Stressijuhtimine Jaana S LiigandJuhkam Piia Berting Intelligentne Grupp

Stressijuhtimine Jaana S. Liigand-Juhkam Piia Berting ©Intelligentne. Grupp 2021

Päevakava 09: 30 – 10: 00 Kogunemine ja virtuaalkeskkonnaga liitumine 10: 00 – 11: 30 Koolituse I osa 11: 30 – 11: 45 Kohvipaus 11: 45 – 13. 15 Koolituse II osa 13: 15 – 14: 00 Lõuna 14: 00 – 16: 00 Koolituse III osa 16: 00 – 16: 15 Kohvipaus 16: 15 – 17: 15 Koolituse IV osa ja lõpetamine yyy . EE INTELLIGENTNE. EE

Sissejuhatuseks – millest tuleb juttu? • Tänase maailma väljakutsed inimesele ja organisatsioonile • Stress ja selle tagajärjed • Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökohal, mis mõjutavad meie vaimset tervist • Eneseanalüüsi ja -regulatsiooni tehnikad, emotsionaalne intelligentsus • Positiivne enesehinnang ja selle saavutamine • Enesemotivatsiooni tekkimise võimalused • Vaimne intelligentsus ja selle arendamine • Tasakaal ja kohalolek • Hästi toimetulevate inimeste harjumused ja töövõtted INTELLIGENTNE. EE 3

Millisel ajastul me elame? • • • Globaliseerumine Vastuolud Vaimne töö vs füüsiline töö Inimese psühholoogia mõistmine IQ vs EQ Uued väljakutsed inimestele INTELLIGENTNE. EE 4

Väljakutsed ja nendega toimetulek Maailm esitab igale inimesele väljakutseid: – Vaja on tulla toime muutlikkuse ja kiirusega. – Vaja on tulla toime vastuoludega. – Vaja on tulla toime info hulgaga. Selleks, et nendega hakkama saada, on vaja: – Omada põhimõtteid orienteerumiseks selles maailmas. – Olla paindlik. – Olla pühendunud ja loov. INTELLIGENTNE. EE 5

Mis on stressireaktsioon? • Emotsionaalne ja/või füüsiline vastus muutustele või muutunud nõudmistele • Stressi sümptomid jagunevad: – – Füüsilised ehk kehalised Käitumuslikud Emotsionaalsed Vaimsed Kui tunnused püsivad üle 3 nädala võib stressi diagnoosida! Kust algab depressioon? INTELLIGENTNE. EE 6

Mis põhjustab stressi? • Sotsiaal-majanduslikud tingimused (raha-, tööpuudus, kuritegevus) • Keskkond (elukoht, õhk, müra, vesi, toit, ilmaolud) • Töö (üle-või alakoormus, tunnustuse puudus, konfliktsed suhted) • Pereelu (rahapuudus, ootuste konflikt, väärtuste kokkusobimatus, konfliktid, pereelu kriisid, probleemid lastega) • Muudatused (isiklikus elus, ühiskonnas) • Sisemised stressiallikad (madal enesehinnang, alaväärsustunne, teatud isiksuseomadused) • Haigused INTELLIGENTNE. EE 7

Stressi sümptomid 1 • Füüsilised • Käitumuslikud – Kurnatus – Küünte närimine – Peavalud, lihasvalud – Suurenenud vajadus suitsetada/alkoholi tarbida – Seedeprobleemid – Pea käib ringi, minestamine – Üle- või alasöömine – Hügieeni ja välimuse – Higistamine, külmavärinad hooletusse jätmine – Hingeldamine – Tõmblev silmalaug – Neelamisraskused – Unevajaduse muutus INTELLIGENTNE. EE 8

Stressi sümptomid 2 • Emotsionaalsed – Masendus – Tujukus – Püsimatus – Raevuhood – Nutuhood • Vaimsed – Keskendumisraskused – Mälulüngad – Raskused otsustamisel – Segaduses olek – Paanikahood INTELLIGENTNE. EE 9

