Snar ja Praktilise eesti keele traamat Martin Ehala

Sõnar ja Praktilise eesti keele tööraamat Martin Ehala Tartu Ülikool

Uus emakeeleõpetus • Sõnar ja Praktilise eesti keele tööraamat on osa uuest emakeeleõpetusest • Traditsiooniline emakeeleõpetus: – Omandamine ja vastamine • Uus emakeeleõpetus: – Kordamine ja harjutamine

Teadmine, oskamine ja unustamine • Entroopia kasvu seadus: – Iga teadmine, mida ei kasutata, ununeb. – Iga oskus, mida ei kasutata, kahaneb. • Kordamine ja harjutamine: võitlus entroopiaga. • Vähima pingutuse põhimõte: – Kordamisele kuluv aeg peab olema väiksem teavikust vaatamisele kuluvast ajast. – Harjutamisele kuluv aeg peab olema väiksem oskuse kasutamisele kuluvast ajast. – Kasutus on parim kordamine ja harjutamine

Järeldused emakeeleõpetusele • Teoreetilised teadmised: – Vähendada teadmise mahtu, suurendada kordamiste arvu • Praktilised teadmised (õigekirjareeglid): – Harvaesinevad juhtumid teavikupõhiseks • Praktilised oskused: – Suurendada harjutamise mahtu

Mis on Sõnar? • • Haridustehnoloogiline mobiilirakendus Eesti õigekirja abimees mobiiltelefonis Algoritm vajaliku õigekirjareegli leidmiseks Eesti õigekirja õppevahend • Sõnar on spelleri ja kalkulaatori sugulane

Sõnari sisu

Sõnari tööpõhimõte • Sõnar on algoritm, mis aitab leida õigekirjaprobleemi lahenduseks kohase reegli. • Näiteks inimene kahtleb, kas kirjutada naljapärast või nalja pärast. • Reegli leidmiseks tuleb tal kõigepealt identifitseerida vajalik õigekirjavaldkond:

• Mida väljendab viimane sõna nendest sõnadest, mille kokku- või lahkukirjutust soovid teada? • Arvu (Kui palju? Mitmes? ) • Kohta • Omadust (Milline? Missugune? ) • Tegevust (Mida teeb? ) • Nähtust, asja, olendit (Kes? Mis? ) • Midagi muud

Mis on sõnaühendi viimane sõna? • pool, poole või poolt (sealpool, metsa pool) • kombel, moodi või viisi (õnnekombel, koera kombel) • peal, peale või pärast (kõigepealt, päeva pealt) • mööda või pidi (teed pidi, kättpidi) • jõul, väel või teel (mõtte jõul, särgi väel) • korral või puhul (tulekahju korral, otsakorral) • jooksul või kestel (elu jooksul, päeva kestel) • Midagi muud

Sõnad peal, peale ja pärast kirjutatakse eelnevast sõnast lahku, kui see vastab küsimusele kelle? , mille? : laua peal, jooksu pealt, une pealt, kiusu pärast, jonni pärast, selle pärast. Sõnad peal, peale ja pärast kirjutatakse eelneva sõnaga kokku, kui sõnaühend moodustab tähendusliku terviku: kõigepealt, korrapealt, käepärast, jaopärast, seepärast, mispärast, seepeale.

Sõnari missioon • Sõnar on õppevahend • Sõnar peaks aitama muuta õigekirjaõpetust kaasaegsemaks ja efektiivsemaks • Igal õpilasel peaks olema Sõnar telefonis • Emakeeleõpetus peaks looma sõnarikasutamise harjumuse. • See harjumus jääb kogu eluks!

Praktilise eesti keele tööraamat • Raamat jaguneb neljaks teemaks. • Teemad keskenduvad erinevatele suhtlusolukordadele. • Iga olukord toob kaasa keelelised tegevused: lugemise, kõnelemise ja kirjutamise. • Teema määrab ka tekstide tüübi ja stiili, millega tegeletakse. • See tingib vajamineva sõnavara, keelestruktuurid ja õigekeelsusreeglid.

I tööraamat • Tööraamat on 12 koolitunni mahus, 40 lk. 1. „Ainult üks küsimus“ – 2 tundi 2. „Arutlus teadustest ja kunstidest“ – 3 tundi 3. „Välismaale õppima“ – 3 tundi 4. „Uus ekraniseering“ – 4 tundi • Tööraamatus on esitatud vaheldumisi – lugemistekstid, – harjutusülesanded, – teoreetilised teadmised. – Keele- ja õigekeelsusküsimused teema lõpus.

Sisukord 1 Teema Ainult üks küsimus Lugemine Kõnelemine Kirjutamine Keelestruktuurid Ainult üks küsimus Kuidas tüdrukutele meeldida Küsitluse läbiviimine Sõnavara Õigekiri Arvamuse vahendamine Arvaja tutvustamine Refereerimine ja tsiteerimine Ees- ja järellisand Refereeringu sõnavara Otsene kõne Kaudne kõne 2 Teema Arutlus teadustest ja kunstidest Rousseau essee Infootsing 3 Teema Välismaale õppima 4 Teema Uus ekraniseering Vahetusõpilane Henri Nimed marmortahvlil: Enesetutvustus raamat ja film Arvamuse avaldamine ja diskussioon Arutlev lõik Konkursiintervjuu Pressikonverents Ankeedi täitmine Enesetutvustus Filmi tutvustav artikkel Täpsustamine: üte, kiil ja järellisand Argistiil Ametlik stiil Tuleviku väljendamine Ametliku suhtluse sõnavara Siduvad fraasid Kõrgstiili sõnavara Kirjavahemärgistus Numbrite ja daatumite õigekiri Kultuurisõnavara Kordamine: otsene ja kaudne kõne, kirjavahemärgid

• Voldemar Panso: Oma kõige positiivsemateks omadusteks pean uudishimu ja süsteemitust. Need koos on viinud mind niisuguste inimeste, paikade, raamatute, stseenide ja olukordadeni, mida ma süsteemika usinusega poleks iialgi kohanud. Ilusat teatrielamust!