersti Veskimets http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //3. bp. blogspot. com
Lihtsustatult võime edasist "Elu ajalugu” jaotada 3 aegkonda: I VANAAEGKOND: 542 – 251 milj. a. tagasi. Juba vanaaegkonna alguses tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade esindajad. Hulkraksete loomade ehitustüüpide (geoloogilises ajaskaalas) kiiret kujunemist kutsutakse Kambriumi plahvatuseks. Mereelustik oli väga rikkalik. Miks toimus plahvatuslik mitmekesistumine?
VANAAEGKOND 542 – 251 miljonit aastat tagasi
540 - 400 miljonit a. tagasi kujunesid välja peamised loomade ehitustüübid: Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid (limused), trilobiidid, lülijalgsed, meduusid, ussid, ja paljud, kelle kuuluvust senini ei määratleta.
Meduus, sammallooma kivistis põlevkivis, rõnguss Autori foto
Peajalgne - Endoceras - kuni 10 m pikkune! Helsingi loodusloomuuseumis! http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/c/c 3/Endoceras. JPG
Peajalgseid oli üle 10 000 liigi, nüüd vaid mõned, nt nautilus. http: //dic. academic. ru/pictures/bse/jpg/0238005167. jpg http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //dandeliondiadem. files. wordpress. com/2009/03/nautilus. jpg
Nautilus liigub reaktiivjõul, sukedumiseks ja tõusmiseks vahetab kambrites gaasi vee vastu (verest). Autori foto
Sisekojalised seepiad, kalmaarid ja kaheksajalad on ka peajalgsed, kuid väliskojata: http: //pixdaus. com/index. php? fun=66&from=favourites http: //www. google. ee/imgres? imgurl
Anomaolcaris 530 milj. a. Hallucigenia 1 meeter http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //blogol. hu/pikz/Aurum/anomalocaris. jpg http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //stephenwhitt. files. wordpress. com/2010/02/geology-hallucigenia 1. jpg
Trilobiidi kivistis Korall kivistisena ja elusana Trilobiite oli 10 000 liiki. Kõik on välja surnud umbes 250 milj. a. tagasi. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. Autori foto hunterian. gla. ac. uk/collections/zoology/images/coral. jpg http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. ideofact. com/archives/trilobite. jpg
Trilobiibid olid vees elavad lülijalgsed. Kaasaegsete vee-lülijalgsete esindajaid: Autori foto Krevett Krabi Merikilk http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. bioinformatics. colostate. edu/images/01_deepwater_shrimp. jpg
Meriskorpionid – kuni 2 (3? )m ordoviitsiumis Pilt! ? Hiljuti leiti Saksamaalt hiigelsuur sõrg http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. animalpicturesarchive. com/Arch. OLD-7/1195613703. jpg http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. ucmp. berkeley. edu/arthropoda/chelicerata/meaneurypterid. gif
Odasaba on üks väheseid meriskorpioniliste esindajaid tänapäeval Autori foto Elavad süvameres, paljunema tulevad rannikule
Pikaia – pikliku seljakeeliku ja selgmise närvikanaliga selgroogsete eellane. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //visindavefur. hi. is/myndir/pikaia_120204. jpg
Kaasajal: meritupp on kõige algelisem keelikloom (selgroogne). Tema vastne ujub, hiljem kinnitub põhjale. http: //www. infoescola. com/biologia/classe-ascidiacea-ascidias
Lõuatud (480 milj. a) on primitiivseimad selgroogsed. Puuduvad lõualuud, luustik on kõhreline. Uimedest oli vaid suur sabauim. http: //www. ittiofauna. org/webmuseum/agnat
Silmud ja pihklased on tänapäevased lõuatud kalad - sõõrsuud. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. talkdesign. org http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //lh 4. ggpht. com
Esimesed lõugadega kalad - akantoodid, väikesed, ogalised, väljasurnud: Kõhrkalad - 400 milj a. tagasi kõhrest luustik, lõualuud
Dunkleosteus 7 m ! kõhrkala http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //renne. ro/wp-content/uploads/Dunkleosteus. jp http: //www. dinosoria. com/monstres_marins. htm
Kaasaja kõhrkalad – haid, raid. Luud on kõhrelised. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //consilience. typepad. com/photos/uncategorized/great 20 white 20 shark 202. jp Autori fotod
Devoni paleogeograafiline skeem Merede pindala vähenemine põhjustas äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red.
410 - 440 milj. a. tagasi levis elu veest maismaale ÜRGRAIKAD sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega. Puudusid lehed ja juured Olid varred ja risoomid 4 cm
Mis muutused toimusid maismaal? • • Algas mulla teke Hapnikku tekkis veel rohkem Lagundajate ja selgrootute levik maismaale Taimedele varred? Ja lehed? Miks?