Psühhosotsiaalsed ohutegurid • Psühholoogilist ja sotsiaalset laadi töökeskkonna ohutegurid • Juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist • Eestis lisati töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse 2019. aastal INTELLIGENTNE. EE 10

Mida loetakse psühhosotsiaalseteks ohuteguriteks? • • • Võimetele mittevastav töö Liiga suur töökoormus Juhtimisvead Ebavõrdne kohtlemine Konfliktid töökaaslaste vahel Töökiusamine, ahistamine Madal töötasu Turvalisuse puudumine töösuhetes Vahetustega töö Pikaajaline üksinda töötamine Füüsiline oht … INTELLIGENTNE. EE 11

Silmapupillid laienevad Süljeeritus väheneb“suu kuivab” Südame töö kiireneb, veresooned ahenevad Hingamine kiireneb Seedeelundkonna töö aeglustub Veresuhkur tõuseb Adrenaliini eritumine organismi rahuolek Parasümpaatiline NS aktiveerub ohu-stressiolukorras Sümpaatiline NS Närvisüsteem kontrollib kogu keha INTELLIGENTNE. EE 12

Meie keha piduri ja gaasi süsteem • Kokkutõmbumine: • Päevased tegevused, erksus • Domineerib sümpaatiline närvisüsteem • Energia kasutamine • Sissehingamine • Avardumine: • Öine uni ja lõdvestumine • Juhib parasümpaatiline närvisüsteem • Energiaga laadimine • Väljahingamine INTELLIGENTNE. EE 13

Hingamine - Esimene hingetõmme on meie esimene iseseisev tegevus siin ilmas peale nabanööri läbilõikamist. - Elu lõpetab meie viimane hingetõmme. - Kõik mis jääb nende kahe vahepeale on pidev sisseja väljahingamise vaheldumine. See on vahelduv rütm, mis täidab keha hapnikuga ja kontrollib meie keha rütme. ELAN, JÄRELIKULT HINGAN! INTELLIGENTNE. EE 14

Südame Matemaatika Instituut • Südamel on oma sisemine närvisüsteem, mis suudab tunnetada, tunda, mäletada ja töödelda informatsiooni ajust sõltumatult. • Senimaani on arvatud, et informatsiooni sisendsüsteem asub tervenisti ajus. Nüüd aga oleme avastanud, et süda saab informatsiooni esimesena ja seejärel saadab selle ajju. • Uuringud on näidanud, et süda reageerib välisele stiimulile ajust kiiremini. • Üks hiljutisi uuringuid kandis nime: „Intuitsiooni elektrofüsioloogia“. INTELLIGENTNE. EE 15

ÜHISVÄLJAS OLEV INFO ↓ SÜDA Sa pead mind südamega kuulama. . . ↓ AJU ↓ KEHA ↓ TEADVUSTAMINE INTELLIGENTNE. EE 16

Südame löögisageduse varieeruvus • Terve südame rütm rahuseisundis on tegelikult üsna ebaregulaarne. Südame löögisageduse variatiivsus (SLV) sõltub sümpaatilise ja parasümpaatilise innervatsiooni tasakaalust. • Koherentne rütm tähendab: Ma olen rahulik ja erk. See on valmisolek reaktsiooniks – täielikult kohal. • Muutusi SLV-s tekitavad tunded, mõtted ja füüsiline tegevus. INTELLIGENTNE. EE 17

Koherentsus a) Koherentsed lained võnguvad ühistaktis (muutumatu faasivahega), levivad kõik samas suunas, mittekoherentsed b) Mittekoherentsed lained– võnguvad kõik eri taktis (faasivahe ei püsi) ja levivad suvalistes suundades. Koherentseid valguslaineid kiirgavad laserid, mittekoherentseid – tavavalgustid (elektripirn, küünal. . ka Päike) INTELLIGENTNE. EE 18

