Rahvatants enamvhem kik mis tantsitakse peokitumise osana eesti

Rahvatants – enam-vähem kõik, mis tantsitakse peokäitumise osana. eesti vanem rahvatants – talupoegade tants; tänapäeval esitavad folkloorirühmad eesti uuem rahvatants – omaaegne (vanem) seltskonnatants, õpitud pigem mitte baltisaksa aadelkonnalt, vaid naabermaade lihtrahvalt; tänapäeval esitavad folkloorirühmad, tantsitakse tantsuklubides tänapäeva rahvatants – tänapäeva seltskonnatants, tantsitakse pidudel ja kus iganes

Rahvatantsude liigid Voor- ja sõõrtantsud Soolotantsud Paariskolonntantsud Kontratantsud ja kadrillid Paaristantsud Näited: Tarvanpää 2003 Vanemad Uuemad, öeldakse ka seltskonnatantsud

Paljud vanemad tantsud on avatud vormiga – tantsust osavõtjate arv, sugu ja tantsuga liitumise (tantsust lahkumise) hetk on vaba (nt voor- ja sõõrtantsud). Juhttantsija või tantsupaar näitab teistele ette liikumissuuna või järgneva tegevuse. Uuemad tantsud sageli suletud vormiga – on kindla ruumilise joonise, osavõtjate arvu ja teatud kohustuslike figuuridega (nt kadrill). Kindel ajaline ja ruumiline struktuur tantsus peegeldab kaudselt abstraktse mõtlemise osa tantsu kujunemisel.

Voor- ja sõõrtantsud Vanemad rühmatantsud. Neid on kasutatud sageli pulmas, aga ka mardi-kadrisanditamise ajal küla vahel käies. Liigutakse üksteise selja taga reas, hoides kinni kätest, seelikusabadest, või kinnises sõõris. Mõnikord seostatakse nimetatud liikumisi omavahel ning täiendatakse muude elementidega: puntrasse kerimine, erilised liigutused, nt rehepeksu naljakas jäljendamine Muhu tantsus “Targa rehealune”.

Voortants

Voortants Sabatants

Soolotantsud Väga vanade tantsude hulka arvatakse Eestis ka soolotantsud, mida üksi või väikese rühmaga esitasid enamasti mehed: matkivad tantsud ja akrobaatilised tantsud. Matkivas tantsus aimatakse järele mõnda olukorda, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Akrobaatilises tantsus näidatakse oma osavust. Näiteks “Ristitantsus” toimuvad keerukas järjestuses erinevad hüppamised üle risti pandud kepikeste.

Paariskolonntantsud Euroopa ballisaalides algas (või lõppes) pidu poloneesiga – piduliku rongkäiguga, kus liiguti paarikaupa üksteise järel. 18. – 19. saj. vahetusel olid ka Eestis levinud poloneesitaolised tantsud. Aeg-ajalt read eemaldusid üksteisest, tegid käteväravaid ja muid liikumisi, järgides esimest paari. See tants hakkas kaduma 19. saj. algupoolel, kauem säilisid Mustjala “Paarisrong” ja Kuusalu “Räditants”.

Kontratantsud ja kadrillid 19. saj. levisid laenudena ka kontratantsud ja kadrillid, eriti rannikualadel ja Kagu-Eestis. Neid iseloomustab kindel tantsijate arv, kes moodustavad ruumilisi figuure. Kontratantsud pärinevad inglise tantsudest (ingl k country dance ‘külatants’, pr k contre danse ‘vastastikku tants’). Tantsijad seisavad vastamisi kahes viirus (ingliska), või paariviisi ringjoonel (kassari, varas, kalamees, kupparimuori). Eestis on eriti tuntud “Ingliska” eri variandid: liigutakse mitmes viirus, vahepeal üksteist käteldes, kordamööda vasemalt ja paremalt küljelt möödudes. Tantsu rahulikus liikumises ja muusikas on ühiseid jooni paariskolonntantsudega. Nelinurkse algasendiga neljapaaritantse nimetatakse kadrillideks (pr k quadrille). Nt varem Mulgimaal hästi tuntud “Telu tegemine” ja tänapäeval ohtralt tantsitav ”Kaera-Jaan”. Kolmepaaritantsus seisab kaks paari nägudega vastamisi ning nende vahel liigub keskmine paar.

Mälestus ingliska tantsimise kohta Jõelähtme kihelkonnas: Minu vend tantsis ingliskad kolme järiga, pani enese ette, käis nende ümber ja nendest läbi. Isa ei last kõrtsu minna, käskis kodu tantsida. Siis vend tantsis järidega. ERA II 128, 108 (6), Anu Ristimägi, 1936. Talurahva tantsuvara muutumine viitas naabermaade tugevale kultuurimõjule. Anna Raudkats kirjutab 1913. aastal: Õhtul kogus küla noorsugu kiige ümber kokku lusti pidama. Lauleti, tantsiti ja mängiti palju, aga kõik kandis uue aja pitsarit. Peaaegu kõik “salon tantsud” olivad tuntud. [---] Ühe sõnaga: vanavara korjaja saak oli – null. ERA, EÜS X 1199

Paaristantsud 19. saj. hakkasid Eestis levima Euroopa paaristantsud, kõige enam valss ja polka, aga ka rei(n)lender, galopp ja krakovjakk jpm. Valss oli välja kujunenud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss. See erineb tavalisest valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Polka tekkis u. 1835 tšehhi rahvatantsude sugemeist. Slaavi rahvatantsude mõjul on kujunenud Lõuna-Eestis “Tuljak” ja “Savikoja venelane”, Seto kargus.

Labajalavalss Vanaranna

Labajalavalss Viru mage

Labajalavalss Kasari laudpõrand

Valss Viiuli valts

Valss Obervalts / Oppvalts

Reinlender Leilender, Kuusalu

Reilender, Pärnumaa