Soolise vrdiguslikkuse svalaiendamine Maret Prits MSc I Mis

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Maret Prits, MSc

I Mis on sooline võrdõiguslikkus? n n n sooline võrdõiguslikkus ja võrdsus Sooline ebavõrdsus Soolisuse olemus

Mis on sooline võrdõiguslikkus? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, võrdsed kohustused, võrdsed võimalused ja võrdne vastutus tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel(SVS § 1).

Teema oluliseks pidamine sõltub: n n n ühiskonna sotsiaal-majanduslikust arengutasemest; ühiskondlik-poliitilisest korrast; demokraatia arengutasemest;

Bioloogiline sugu ja sotsiaalne sugu n n Bioloogiline sugu (ingl. k. sex)– naiste ja meeste bioloogilis-füsioloogilised erinevused Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender)–ühiskonna ootused naiseks ja meheks olemisele, meeste ja naiste rollidele ja naiste-meeste vahelistele domineerimissuhetele

Olukord Eestis n n n Soolise ebavõrdsuse mittemärkamine, selle normaalseks pidamine Stereotüüpsed ettekujutused naistele ja meestele sobivatest rollidest, töödest Usk, et sooline võrdõiguslikkus on juba saavutatud

Olukord Eestis n n n Madal juriidiline kompetentsus Sugupooltevaheliste suhete käsitlemine indiviidide tasandil Soolise võrdõiguslikkuse edendamise tõlgendamine meeste ründamisena/süüdistamisena

Ühiskonnas enim väärtustatud ressursid n n n võim – ka võime sundida oma tahet peale teistele inimestele prestiiž, staatus – ühiskonna ja teiste inimeste poolne lugupidamine ja austus omand – varandus (maa, raha vm. ressursid. )

Põhilised valdkonnad, milles soolist ebavõrdsust vaadeldakse: n Osalusmäär otsustamisel n Staatus tööturul n Tasustatud ja tasustamata tööde jagunemisel

Kuidas erinevusi mõõta? n Kvantitatiivselt – loetledes, kui palju naisi ja kui palju mehi. Riiklik ja ametkondlik statistika. Osalejate koosseis naiste ja meeste lõikes jms n Kvalitatiivselt – püüdes mõista, mida see tähendab, miks see nii on? Millised on oletused, stereotüübid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaseks peetavad rollid jms.

Ülesanne n n n Missuguseid soolise võrdõiguslikkuse kvantitatiivseid sõnumeid sisaldab järgmine tabel? Missuguseid SVÕ kvalitatiivseid muutusi saab siit tuletada? Sama analüüs Teie linnas. Võrrelge. Esitage oma tulemused.

ülesanne Kas mehed on paremad poliitikud? n Milles? Argumenteerige oma vastust vähemalt 3 argumendiga n Kas naised on paremad poliitikud? n Milles? Argumenteerige oma vastust vähemalt 3 argumendiga n

Eesti ühiskonda iseloomustab: n n n traditsiooniline tööjaotus ja nn. naiste ja meeste töödeks jaotunud tööturg, naisi vähem väärtustav värbamis- ja palgapoliitika, naiste vähene esindatus otsuste tegemisel nii poliitikas kui majandusvaldkonnas,

Eesti ühiskonda iseloomustab: n n meeste lühem eluiga ja riskikäitumine, meeste väiksem osalus perekohustuste täitmisel jms. meeste keskmine oodatav eluiga on 11 aastat lühem kui naistel poiste suurem väljalangemine põhikoolist meeste kõrgem suitsiidide arv

Sooline kihistumine e. soohierarhia – inimeste sotsiaalse väärtuse hindamine nende bioloogilise soo alusel, mis viib n võimu, n prestiiži ja n omandi ebavõrdsele jagunemisele ühiskonnas.

Peamised soolise ebavõrdsuse põhjused? n n n Tööde jagunemine “naiste töödeks” ja “meeste töödeks”; Juurdepääs ressurssidele erineb võimalusest neid ressursse kontrollida Ressursid: materiaalsed vahendid, aeg, informatsioon, teadmised, kontaktid, võrgustikud

Peamised soolise ebavõrdsuse põhjused? n n Seadustega sätestatud võrdne kohtlemine ei taga tegelikku võrdsust Kultuur, levinud hoiakud ning stereotüübid ja müüdid.

Mis on stereotüübid? Stereotüüp on võimendatud uskumus, mis seostub mingi kategooriaga. Selle funktsioon on õigustada meie käitumist antud kategooria suhtes (Allport, 1954)

Stereotüüpide kujunemine: n n n isiklik kogemus individuaalsed omadused: isiksus, kasvatus, enesehinnang grupikuuluvus, personaalne identiteet

Stereotüüpide kujunemine: gruppidevahelised suhted n avaliku elu tegelaste taju ja hoiakud n sotsiaalsed ja majanduslikud muutused sihtgrupis Stereotüübid on püsiva loomuga, sest meedia, haridussüsteem, grupid taastoodavad neid. Aitab säilitada olemasolevat mentaliteeti. n

Levinud stereotüübid? n n n rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete rühmituste kohta kirjeldavad (omadused, käitumine) - teatud sotsiaalsesse gruppi kuulujatale iseloomulikuks peetavad, Normatiivsed – ettekirjutused, normid.

