petajast tiskasvanute petajaks ppimine tiskasvanueas ja tiskasvanu ppijana

Õpetajast täiskasvanute õpetajaks. Õppimine täiskasvanueas ja täiskasvanu õppijana Kõik, mida me teame, on tegelikult tõlgendus. Iga tõlgendus on oma seostes unikaalne. . H. -G. Gadamer

Täiskasvanu õppimine Täiskasvanu õppimise keerukust arvestades, eeldab täiskasvanute õpetamine kavatsusliku õppimise situatsioonides inimese tundmist, avatust iseenda ja õppijate suhtes, täiskasvanu õppimise iseärasuste ja suhlemise olemuse mõistmist, mitmekesiseid tegevusi ja vastutuse jagamist nii õpetaja kui ka õppijate poolt

Võimalused ja probleemid koolituses • Millise õppijana näeb ennast täiskasvanu? • Mida õppimises väärtustab ja mida õppimisena mõistab? • Mida väärtustab koolituses? • Millise õpetajana/koolitajana näeb ennast õpetaja? • Milliseid valikuid teeb ja kuidas käitub?

Õpimotivatsiooni ja tahte mõjutamise võimalusi Õppekeskkond ja õppesituatsioon on toetav ja turvaline Täiskasvanu õppija kogemus on õppimise allikas ja õpetaja respekteerib seda, suhtudes õppijasse kui TEADJASSE Õppimine ja õpetamine lähtuvad täiskasvanu õppija kogemustest ja õppimise eripäradest Töö ja tööga seotu moodustab olulise osa täiskasvanu õppija elust ja motiveerivast keskkonnast, seepärast ootab ta reeglina ja enamasti koolituse mõju erialasele arengule ja vähem isiksuslikule arengule.

Kursusele/koolitusele ja õppimisele häälestamine Kuidas ja millest alustame? Suhete ja suhtlemissituatsiooni loomine MINA, MINA-teadvuse, mina-tunnetuse ergutamine Õppimise toetamine

Koolitaja enesetutvustus Mida see võiks sisaldada? Mis ja miks on oluline õpetaja/koolitaja seisukohast? Mis ja miks on oluline kursuslaste/õppijate seisukohast? Kuidas ennast tutvustada?

Tutvumine kursuslastega, grupiga Mida (ja miks? ) see võiks sisaldada? Kuidas koraldada, viia läbi tutvumist? • • • Tutvumisring Tutvumismängud Soojendused, ergutused Reeglite/kokkuleppete sõlmimine Häälestamine

MINA Mina on olulisem kui identiteet

Mina-pilt; Mina-käsitus

Eneseteadvustamine Tegelik mina Ideaalne mina Ettekujuteldav mina MINA Vastuolud põhjustavad emotsionaalseid ja motivatsiooniga seotud probleeme.

MINA, MINA-PILT Eneseteadvustamine Mina-pilt Enesetunnetamine Mina Eelistatakse positiivset ja stabiilset MINA Ettekujutus iseendast põhineb mina-pildil Inimesed erinevad selle poolest, mil määral ollakse endast teadlikud

MINA, MINA-PILT Mida nõrgemad, vastuolulisemad, vähem arusaadavamad on märgid, ettekujutused, arusaamad endast, enda kohta, enda seisundite kohta, seda rohkem jälgitakse kõike, mis on endast väljaspool, seda enam hindab inimene olukorda selle järgi, kuidas ta selles olukorras käitub, tunnetab Daryl Bem/Enesetaju teooria

Enesekehtestamine Täisväärtuslik eneseteostus suhtlemises võimaldab väljendada ennast, mõtteid, tundeid, soove, ootusi, vajadusi teistele vastuvõetavalt Kehtestavus on kooskõlas asjatundliku suhtlemisega Kehtestav käitumine toetab võrdsust inimsuhetes, võimaldades meil käituda oma parimates huvides, seista enda eest tundmata kartust, vabalt väljendada oma ausaid tundeid ja kasutada oma õigusi piiramata teiste omi.

Probleeme enesekehtestamisel vähene suhtlemis- ja väljendusoskus madal enesehinnang

Enesekehtestamine Alistav& alistuv käitumine Ennast eitav, alluv, konflikte vältiv Laseb teistel valida ----------------Surutakse maha enda vajadusi, ootusi, soove, mõtteid, tundeid ----------------Lastakse teistel domineerida Alistav&alistuv hoiak Kehtestav käitumine Agressiivne käitumine Endast lugupidav suhtumine endasse ja teistesse Valib enda eest ----------------Enda soovid, ootused, nõudmised, valikud rahuldatakse teisi kahjustamata ----------------Ennast ja enda mõtteid väljendatakse siiralt, teisi mitte kahjustamata Ennast väljendav Domineeriv ja teiste suhtes hoolimatu Valib teiste eest ----------------Oma huve ja vajadusi pealesuruv ----------------Agressiivne ja domineeriv hoiak

Kehtestav MINA-teade (koolitussituatsioonis) sina meie

Kehtestav käitumine ennast väljendav teisi arvestav aus otsene ja kindel vastav olukorrale, ei ole universaalne sotsiaalselt vastutustundlik

Kui eksitakse enesekehtestamisel, kahjustades teisi, tuleb seda tunnistada, kui eesmärgiks on (paremad) inimsuhted.

