Moondeline areng ppematerjal phikoolile Ulvi Urgard Saue Gmnaasium

Moondeline areng Õppematerjal põhikoolile Ulvi Urgard Saue Gümnaasium Saue 2004

Organismi individuaalne areng Viljastumine embrüonaalne areng sünd või koorumine postembrüonaalne areng otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta moondeline areng organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe

Moondega arenevaid organisme KALAD Kaladel koorub marjast pärast embrüonaalse arengu lõppu vastne, kes toitub algul rebutagavarast ja läheb hiljem üle iseseisvale toitumisele. Vastseiga lõpeb soomuste ilmumisega kehale. Nüüd nimetatakse noorjärku maimuks. Maimuperiood lõpeb sigimiselundkonna väljaarenemisega KAHEPAIKSED Konnadel koorub marjast pärast embrüonaalse arengu lõppu vastne, keda nimetatakse kulleseks. Kulles hingab algul välislõpustega Ja läheb hiljem üle kopsuhingamisele. Moonde läbivad konnad järk-järgult meie tingimustes umbes kolme kuuga. Suguküpsuse saavutavad konnad 2. -3. eluaastal. PUTUKAD Putukatel esineb kaks moondetüüpi, milliseid kirjeldavad täpsemalt järgmised slaidid.

Täismoondega putuka areng X Emane muneb munad Isane liblikas paarub emase liblikaga Munast koorub ussitaoline vastne, kes toitub mingist taime osast Kevadel väljuvad nukkudest täiskasvanud liblikad ehk valmikud Lõpetanud toitumise, lahkub vastne tavaliselt taimelt ja otsib koha nukkumiseks Mitmete putukaliikide vastsed nukkuvad mullas. Vastne moodustab enda ümber tugeva liikumatu kesta –”nuku”, kes võib talvituda

Vaegmoondega putuka areng X Isane ritsikas paarub emase ritsikaga Emane muneb munad Munast koorub täiskasvanud putukaga väliselt sarnane vastne, kes toitub taimedel Vastne kestub korduvalt ja saavutab suguküpsuse pärast viimast kestumist

Mõisteid ? Viljastumine ! Viljastumisel isas- ja emassuguraku tuumad ühinevad ning moodustub uue organismi alge ehk sügoot. Paljunemist, mis toimub erinevate sugurakkude abil nimetatakse suguliseks paljunemiseks. Sugulisel paljunemisel ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Rebutagavara on varutoitainete kogum, mida arenev sügoot kasutab toitumiseks ja energia saamiseks. Embrüonaalne areng ehk organismi looteline areng toimub väliskeskkonnast isoleeritult, kas munakestas (putukad, roomajad, linnud) või emaslooma organismis (imetajad) Postembrüonaalne areng ehk koorumise või sünnijärgne areng toimub keskkonnas. Kogu organismi ainevahetus läheb üle suhtlemisele väliskeskkonnaga.