Sotsiaalpoliitika ja sotsiaalne turvalisus Kairi Jrve Sotsiaalpoliitika eesmrgiks

Sotsiaalpoliitika ja sotsiaalne turvalisus Kairi Järve

Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on … … tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus

• Sotsiaal- ja hariduspoliitika on tänapäeva heaoluriigi tähtsaimad teemad. • Kulutused sotsiaalpoliitikale sõltuvad heaoluriigi tüübist: enim kulutusi teevad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid. • Heaoluriigi majanduspoliitika tunnuseks on olukord, kus osa riigi tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (nt abirahad, pensionid, meditsiini- ja hariduskulud, ümberõppeprogrammid).

Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) Liberaalne (õhuke riik) • Juhtmõtteks solidaarsus. • Peamine heaolu pakkuja on riik. • Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. • Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. • Kõrged maksud, enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. 2 põhiväärtust: 1) Inimesed on vabad ja võrdsed 2) Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesem määral 1. Riigi ülesandeks on ei ole mitte heaoluteenuste pakkumine, vaid kõrge tööhõive ja ausa konkurentsi tagamine. 2. Madalad ja võrdsed maksud 3. Riigilt saavad toetust vaid väga vaesed ja pensionieas inimesed • Skandinaavia • Ameerika Ühendriigid

Sotsiaalkulutused • Eestis sotsiaalkulutuste osa 12, 5% SKP-st, see on ELi 27 liikmesriigi seas madalaim tase! • Kulutused üle kahe korra väiksemad EL-i keskmisest, mis on 26, 9% SKP-st. • Leedus 13, 2%, Rumeenias 14%, Prantsusmaal 31, 1%. • Kõige suurem osa Euroopa Liidu sotsiaalkulutustest ehk 46% kulutasid EL-i riigid pensionide ja toitjakaotustoetuste peale. • Sotsiaalkulutuste osa Euroopa Liidus on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud!

Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolkanne on vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku. Eestis võivad sotsiaalhoolekandest abi saada alalised elanikud, elamisloa või elamisõiguse alusel siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased ( rahvusvahelise kaitse saajad). Vältimatut sotsiaalabi on õigus saada igal Eestis viibival isikul. Vältimatu sotsiaalabi-piisavate elatusvahenditeta isikule hädavajalik sotsiaalhoolekandeline abi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.

Sotsiaalkindlustus • Hüvitist makstakse ainult inimestele, kes on teinud sissemakse. • Eestis tuleb palgalt maksta sotsiaalmaksu. Tervisekindlustus • Solidaarsuspõhimõte: maksad protsendi palgast, kuid teenuseid pakutakse võrdselt. Nt saad samasugust arstiabi.

Pensionisüsteem I SAMMAS ehk RIIKLIK PENSION Igakuine rahaline sotsiaalhüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. II SAMMAS ehk KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION Rakendus 2002. aastal, kohustuslik 18. aastaks saanud isikutele järgneva aasta 1. jaanuarist. III SAMMAS ehk VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS Vabatahtlik leping

VAESUS • Vaesus kui sotsiaalprobleem tähendab kõige üldisemalt ressursside nappust või puudust. ABSOLUUTNE VAESUS- inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks SUHTELINE ehk SEKUNDAARNE VAESUSInimese elatustase on allapoole ühiskonna keskmist, st teised elavad temast märkimisväärselt jõukamalt.

EESTI • Suhtelised vaesuspiiris 19% Eesti rahvastikust. • Euroopa mastaabis meil kõrgeim suhtelise vaesuse tase. Meist kõrgema vaesuse määraga on vaid Hispaania, Kreeka, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia ja Läti. • Vaesusriski suurendavad isikuomadused: madal haridustase, vähesed oskused, kehv tervis, tervistkahjustavad haigused, väike sissetulek jne.

Grupitöö: Arutle 1) 2) 3) 4) Kes või mis on süüdi vaesuses? Millised on vaesusest tingitud probleemid? Millised sotsiaalseid gruppe peaks riik aitama? Mida saab inimene ise teha, et ta ei satuks vaesusesse? KODUS: Loe õpikust lk 164 -167. Kirjuta lühiarutlus teemal: “Kas vaesus sünnitab vaesust? ” Maht 1 vihikulehekülg.