Esimesed loomad maismaal olid selgrootud – lülijalgsed, näiteks krabid, lestad Autori foto http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/4/4 c/Soldier_crab_Croajingolong. jpg
Devonis kujunesid luukalad nn. "tavalised kalad" Tänapäeval 18 000 liiki. Kellest on tekkinud? Rohkem järglasi kui eellastel Selgroog luustunud Ujupõis Autori foto http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/2/2 b/Potbelly. Seahorse_TNAquarium. jpg
Vihtuimsed kalad - ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed Latimeeria – “elus fossiil” http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/f/fd/Latimeria. jpg
Kopskalad – devoni ajastul. ja tänapäeval elav mudahüpik http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. hullumaja. com/files/pictures/2008/09/17/PIgc. Lm. LPUP. jpg
Panderichthys – Lätist leitud kahepaiksete eellane: paarilised "jalad", kolju sarnane kahepaiksetega Devoni lõpus http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/3/3 d/Panderichthys_BW. jpg
Karbonis oli niiske, soe kliima, kujunes väga palju erinevaid kahepaikseid, suurimad 4 m.
Ihtyostega http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/e/e 9/Ichthyostega_skull. jpg
KAHEPAIKSED (tänapäeval 4200 liiki): Jäsemed, kuid külgedel, ei hoia keha üleval. Algelised kopsud - ka naha kaudu hingamine Nahk niiske Aju arenenum, et jäsemeid koordineerida Kudu – munarakkudel puudub kaitsev kest. Kehaväline viljastumine.
Kahepaiksete põlvnemine http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/d/db/Fishapods. jpg
Karbon ehk Kivisöeajastu 360 - 300 milj. a. tagasi - rikkalik elu maismaal ja meres. SÕNAJALGTAIMED juur, leht, vars, (risoom), eosed, viljastumine ujuvate spermide abil http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. theresilientearth. com/files/images
Pärisraikad ehk kollad - kuni 35 m kõrgused, kuid paljunevad vaid eostega. Sigillaria Soomuspuu ehk lepidodendron
Osjad Kalamiit Karboni kida
Karboni sõnajalgtaimed Meeme Veissoni foto Kaasajal kasvab 10 m puukujulisi sõnajalgu Uus-Meremaal
Seemnesõnajalad http: //taggart. glg. msu. edu/isb 200/carbfor. htm Esimene paljasseemnetaim
Palmlehikud – käbide ja seemnetega taimed Need ei ole palmid, neil ei ole õisi. Autori fotod
PALJASSEEMNETAIMED: (tänapäeval 800 liiki) juur, vars, leht, seeme, käbi, tuultolmlemine Araukaariad on vanimate paljasseemnetaimede esindajaid Autori fotod http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. londek. pl/fotki/4027 l. jpg
Hiiglaslikud lülijalgsed - arthropleurad Miks tänapäeval ei ole nii suuri lülijalgseid? http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. palaeos. com/Invertebrates/Arthropods/Arthropleurida/Arthropleur a. jpg
Kui taimed on kõrged, siis on kasulik lennata. . . Tekkisid lendavad putukad - kiilide sarnased, suurimad kuni 80 cm. prussakate esivanem http: //taggart. glg. msu. edu/isb 200/carbfor. htm
Esimesed väikesed roomajad tekkisid juba karboni ajastul http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //piclib. nhm. ac. uk/piclib/webimages/0/20000/600/20606_med. jp http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. thedinosaurboy. com/uploaded_images/Mesothelae-703409. jpg
ROOMAJAD (tänapäeval 6300 liiki) alustavad võidukäiku vana-aegkonna lõpus ja valitsevad kogu keskaegkonnas: Jäsemed suunatud rohkem keha alla Otsaju suurem, kui kahepaiksetel Nahk - sarvsoomused Vereringe ei garanteeri veel püsisoojasust, kuid. . . Kehasisene viljastumine Munal on tugev nahkne kest, ei sõltu enam veest.
Permis moodustus hiidmanner - Pangaea. Kujunes kontinentaalne kliima: kuiv, kuum ja külm. Vanaaegkonna lõpul suri 70% liikidest välja. Meres isegi 90% !
Üks hüpoteesidest, mis suhteliselt hästi faktidel põhinev: Hiigelsuur meteoriit langes Antarktikasse, mille tulemusel hiidlained põrkusid maakera vastasküljel. Selle tulemusel lahvatab Maa vastaspunktis tohutu vulkaan, kliima soojeneb ja paljunevad väävelvesinikku tootvad bakterid. Selle tulemusel hävib 100 000 a. jooksul 90% mereelustikust. Väävelvesinik levib ka õhku ja hävib 70% maismaa liikidest. Suhteliselt elutu Maa on 20 mljonit aastat ja eelise saavad roomajad ning paljasseemnetaimed.
Allikad • http: //www. ut. ee/BGGM/eluareng • http: //commons. wikimedia. org