• Kvantfüüsikast on hästi teada, et kui kogu süsteem on koherentne, st et selle kvantlainetused on täielikus kooskõlas, saab võitmatus eksisteerida ka jämedamatel ja avaldunumatel tasanditel. • Koherentsel süsteemil on võime avaldada vastupanu nii välistele kui sisemistele häiringutele. Koherentsus 19 INTELLIGENTNE. EE

Hingamise ja südame sünkroonsus INTELLIGENTNE. EE 20

Kiirkoherentsi tehnika • Aitab leida sisemise kerguse ja harmoonia ning see peegeldub otsekohe südame rütmis. • Süda on keharütmide peamine mõjutaja. Südame rütm mõjutab teisi keharütme (hingamine, pulss), aju tööd, mis omakorda mõjutab närvisüsteemi, mõtlemist ja tundeid. • Mida koherentsem rütm, seda paremini töötab aju. Sa keskendud paremini, oled loomingulisem, võtad vastu intuitsiooni poolt saadetud infot, teed paremaid otsuseid. • Kui sa oled koherentsi seisundis, paraneb su sooritusvõime. Sa tunned kindlust, oled positiivne, keskendumisvõime on hea ja sul on hea energiatase. INTELLIGENTNE. EE 21

• 1: Keskendumine südamele. Koonda oma tähelepanu südamepiirkonnale. • 2: Hingamine läbi südame. Kujuta ette, et su hingamine toimub läbi südame. Hinga aeglaselt, mõnusalt, pisut sügavamalt kui tavaliselt. Jätka hingamist seni kuni leiad oma loomuliku rütmi, mis tundub sulle hea. • 3: Positiivne tunne südamesse. Oled keskendunud südamele, hingad ja samas aktiveerid positiivse tunde. Meenuta kogemust oma elust, hetke, mil sa tundsid end hästi ja mine selle kogemuse sisse. Kiirkoherentsi tehnika INTELLIGENTNE. EE 22

Südame Matemaatika Instituut Südamelöögid, pulss ja hingamine lähevad sünkrooni õige kiiresti peale IHM poolt välja töötatud kiirkoherentsi tehnika kasutamist. INTELLIGENTNE. EE 23

Südamerütmi muutused seoses emotsioonidega • Frustratsioon • Tunnustus INTELLIGENTNE. EE 24

Kuidas emotsioonid meid mõjutavad? • 20. sajandil arvati, et inimene on ratsionaalne olend – kõigepealt mõtleb, siis tegutseb. . . • Emotsionaalse intelligentsuse uurijad aga avastasid, et käitumise käivitaja on hoopis tunne. INTELLIGENTNE. EE 25

Kuidas inimesed käituvad? INTELLIGENTNE. EE 26

Emotsionaalne intelligentsus (EQ) • Võime märgata, milline tunne meis käivitus ja oskus oma tundeid reguleerida. • Oma emotsioonide tundmine • Oma emotsioonide juhtimine (reguleerimine) • Teiste inimeste emotsioonide ära tundmine ja nendega hakkama saamine INTELLIGENTNE. EE 27

Enesehinnangu olulisus Positiivne (kõrge): – Mina olen väärtuslik. – Kõik need kellest mina hoolin, hoolivad minust ka. – Kui ma midagi ette võtan, saavutan selle kui tublisti pingutan. Negatiivne (madal): – Mina olen väärtusetu, elu on mõttetu. – Keegi ei hooli minust. – Mul ei õnnestu miski. INTELLIGENTNE. EE 28

EQ võib jagada kahte suurde omaduste blokki: • ENESEJUHTIMINE, mis koosneb – eneseteadlikkusest, eneseregulatsioonist ja võimest ennast innustada enesemotivatsioonist • SUHETE JUHTIMINE, mille põhikompetents on empaatiavõime, mille lisanduvad suhtlemisoskused ja tehnikad (sotsiaalsed oskused) INTELLIGENTNE. EE 29

EQ struktuur Suhete juhtimine Sotsiaalsed oskused Empaatia Enesemotivatsioon Enesejuhtimine Eneseregulatsioon Eneseteadlikkus INTELLIGENTNE. EE 30