MINA esitamise strateegiad Mida kogenum ollakse, seda enam valikuid ja võimalusi Mida paremini tajutakse, tunnetakse situatsiooni/e, inimesi ja suhteid, iseenast, seda paremaid valikuid tehakse Valikud sõltuvad meist endist, mina-pildist/rolli-pildist, situatsiooni- ja inimeste tajumisest Iga valik(käitumisviis, lähenemisviis) loob ja kujundad meist erineva mulje/pildi/arusaama

MIna-esitus-eneseavamine on alati seotud riskiga (TÕLGENDAMISE ERISUS) koolitussituatsioonis on väga oluline, eneseavamise kaudu loome suhteid. . . . MÕJUTAB. . . . USUTAVUS-KOMPETENTSUSENESEKINDLUS-POSITIIVSUSEMOTSIONAALSUS-SÕBRALIKKUS

Õpetajaks olemine Kogenud Isiksuslik areng Ainealane/erialane areng Arusaamad, hoiakud, väärtused Käsitused Rollid Toimetulek Käitumisstrateegiad Lähenemised Kogenum us g o k Algaja ne i um em T e h ä u d n m e st t u u

Eksperdikultuur W. Leirman Koolitaja kui ekspert Astu auväärsete sekka Ja saa osa nende tarkusest Olgu meel rõõmus kuulma igat kõnet Ja ärgu jäägu tabamata Ükski tarkusesõna. . .

Insenerikultuur W. Leirman Koolitaja kui “muutuste arhitekt” ja protsessijuht

Prohvetikultuur W. Leirman Koolitaja kui eeskuju

Kommunikatiivse lähenemise kultuur W. Leirman Koolitaja kui suhtleja, julgustaja, toetaja

Vastutuse kriteeriumid Tegutseja on vaba ja tegu peab olema vabatahtlik Tegutseja peab teadma, mida ja kuidas ta teeb Tegutseja eesmärk toetub enne tegu aset leidnud mõtisklusele, milline tegutsemisviis on parim. . . Aristoteles

Kujutletud minaenesetunnetus Reaalne ettekujutus endast Kogetud /läbielatud ettekujutus algaja kohanenum kogenud professionaalne

Küsimused koolitajatele Kes me oleme? Mis on meie jaoks tähtis? Milliseid valikuid teeme? Kuhu pürgime? Kuidas loome TEADMISI ENDAST? Kuidas kujunevad arusaamad endast koolitajana, õppijatest? Millistena tunnetame ja näeme enda õppijaid? Mida mõtleme õppimise all?

Tõlgendades ennast, kohtume dialoogis ja suhtlemises teiste tõlgendustega ja mõistmisvormidega. Ajast arusaamises peitub parem arusaamine iseendast. Tõlgendada uusi ja teistsuguseid perspektiive tähendab terviklikumat “ iseendaks saamist” Gustavsson 2000: 245

Täiskasvanute õpetaja/koolitaja identiteet • Professionaalse arengu kontekstis on väga oluline enesetunnetamine/tõlgendamine/samastamine sama professiooni/grupi liikmena (Wenger 1998) • Täiskasvanute koolitajatel puudub ühine JAGATUD NARRATIV, mis peegeldaks ühiseid väärtusi, arusaamu, kuulumist, millele saaks toetuda enda kui täiskasvanu koolitaja identideedi kujundamisel

Andragoogika kui intellektuaalsete ja sotsiaalsete väärtuste väljendus Inimene/inimese areng on unikaalne, kordumatu, ei ole MÕÕDETAV, pigem tabatav süstemaatilise vaatluse abil, mis räägib sellest, et KASVATAJA-ÕPETAJA on ka ühtlasi uurija. Inimvõimed moodustavad terviku, mille jagamine osadeks viib väära järelduseni.

Heleri 1982 22 aastane töötav üliõpilane

Marika 1967 37 a Kõrgharidus insener

Arno 1905 99 aastane kutseharidus Põldsamaa põllutöökool

Heleri Recognising that you don’t need to fear people Knowing and answering Memorising Remembering-forgeting Knowledge Surviving The resources for learning, socialisation are limited • Normative beliefs • Learning values knowledgebased • Self-confusion Fighting with myself

Practical knowledge MARIKA Knowledge for managing in life Interested in herself Opening mind Personal learning expectations Understanding other people/experiences makes you understand others I have to learn daily Being useful for someone, for others with something

There are no obstacles for learning Life is learning Learning is life Learning values lifebased Learning takes LIFETIME Arno Learning from people and situations Ability to do things for me Ability to decide and be responsible others

