Rahvatants enamvhem kik mis tantsitakse loomuliku peokitumise osana

Rahvatants – enam-vähem kõik, mis tantsitakse loomuliku peokäitumise osana. • eesti vanem rahvatants – muistne talupoegade tants; tänapäeval esitavad folkloorirühmad • eesti uuem rahvatants (ka vanem seltskonntants)– talupoegade tants, mille eeskujuks oli euroopa seltskonnatants; õpitud pigem mitte baltisaksa aadelkonnalt, vaid naabermaade lihtrahvalt; tänapäeval esitavad folkloorirühmad, tantsitakse tantsuklubides • tänapäeva rahvatants – tänapäeva seltskonnatants, tantsitakse pidudel ja kus iganes Eesti rahvatants on üldiselt rahulik, suuremate hüpeteta, puusi ei liigutata, käsi ei tõsteta puusadest kõrgemale.

Rahvatantsude liigid Voor- ja sõõrtantsud Vanemad Soolotantsud Paariskolonntantsud Kontratantsud ja kadrillid Uuemad, öeldakse Paaristantsud ka seltskonnatantsud Näited: Tarvanpää 2003

Paljud vanemad tantsud on avatud vormiga – tantsust osavõtjate arv, sugu ja tantsuga liitumise (tantsust lahkumise) hetk on vaba (nt voor- ja sõõrtantsud). Juhttantsija või tantsupaar näitab teistele ette liikumissuuna või järgneva tegevuse. Uuemad tantsud sageli suletud vormiga – on kindla ruumilise joonise, osavõtjate arvu, soo ja teatud kohustuslike figuuridega (nt kadrill). Kindel ajaline ja ruumiline struktuur tantsus peegeldab kaudselt abstraktse mõtlemise osa tantsu kujunemisel.

Voor- ja sõõrtantsud Vanemad rühmatantsud. Neid on kasutatud sageli pulmas, aga ka mardi-kadrisanditamise ajal küla vahel käies. Liigutakse üksteise selja taga reas, hoides kinni kätest, seelikusabadest, või kinnises sõõris. Mõnikord seostatakse nimetatud liikumisi omavahel ning täiendatakse muude elementidega: puntrasse kerimine, erilised liigutused, nt rehepeksu naljakas jäljendamine Muhu tantsus “Targa rehealune”.

Soolotantsud Väga vanade tantsude hulka arvatakse Eestis ka soolotantsud, mida üksi või väikese rühmaga esitasid enamasti mehed: matkivad tantsud ja akrobaatilised tantsud. Matkivas tantsus aimatakse järele mõnda olukorda, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Akrobaatilises tantsus näidatakse oma osavust. Näiteks “Ristitantsus” toimuvad keerukas järjestuses erinevad hüppamised üle risti pandud kepikeste.

Paariskolonntantsud Euroopa ballisaalides algas (või lõppes) pidu poloneesiga – piduliku rongkäiguga, kus liiguti paarikaupa üksteise järel. 18. – 19. saj. vahetusel olid ka Eestis levinud poloneesitaolised tantsud. Aeg-ajalt read eemaldusid üksteisest, tegid käteväravaid ja muid liikumisi, järgides esimest paari. See tants hakkas kaduma 19. saj. algupoolel, kauem säilisid Mustjala “Paarisrong” ja Kuusalu “Räditants”.

Kontratantsud ja kadrillid 19. saj levisid laenudena kontratantsud ja kadrillid, eriti rannikualadel ja Kagu-Eestis. Neid iseloomustab kindel tantsijate arv, kes moodustavad ruumilisi figuure. Kontratantsud pärinevad inglise rahvatantsudest (ingl k country dance ‘külatants’, pr k contre danse ‘vastastikku tants’), mis kohanesid ka kõrgseltskonnas. Tantsijad seisavad vastamisi kahes viirus (ingliska), või paariviisi ringjoonel (tantsud kassari, varas, kalamees, kupparimuori). Eestis on eriti tuntud ingliska: liigutakse mitmes viirus, vahepeal üksteist käteldes, kordamööda vasemalt ja paremalt küljelt möödudes. Tantsu rahulikus liikumises ja muusikas on ühiseid jooni paariskolonntantsudega. http: //www. youtube. com/watch? v=Lmqr 48 v. Q 5 I 0&feature=related

Nelinurkse asendiga neljapaaritantse nimetatakse kadrill (pr k quadrille). Nt varem Mulgimaal hästi tuntud “Telu tegemine” ja tänapäeval ohtralt tantsitav ”Kaera-Jaan”. http: //www. youtube. com/watch? v=2 Vmqzv. T 8 p. Kc&feature=related Karjala kadrill: http: //www. youtube. com/watch? v=62 KFMVUQ 5 c. A Kolmepaaritantsus seisab kaks paari nägudega vastamisi ning nende vahel liigub keskmine paar. http: //www. youtube. com/watch? v=XA 7 v 8 mk. Br 64

Mälestus ingliska tantsimise kohta Jõelähtme kihelkonnas: Minu vend tantsis ingliskad kolme järiga, pani enese ette, käis nende ümber ja nendest läbi. Isa ei last kõrtsu minna, käskis kodu tantsida. Siis vend tantsis järidega. ERA II 128, 108 (6), Anu Ristimägi, 1936. Talurahva tantsuvara uuenemine viitas naabermaade tugevale kultuurimõjule. Anna Raudkats kirjutab 1913. aastal: Õhtul kogus küla noorsugu kiige ümber kokku lusti pidama. Lauleti, tantsiti ja mängiti palju, aga kõik kandis uue aja pitsarit. Peaaegu kõik “salon tantsud” olivad tuntud. [---] Ühe sõnaga: vanavara korjaja saak oli – null. ERA, EÜS X 1199

Paaristantsud 19. saj hakkasid Eestis levima Euroopa paaristantsud, kõige enam valss ja polka, aga ka rei(n)lender, galopp ja krakovjakk jpm. Valss oli välja kujunenud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss ehk labajalg. See erineb tavalisest valsist rütmi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Polka tekkis u 1835 tšehhi rahvatantsude sugemeist. Slaavi rahvatantsude mõjul on kujunenud Lõuna-Eestis “Tuljak” ja “Savikoja venelane”, Seto kargus.