1 2 Enesekontroll Usaldusväärsus Kohusetundlikkus Kohanemisvõime 3 Innovatiivsus Saavutusvajadus Emotsionaalne teadlikkus Täpne enesehinnang Enesekindlus 4 Eesmärkide seadmine Initsiatiiv Optimism Empaatiateiste mõistmine Teiste arendamine Orienteeritus teenindusele Mitmekesisuse ärakasutamine Taktitunne 5 Mõjuvõim-karisma Suhtlemisoskused Konfliktide juhtimine Muutuste algatamine Sidemete, suhete loomine Koostöö tegemine Meeskonna juhtimine INTELLIGENTNE. EE 31

Kui kõrge on Sinu EQ? 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Kui hästi suudad mõista teiste inimeste seisukohti? Kui hästi saad aru, mida teised tunnevad? Kas saad inimestega kergesti kontakti? Kas oled valmis oma tundeid väljendama? Kas oskad hästi konflikte lahendada? Kui hästi suudad oma käitumist muutuvate oludega kohandada? Kas Sinu käitumine kutsub esile teiste sooja suhtumise? Kas tajud, millise mulje sa teistele jätad (ka siis, kui nad otseselt kuidagi ei reageeri)? 9. Kui satud kimbatusttekitavasse olukorda, kas suudad sellega toime tulla? 10. Kas saad hästi hakkama inimestega, kes küsivad midagi Sinu isikliku elu kohta? 11. Kui Sa abi vajad, kas suudad leida inimesi, kes Sind aitaksid? 12. Kas Sul on harjumus mõtiskleda oma tegude üle? (K. De. Vries) INTELLIGENTNE. EE 32

Enesemotivatsioon • Miks mõned inimesed suudavad rohkem, jõuavad kaugemale, saavutavad paremaid tulemusi, kuigi väliselt tundub, et neil pole sugugi rohkem võimeid ja andeid, kui teistel? INTELLIGENTNE. EE 33

Enesemotivatsioon on inimese võime panna ennast ise püüdlema teatud eesmärkide poole ilma välise surveta. Enesemotivatsioon on võime teha asjadest, mida peab tegema asjad, mida inimene tahab teha. PEAB ------- TAHAN Enesemotivatsioon INTELLIGENTNE. EE 34

• Paremaid tulemusi töös, õppimises ja ka juhtimises saavutavad inimesed, kellel on enda suhtes positiivsemad tunded, kes usuvad iseendasse. • Just eneseusk on alustalaks enesemotivatsioonile ja lisaenergia allikas. • Enesemotivatsiooni eelduseks on oma tugevate külgede teadmine ja positiivne enesehinnang. • Enesemotivatsiooniks on võimeline emotsionaalselt andekas inimene! INTELLIGENTNE. EE 35

Mis tõstab enesemotivatsiooni? (D. Pink) • Iseseisvus • Me ei saa teha väga hästi asju, mis on kellegi teise poolt täpselt paika pandud • Meisterlikkus • Tähendusrikka ja rahulolu pakkuva töö eelduseks on võimalus rakendada oma loomupäraseid andeid. • Eesmärk • Ülesandel peab olema tähendus. INTELLIGENTNE. EE 36

Seos sündmuse ja toimetuleku vahel? SÜNDMUS HINNANG TOIMETULEK Hinnagu aluseks on enesehinnang - me hindame oma võimalust toime tulla. INTELLIGENTNE. EE 37

Lisaks EQ-le veel ka SQ – vaimne intelligentsus – võime mõista enda kohta maailmas • SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen ehk samuti eneseteadlikkusega: MIKS? - küsimus • SQ kompetentside hulka kuulub ka loovus ja huumorimeel. • SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate eluprobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke. INTELLIGENTNE. EE 38

SQ kompetentsid • • • Olla eetiline (omada kindlaid väärtusi ja põhimõtteid) Tajuda tervikut Tulla toime keerukate olukordadega Seada eesmärke Seada sündmused laiemasse konteksti Olla loov • Huumorimeel! INTELLIGENTNE. EE 39