Ülesanne n Kirjeldage “ideaalse” Eesti mehe põhiomadusi (10) n Kirjeldage “ ideaalse” Eesti naise põhiomadusi (10)

Sooline sotsialiseerimine ehk kuidas kujuneb sotsiaalne sugu? • kultuurilised tegurid: sümboolsed mudelid (meedia, raamatud)

Sooline sotsialiseerimine

Sooline sotsialiseerimine

Sooline sotsialiseerimine

Sooline sotsialiseerimine ehk kuidas kujuneb sotsiaalne sugu? n n otsesed reeglid: “poisid ei nuta”; vanemate jälgimine, eriti samast soost vanema käitumine mõjutab soorolli omandamist; kinnitused oma soole vastavaks peetud käitumise eest (nt. kiidetakse tüdrukuid koristamise ja poisse tehnikaga tegelemise eest); eakaaslaste gruppide väärtushinnangud

Kust pärineb tsitaat? “Laste kasvatamine on naisele eneseteostus, naisel on mehe ees teatud eelis: naine võib end alati teostada ka perekonnas, luues kauni ja turvalise kodu, kasvatades lastest elujõulised ning isikupärased inimesed, toetades meest tema tegevuses; mees seevastu vajab eneseteostusvõimalusi kodust väljaspool (lk. 119). ” Annuk, T. (1999). Perekonnaõpetus: 11. klassi õpik. Tallinn: Koolibri.

Kust pärineb tsitaat? “Läbi aegade on kodusoojuse kandjaks olnud ikka naine. Loodus on naisele andnud võime muuta nelja seinaga ruum õdusaks koduks. Naisel lasub ka ürgne kodust saatja, ootaja ning vastuvõtja roll (“mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu”). Samuti oskab naine maandada pingeid ja jõuab kõike. Ravib haigeid ning märkab muresid. Võib öelda, et naine loob selle nähtamatu, mis teeb kodust kodu (lk. 69). ” Annuk, T. (1999). Perekonnaõpetus: 11. klassi õpik. Tallinn: Koolibri.

Kust pärineb tsitaat? “Enamik mehi tunneb end täisväärtuslikuna, kui on midagi saavutanud. Et mees end hästi tunneks, peab ta ise kõigega hakkama saama ja muredele iseseisvalt lahenduse leidma” “Naiste suurimaks sooviks on pakkuda headust, armastust, hoolitsust ja abi - sellele kulutavad nad oma elus väga palju aega” Allikas: John Gray. “Mehed on Marsilt, naised Veenuselt”

Feminiinse ja maskuliinse ühiskonna erinevused: üldised normid, pere, kool, töö (Hofstede 1993). Feminiinne Ühiskond väärtustab üksteisest hoolimist ja jõuvarude säästmist Olulised on inimesed ja inimsuhted Kõik peavad olema tagasihoidlikud Kõik võivad olla hellad ja huvituda inimsuhetest Nii poisid kui tüdrukud võivad nutta, kuid mitte kakelda Maskuliinne Ühiskond väärtustab edu ja arengut Olulised on raha ja asjad Mehed peavad olema jõulised, auahned, tugevad Naised peavad olema hellad ja hoolima inimsuhetest Tüdrukud nutavad, poisid ei. Poisid võivad rünnakule vastata jõuga, tüdrukud ei kakle

jätkub Sümpaatia kuulub tugevatele Sümpaatia kuulub nõrkadele Normiks on parim õpilane Normiks on keskmine õpilane Koolis ebaõnnestumine on tühiasi katastroof Hinnatakse õpetaja sõbralikkust Hinnatakse õpetaja teadmisi Poisid ja tüdrukud õpivad samu Poisid ja tüdrukud õpivad eri aineid Töötatakse selleks, et elada Elatakse selleks, et töötada Juhid peavad olema Juhid toimivad intuitiivselt ja otsustusvõimelised ja pürivad konsensusele jõulised Väärtustatakse võrdsust, Väärtustatakse õiglust ja õigust solidaarsust ja tööelu ning töökaaslaste vahelist kvaliteeti võistlust Erimeelsused lahendatakse kompromissidega korraliku taplusega

Feminiinse ja maskuliinse ühiskonna erinevused: poliitika ja ühiskonnas valitsevad mõtted (Hofstede 1993) Feminiinne Ideaaliks on heaoluühiskond Nõrku tuleb toetada Salliv ühiskond Väike ja aeglane on kaunis Põhitähelepanu keskkonnakaitsele Suhteliselt suur osa eelarvest arenguabiks Suhteliselt väike osa eelarvest relvastusele Maskuliinne Ideaaliks on teostusühiskond Tugevaid tuleb toetada Nuhtlev ühiskond Suur ja kiire on kaunis Põhitähelepanu majanduskasvule Suhteliselt väike osa eelarvest arenguabiks Suhteliselt suur osa eelarvest relvastusele

jätkub Feminiinne Rahvusvahelised konfliktid tuleb lahendada läbirääkimiste ja kompromissidega Suhteliselt palju naisi valitud poliitikasse Usukogudused rõhutavad sugudevahelise tasakaalu olulisust Naiste vabastamine tähendab seda, et mehed ja naised peaksid tegema ühesuuruse osa kodutöödest Maskuliinne Rahvusvahelised konfliktid tuleb lahendada jõu ja võitlusega Suhteliselt vähe naisi poliitikas Usukogudused rõhutavad meeste eesõigusi Naiste vabastamine tähendab seda, et naistel võimaldatakse siirduda tegevusaladele, kus varem olid ainult mehed

Tänan!