SELGROOTUTE PALJUNEMINE JA ARENG 1 Suguline ja suguta

1. Sissejuhatus • Kuna selgroogsete hulka kuuluvad niivõrd erinevad loomad, on ka nende sigimis-

2. Suguta sigimine 1. 2. 3. Pooldumine – meriroosid. Pungumine – käsnad, hüdrad. Latseratsioon

3. Suguline sigimine • Enamike selgrootute sigimisviis. • Peab toimuma viljastumine. • Lahksugulistel loomadel

4. Kehaväline viljastumine • Sugurakud lastakse vette, kus need ühinevad (viljastuvad). • Veeselgrootud –

5. Kehasisene viljastumine • • Maismaaselgrootutel. Putukad ja ämblikulaadsed. Partneri leidmiseks peavad vaeva nägema.

6. Moone • Vastsed, tekkinud järglased erinevad algul täiskasvanutest. • Vanemad järglaste eest üldiselt

PUTUKATE ELURING • Täismoondeks nimetatakse moonet, kus üleminekul täiskasvanuks läbitakse ühe põlvkonna vältel muna,

Pildiallikad 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13.

Slides: 11

Download presentation

SELGROOTUTE PALJUNEMINE JA ARENG 1 Suguline ja suguta sigimine, kehasisene ja kehaväline viljastumine, moondeline areng ning putukate elutsükkel. Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti CC BY-SA 3. 0” alusel.

1. Sissejuhatus • Kuna selgroogsete hulka kuuluvad niivõrd erinevad loomad, on ka nende sigimis- ja arenguviisid erinevad. • Sigimine on eluprotsess, mille tulemuseks on paljunemine, järglaste saamine. 2 3

2. Suguta sigimine 1. 2. 3. Pooldumine – meriroosid. Pungumine – käsnad, hüdrad. Latseratsioon (looma osast/tükist kasvab uus loom, tekib korraga mitu noort isendit) – merisiilikud, meritähed ja harvadel juhtudel ka käsnad. Hüdra pungumine: https: //www. youtube. com/watch? v=489 CSop 00 s. Y 4

3. Suguline sigimine • Enamike selgrootute sigimisviis. • Peab toimuma viljastumine. • Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugurakud erinevates isendites. • Liitsugulistel paiknevad isas- ja emassugurakud ühes ja samas kehas, näiteks teol ja vihmaussil. Tigudel pole sugudeks jaotumist, nende kehas on nii emassugurakke (munarakke) kui ka isassugurakkse (spermatosoide). 5

4. Kehaväline viljastumine • Sugurakud lastakse vette, kus need ühinevad (viljastuvad). • Veeselgrootud – karbid, ainuõõssed ja meritähed ning –siilikud. 6 7 8

5. Kehasisene viljastumine • • Maismaaselgrootutel. Putukad ja ämblikulaadsed. Partneri leidmiseks peavad vaeva nägema. Tihti pulmarituaalid. 10 11 12

6. Moone • Vastsed, tekkinud järglased erinevad algul täiskasvanutest. • Vanemad järglaste eest üldiselt ei hoolitse. • Vastse eluviis ja elupaik erinevad suuresti täiskasvanute omast. • Näiteks sääsevastsed elavad vees, täiskasvanud sääsed aga hoopis õhkkeskkonnas.

PUTUKATE ELURING • Täismoondeks nimetatakse moonet, kus üleminekul täiskasvanuks läbitakse ühe põlvkonna vältel muna, vastse, nuku ja valmiku järk. • Nt. liblikad, mardikad ja kahetiivalised. • Vaegmoondeks nimetatakse moonet, kus üleminek vastsest täiskasvanuks toimub järkjärgult: muna - vastne - valmik. • Nt. rohutirtsud, prussakad, lutikad.

Täismoone ja vaegmoone 13

Pildiallikad 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Mating-potato-bugs. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Flatworm_sex. png http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Hydra_oligactis. jpg www. glaucus. org. uk www. bumblebee. org http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Riccio_Melone_a_Capo_Caccia_adven turediving. it. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Starfish_02_%28 paulshaffner %29. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Brain_coral_spawning. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Reef 0484. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Largid_bugs_mating. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Bugs_Mating_%28 butterfly%2 9. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Kaldari_Phidippus_johnsoni_ mating_01. jpg http: //www. hariduskeskus. ee/opiobjektid/putukad/tismoone. html