Milleks on vaja tegeleda enda väärtustega? Käitumise ja tegevuste seisukohalt on väärtustel järgmised funktsioonid: • • • annavad käitumisideaalid on standardiks on motivatsiooni allikaks aitavad säilitada enesehinnangut on aluseks otsustamisel INTELLIGENTNE. EE 40

Mis on mulle oluline – minu väärtuste kaardistamise harjutus INTELLIGENTNE. EE 41

Kuidas olla õnnelik? (ja ennetada stressi) • Esa Saarinen: head tulemused korreleeruvad õnnega! *** • Mida on meil vaja, et tunda end hästi? • Millega on õnn seotud? INTELLIGENTNE. EE 42

Stressiga toimetuleku viisid • Enesetunde leevendamine • Olukorra muutmine • Suhtumise muutmine INTELLIGENTNE. EE 43

Enesetunde leevendamine • Lõõgastumine • Liikumine, sport • Hingamisharjutused, spetsiifilised regulatsioonivõtted, meditatsioon jt. • Muusika-, värviteraapia jt. INTELLIGENTNE. EE 44

Olukorra muutmine • Otsida infot, kuulata nõuandeid, “räägi inimestega” • Kavandada, planeerida oma tegevust – aja juhtimine • Omandada uusi oskusi • Hankida midagi INTELLIGENTNE. EE 45

Suhtumise muutmine • • • Häirivate mõtete kontrolli alla saamine Enda kasuks sobiva võrdluse leidmine Olukorra tähenduse ümber hindaine Optimismi arendamine Töö iseenda EQ ja SQ-ga INTELLIGENTNE. EE 46

RAHULOLU SUHETEGA (PERE) RAHULOLU TÖÖGA 8 TUNDI TÖÖLE ÕNN 8 TUNDI PERELE RAHULOLU ISEENDAGA 3 X 8 = 24 ? ? ? 8 TUNDI ISEENDALE 47 INTELLIGENTNE. EE

Sonja Lyubomirsky: • 50% meie kalduvusest õnnelik olla põhineb geneetikal, mida me väga mõjutada ei saa • 10% põhineb elusündmustel (karjäär, abielu, looming vms) • 40% on tahtlik tegevus, mida saame oma käitumisega mõjutada INTELLIGENTNE. EE 48

Ole enda parim sõber! • Enesehinnangu kõrval on veel oluline mõiste enesesõbralikkus (self-compassion), heasoovlikkus ja empaatia enese suhtes • Üks peamisi stressi põhjustajaid on tunne, et meil puudub kontroll oma elu üle. • Käesoleval hetkel on meil see kontroll täiesti olemas! INTELLIGENTNE. EE 49

Miks olla praeguses hetkes? • Kui me midagi kahetseme, siis oleme mõttes minevikus. • Muretsemise ajal oleme oma mõtetega tulevikus. • Ainult praeguses hetkes elades ja toimetades saame olla vaba stressitekitavatest muremõtetest ja kogeda meelerahu ja õnnetunnet. INTELLIGENTNE. EE 50

Mindfulness • Psühholoogiline teadlikkuse seisund • Praktikad, mis edendavad eelpoolmainitud seisundit (nt mindfulness’i st teadlikkuse meditatsioon) • Informatsiooni töötlemise viis • Iseloomuomadus (character trait) • Pigem seisund kui omadus! • Jon Kabat-Zinn: Mindfulness ehk teadvelolek (ärksus, ärksameelsus, teadlikkus, tähelepanelik teadvelolek) on kavatsetud ja hinnanguvaba tähelepanu pööramine käesolevas hetkes oma kehaaistingutele, mõtetele ja kogemustele. INTELLIGENTNE. EE 51

