Tunnetusprotsessid Aistingud Taju Eva Palk Aisting taju Aisting

Tunnetusprotsessid Aistingud. Taju Eva Palk

Aisting, taju ¡ Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Taju eesmärk- meeleorganitelt saadud andmete põhjal luua terviklik pilt, mudel ( tajukujund) tajutavatest objektidest või kujunditest ¡

Aisting, taju ¡ ¡ Taju ülesanne on aidata organismil saada keskkonnast võimalikult tõepärast infot Tajukujund on üks tõlgendustest maailma kohta. Sõltub paljudest teguritest

Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ¡ meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks ¡

Taju ¡ ¡ ¡ Maailmast luuakse terviklik pilt, mudel, et teha adekvaatseid otsuseid esemete ja keskkonna omaduste üle. ruumitaju, ajataju, liikumistaju, nägemistaju sügavustaju jne

Aistingute, taju seaduspärasused Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine Valgus( 2 min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud ¡ Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega ¡ Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke Värvide kuulmine, külm-sinine värvus, soekollane värv ¡

Meeled Sensoorne süsteem: ¡ Nägemine ¡ Nägemise disparaatsus (sügavustaju) kuulmine ¡ maitsmine ¡ haistmine ¡ kompamine ¡ temperatuur ¡

Aistingute, taju seaduspärasused 4 põhidimensiooni: ¡ Intensiivsusdimensioon- et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega ¡ Min-max väärtused- tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi, mida inimene on võimeline tajuma ¡ Eristuslävi- väiksem objektide, ärrrituste erinevus, mida tajusüsteem on võimeline avastama Psühhofüüsika ¡ Tajumine- reageerimine ¡ W. F. Bessel, F. G. W. Struve ¡

Taju ¡ Taju maht: 4 – 8 elementi Hermann von Helmholtz Taju on sarnane mõtlemisega, keeruline otsuste jada ajus, mida inimene ei teadvusta. ¡

Tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust: ¡ Lähedus- ühtse tervikuna tajutakse üksteisel lähemal olevaid objekte ¡ http: //www. garyfisk. com/anim/lecture_gestalt. swf

Taju Suletus- tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri ¡ Tajutakse ka kontuure, mida tegelikult pole ¡ Sarnasus- ühesuguseid objekte eristatakse värvuse, suuruse, paiknemise alusel ¡

Lähedus Sarnasus Suletus

Hea jätk ¡ ¡ kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajutakse kujutist ühtse tervikuna ( kaitsekuju, värv)

Kasutatud allikad, soovituslik kirjandus ¡ J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002 ¡ Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus, 2002 6. T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 ¡ ¡ ¡ ¡ ¡ J. Allik, A, Luuk. Nägemispsühholoogia kõigile. Valgus, 1980 T. Bachman. Reklaamipsühholoogia. Ilo, 2005. R. B. Cialdini. Mõjustamise psühholoogia. Pegasus, 2001 Mare Teichmann. Loeng. Taju. Psühholoogia digiaabits. http: //deepzone 2. ttu. ee/hhp 0020/aabits. php N. Hayes. Sotsiaalpsühholoogia alused. Külim, 2002. F, Milo O. Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda. Ilo, 1997. G. Nierenberg, H. Calero. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn, 1997. A. Pease. Kehakeel. A-R, Tereping. Kuulmispsühholoogia.

http: //psych. hanover. edu/Krantz/se n_tut. html ¡ http: //psychlab 1. hanover. edu/Class es/Sensation/index. htm ¡ http: //psych. hanover. edu/KRANTZ/t utor. html#Artificial%20 Intelligence ¡