Täiskasvanuõppe kontseptsioon, õppimise ja õpetamise teooria Üldine täiskasvanuõppe kontseptsioon, õppimise ja õpetamisteooria puuduvad Puuduvad kriteeriumid, mõõtmaks head/edukat/tulemuslikku/efektiivset õpet, õppimist, õpetamist/koolitust Väärtuseks on täiskasvanu õppija kogemused ja inimese subjektsus “ Täiskasvanute klassis loevad õppijate kogemused sama palju kui õpetaja teadmised” Eduard C. Lindemann 1926: 9

Õppijaks olemise õppimine sisaldab avatust iseenda suhtes, enesetundmist, väärtusi, hoiakuid, mõtestatud arusaamu, ettekujutusi-nägemusi endast ja enda võimalustest, enda tundmist (ilma selleta kaotab õppimine tähenduse) Mina-käsitus Mina-pilt Identiteet Personaalne (vastutav ja otsustav mina, mõtlev, arutlev mina , isesuse tunnetamine) Sotsiaalne (suhted-suhtlemine –inimesed, kogemused)

Õppimine täiskasvanueas • Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides • Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus • Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne, kognitiivne, sotsiaalne • Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu • Õppimist käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt ja eluhõlmavalt võimeline • Õppimine on inimese võimekuse ülimalt keeruline aspekt.

Õppimise/õpetamise olemus • Õppimine/õpetamine on alati kontesktuaalne ja situatiivne, emotsionaalne, kognitiivne, tahteline • Õppimise/Õpetamise eelduseks on informatsioon, tulemusteks on teadmine, teadlikkus, tunnetus, emotsioonid, hoiakud, arusaamad, valmisolekud, muutused käitumises

Õppimine-mis see on? Õppimise/õpetamise seisukohalt on oluline mõista, et informatsiooni ja teadmiste omandamine ei ole õppimise/õpetamise tulemus vaid eeldus………

Õppimine ja kogemus • Õppimine algab kogemusest ja kogemisestsituatsiooni subjektiivsest märkamisest, on alati individuaalne, subjektiivne ja määratletud eelneva kogemusega • Inimest ei arenda kogemus, vaid kogemusele omistatud isiklikud tähendused, mis mõjutavad/inspireerivad/stimuleerivad tegevust, käitumist ja tunnetust Brookfield, Jarvis, Mezirow

Kogemus • Subjektiivne kogum: kogum teadmised, arusaamad, oskuseteave, väärtused • Subjektiivne teadvustamine, avaldub tähenduste kaudu, on mõjutatud eelneva kogemusega, on situatiivne, sotsiaalne, kontektusaalne /erienevate sotsiaal-psühholoogilste tegurite koosmõju) • Kogemus on mitmedimensionaalne, sisaldades teadmust • Kognitiivne dimensioon ehk teadmine, arusaam, käsitus • Know-how - nö oskusteabe ja selle kasutamise viisid

Kohanemine ja sotsiaalne õppimine emotsionaalne seisund ärevus uus situatsioon muutus uus roll määramatus teadmatus Kohanemisvõimelisus – suutlikkus hinnata situatsioone, isiksuslikke ressurse, toimida vastavalt, reguleerides emotsioone, tahet, mõtemist ja käitumist. Oluline on enesejuhitavus/eneseregulatsioon

Vastuseis õppimisele Atherton, 2003 Destabiliseerimine Tajutakse kognitiivset või sotsiaalset vastuolu Sotsiaalne ja /või kognitiivne konflikt Reorientatsioon Uus õppimine Desorientatsioon Nn mõõn, enamasti emotsionaalse Iseloomuga, ollakse hõivatud tunnetega

Kohanemise kognitiivne tasand. • Teadmised (tõesed, põhjendatud) • Käsitus - arusaam, mõistmine, tähendus • Käsituse valdamine eeldab nii praktilist kui teoreetilist teadmist • Uskumused ( kogemuse tulemus, seostub mõtlemisega, ei ole teadmine kui ei ole põhjendatud). • Uskumusi mõjutavad arusaamad.

Õppimise olemus ja koolitus Arusaamade muutuseks vajalikud eeldused: • Dialoog ja suhe • Mõistetavus ja tõesus ( koolitus peab andma parema, tõesema, mõistetavama seletuse kui õppijal endal on); • Vastuvõetavus (suhe/seosed õppija eelnevate teadmistega, kogemustega/ • Olulisus, praktilisus, rakendatavus • Ja midagi veel, millest ei ole me teadlikud

Inimest ei arenda kogemus, vaid kogemusele omistatud tähendus, see milleks kogemus teda inspireerib nii tunnetuse kui ka tegevuse tasandil…. See tee, mida käime on lõputult pikk ja õnneks nii vaheldusrikas ja huvitav, et tahad jälle otsast alustada. . .

Mõtteid, tähelepanekuid, küsimusi endale