D. Goleman: • Teadvelolek (mindfulness) on eneseteadlikkuse rakendamine praktikas • Eneseteadlikkus on aga emotsionaalse intelligentsuse 5 -tasemelises mudelis kõige alumine kompetents, mille peale ehituvad kõik ülejäänud. • Automaatpiloot (mindlessness ) võtab vähem energiat kui teadlikkus INTELLIGENTNE. EE 52

Mida siis tähendab teadvelolek? STIIMUL EMOTSIOON TEADLIK REAGEERIMINE INTELLIGENTNE. EE REAKTSIOON PAUS 53

Milleks teadveloleku meditatsioon? • Muudab aju funktsioneerimist • Vähendab ärevust, stressi, depressiooni, väsimust ja ärrituvust; mälu paraneb, reaktsioonikiirus ja füüsiline vastupidavus tõusevad; õnnetunde ja rahulolu kogemine tõuseb • Parandab immuunsüsteemi, krooniliste haiguste puhul tõstab elukvaliteeti • Aitab arendada emotsionaalset intelligentsust INTELLIGENTNE. EE 54

Tänulikkus – tee õnnetundeni suurendab positiivsete elukogemuste nautimise võimet tõstab enesehinnangut aitab toime tulla stressiga kutsub esile hoolitsevaid tegusid ja eetilist käitumist aitab tugevdada olemasolevaid ja luua uusi suhteid hoiab ära endale kahjulikud võrdlused, vähendab negatiivseid tunded (nt viha, kadedus) • ületab nn hedonistliku kohanemise (hea asjaga harjub ruttu) (S. Lyubomirsky) • • • INTELLIGENTNE. EE 55

Harvardi Ülikooli uuring õnnelikkuse kohta: • 75 a longituuduuring (algas 1938), uuriti 268 (724 koos lisauuringutega) meest • Esialgne eesmärk oli uurida eluterve vananemise eeldusi • Põhitulemus – head suhted hoiavad meid õnnelikumana ja ka tervemana INTELLIGENTNE. EE 56

Heateo harjutus • Pane kirja 10 tegu, mida sa võiksid kellegi heaks teha, mida sa igapäevaselt ei tee (mis nõuavad teatud lisapingutust) • Need peaksid olema kerged, lihtsalt korratavad tegevused • Vali neist välja 3, mida sa kindlasti sel nädalal kavatsed teha INTELLIGENTNE. EE 57

Tänulikkuse harjutus • Pane kirja vähemalt 8 asja, mille ees sa oled tänulik oma praeguses hetkes! INTELLIGENTNE. EE 58

Holistiline maailmanägemus • Füüsiline keha, meel, hing ja vaim on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. • Inimene ja keskkond on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. • Püüd harmoonia poole. INTELLIGENTNE. EE 59

• Tegelikkus koosneb erinevatest olemise ja teadmise tasanditest, mis ulatuvad mateeriast kehani, kehast meeleni, meelest hingeni ja hingest vaimuni. • Iga järgmine mõõde ületab oma eelkäijaid, kuid haarab need endasse. Ken Wilberi filosoofia tuum INTELLIGENTNE. EE 60

Ken Wilberi integraalne psühholoogia 61 INTELLIGENTNE. EE

Tähelepanu ja teadvus • Sinna, kuhu läheb su tähelepanu, seda sa ka lood oma ellu. • Keskendu rohkem positiivsele. • Kolm kiitust päevas. • Suhete kvaliteet. INTELLIGENTNE. EE 62

• Tippsooritus või endast parima andmine on oskus, mis on kasutatav absoluutselt igas eluvaldkonnas – nii meie tööalal kui ka isiklikus elus ja perekonnas. Tippsooritus INTELLIGENTNE. EE 63

Hästi toime tulevaid inimesi iseloomustab: (D. Botkin) INTELLIGENTNE. EE 64

Kokkuvõtteks – mida teha alates homsest? • Arendame iseennast ja tegeleme eneseavastamisega • Valmistame endale ja teistele üllatusi • Hoiame elu tasakaalus • Meie suhted on hoolivad ja usaldavad • Oleme füüsiliselt heas vormis • Oleme oma elu peremehed INTELLIGENTNE. EE 65

