Sammaltaimed M Agasild Broloogia teadus mis uurib samblaid

Sammaltaimed M. Agasild

• Brüoloogia - teadus, mis uurib samblaid. http: //www. botany. ut. ee/bruoloogia/

• Tartu Ülikoolis saab algteadmised sammaldest taimesüstemaatika üldkursusel ning teadmisi on võimalik täiendada üle aasta toimuval brüoloogia kursusel. • Suvise floristika välipraktika käigus õpitakse välitingimustes ära tundma ka Eesti tavalisemaid samblaid (~50 liiki) ja nende kogumise ning herbariseerimise nõudeid. Iseseisval tutvumisel Eesti sammaldega on abiks aegade vältel ilmunud kirjandus eesti keeles. • Tärganud huvi sammalde vastu on võimalik realiseerida harjutustööde ja lõputöödena, sobivaid teemasid leiab vabade uurimisteemade loetelust.

EESTI BRÜOLOOGIA ARENGUSUUNAD : • TÜ botaanika ja ökoloogia instituudis on peamiseks uurimissuunaks sammalde liigirikkus ning seda mõjutavad tegurid erinevates kooslustes. • TPÜ ökoloogia instituudis käsitletakse sammalde ökofüsioloogiat ja sammalde osa soode kujunemises ja arengus. • Eesti Loodusmuuseumi suunaks on floristilised tööd.

• Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Miks ei kasva samblad suureks ? 1. Puuduvad juhtkimbud - vesi liigub aeglaselt 2. Õhulõhed ainult tallusel või eoskupardel – vähesed võimalused vee aurumise reguleerimiseks 3. Puuduvad puitunud rakukestadega tugikoed 4. Puuduvad juured, neil on risoidid (niitjad kinnitusorganid) TALLUS – varteks ja lehtedeks eristumata taimekeha

Vett imavad samblad kogu keha pinnaga – kapillaarselt. Vesi liigub neis pindmiselt. Enamasti on võimelised vett talletama rakuvaheruumides. Paljunevad: vegetatiivselt (talluse harunemise teel, sigikehadega, äramurduvate lehetükkidega eostega

Sammalde mitmekesisus • 3 hõimkonda: KÕDERSAMBLAD HELVIKSAMBLAD ( maksasamblad) LEHTSAMBLAD

Kus kasvavad sammaltaimed? Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades.

Kui palju on sammaltaimi? • Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. • Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. • Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest.

Millised sammaltaimed kasvavad Eestis? • Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. • Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. • Maksasammaldest on enam levinud helvik.

Harilik helvik (maksasmmal) • Niisketel metsaalustel, tuleasemetel, paljakutel, teeservadel ja kraavikallastel • neil ei ole varsi ega lehti nende keha nimetatakse talluseks • Tallusel olevaid korvikesi nimetatakse sigikehakeste mahutiteks ja nende sees on muna- või kerakujulised sigikehad

Lehtsamblad METSAKÄHARIK • ei talu ta otsest päikese valgust ( kasvab metsas) • varte pikkus kuni viisteist sentimeetrit, • kõik metsakähariku lehed on varrest eemale suunatud, kuid tutitaolised tipud torkavad kohe silma.

Harilik palusammal • kõige tavalisem sammal • kasvab kuivemates metsades • valgusenõudlik • leplik niiskuse suhtes • Ei salli põõsastelt langevat vett

Harilik laanik • Oliivroheline • kasvab korrustena • Igal aastal kasvab juurde vaid üks korrus • eelistab niiskemaid kasvukohti • talub varju

Harilik karusammal • ülalt vaadates moodustab kauni tähemustrilise vaiba • esinemist metsas peetaks üheks kindlaks metsa rabastumise tunnuseks

turbasammal • Eestis on 37 liiki • turbasambla taim võib vett endasse imeda kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. • See on võimalik tänu kahele eripärale. • 1. tal on veekogumisrakud. • 2. moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks.

Kuidas moodustub turvas • Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16, 6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit.

Karusambla paljunemine • eosed valmivad eoskupras, mis harjase abil on tõstetud sammaltaime tippu. • Eosest areneb eelniit ja seejärel kas emas- või isastaim. • Neile tekivad vastavad suguorganid: emastaime arhegoonides valmivad emassugurakud, isastaime anteriidides valmivad isassugurakud. Sugurakkude liitumisel tekkinud sügoodist* hakkavad emastaimel arenema harjas ja eoskupar. Eoskupras tekkinud meiootiliste* protsesside tagajärjel valmivad eosed.

Arengutsükkel sammaldel

• Sammalde elus valdav gametofaas ehk eluperiood, mil rakkudes on haploidne kromosoomistik. • Anteriidid ja arhegoonid on sammaltaime vastavalt isas- ja emassuguorganid.