Aitäh! jaana. liigand@arikano. ee piia. berting@gmail. com Kasutatud ja soovitatav kirjandus: I. Boniwell – Positiivne psühholoogia. D. H. Pink – Liikumapanev jõud. Mis meid tegelikult motiveerib. M. K. De. Vries – Juhtimise müstika. D. Goleman. Emotsionaalne intelligentsus. C. Steiner – Emotsionaalne kirjaoskus. D. Botkin jt. – Toward Peak Performance. A. Maslow – Motivatsioon ja isiksus K. Wilber – Intergraalne psühholoogia Heartmath. org INTELLIGENTNE. EE 66

Lisalugemiseks INTELLIGENTNE. EE 67

Omadused, mis iseloomustavad küpset, ehk eneseaktualisatsioonile suunatud inimest (A. Maslow): 1. Tunduvalt realistlikum maailmavaade ning reaalsuse aktsepteerimine. See tähendab, et eneseteostuseni jõudnud inimesed tunnevad kergemini ära teistes inimestes peituvat valelikkust, petlikkust, võltslikkust ja oskavad inimesi täpsemalt hinnata. Nad tulevad paremini toime ebakindla ja ebaselge keskkonnaga kui teised inimesed ning elavad lähemal reaalsusele. 2. Enese ja teiste aktsepteerimine. Need inimesed tunnevad teistest suhteliselt vähem süü- ja häbitunnet või ärevust, see tähendab, et nad aktsepteerivad nii enese kui teiste inimeste erinevaid iseloomujooni nii nagu nad tegelikult on. INTELLIGENTNE. EE 68

Jätkub. . . 3. Spontaansus. Nad on spontaansed nii oma mõtetelt kui tegudelt. Samas ei käitu nad spontaanselt ja omapäraselt selleks, et teiste tähelepanu köita. 4. Orienteeritus probleemidele. Nad ei ole enesekesksed, vaid orienteeritud neist väljaspool lahendust vajavatele probleemidele. Nende elu missiooniks on lahendada eluliselt tähtsaid probleeme. 5. Vajadus privaatsuse, üksinduse järele. Neil ei ole midagi üksi olemise vastu, nad isegi otsivad seda. 6. Iseseisvus. Neil inimestel on oskus saada iseseisvalt hakkama, sisemine sõltumatus ja usk rasketes olukordades toime tulekusse. INTELLIGENTNE. EE 69

Jätkub. . . 7. Pidev elu kõrgelt hindamine. Nad saavad inspiratsiooni ja jõudu oma elukogemustest, vahetevahel isegi lihtsatest asjadest, mida nad on mitmeid kordi näinud, kuulnud või teinud. 8. Müstilised kogemused. Kogemused, mis äratavad tähelepanu oma mitmepalgelisuse tõttu. 9. Sotsiaalsed huvid. Samastumine, sümpaatia ja kiindumustunne. 10. Isiklikud suhted. Need on väga sügavad, püsivad suhted, mis luuakse eelkõige vaid väheste väljavalitutega, kui paljude erinevate inimestega. INTELLIGENTNE. EE 70

Jätkub. . . 11. Demokraatlikkus. Eneseteostuse saavutanud inimesed austavad inimesi, on võimelised neilt õppima ja nendega suhtlema hoolimata nende rassist, perekonnast, päritolust jne. 12. Huumorimeel. Nende naljad on tihti filosoofilised ja mittevaenulikud. 13. Loovus. Igaühes neist leidub loovust, originaalsust ja leidlikkust. 14. Orienteeritus kultuurile Küps isiksus lähtub oma rahvusest ja oma kultuurist, hindab ja väärtustab seda ning kasutab seda oma igapäevatöös. 15. Füsioloogiliste funktsioonide mittehäbenemine Tunne oma keha ja austa oma vajadusi, see tähendab toitumise korrapärasust, normaalse pikkusega tööpäeva ja piisavat uneaega. INTELLIGENTNE. EE 71