Koolivalmidus ja ppimine phikooli I astmes KAA 6012

Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes KAA 6012 MA Kerstin Kööp Tallinna Ülikool kerstin. koop@tlu. ee 22. 03. 2010

Koolivalmidus l Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi, korraldusi. (Eesti Vabariigi Haridus- ja teadusministeerium)

Koolivalmidus on tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna üle mänguliselt põhitegevuselt suunatud ja kõrgemal tasemel õpitegevusele. l Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja kindlustada lapsele soodne kasvukeskkond ja pakkuda võimalusi lapse enda aktiivseks tegutsemiseks. l (V. Neare 1996, 1999)

Koolieelik mängib l Koolieelses eas on lapse juhtivaks tegevuseks mäng, mida ta teeb suure entusiasmi ja rõõmuga. Just mängides toimubki loomulik areng, kus laps õpib teistega suhtlema ja koostööd tegema ning selle kaudu õpib ennast tundma ja kohandama oma käitumist üldtunnustatud normidele. Mängus õpib laps end pingutama ja juhtima, see ongi alus koolimineku ettevalmistamisel. (M. Martinson)

Koolivalmiduse füüsiline aspekt l Lapse kehaline areng l Oma liigutuste/liikumise valitsemine l Motoorne areng l Tervislik seisund

Koolivalmiduse vaimne aspekt l Vaatlusoskus l Tajude eristusvõime ja mõtestatus l Kujutlused ruumist l Oskus järjestada esemeid l Oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus

Koolivalmiduse sotsiaalne aspekt Väljendub lapse soovis: l Õppida l Omandada uusi teadmisi l Tahtes täita täiskasvanu nõudmisi l huvituda ümbritsevast

Kuidas koolivalmidust “mõõta”? l Testid l Intervjuud l Vaatlused l Lapse üldine jälgimine

Õpitingimused ja nende eelistused (K. Ja R. Dunni ning R. Bailey järgi E. Kulasalu) l Keskkond: ¡ Müratase (vaikus, muusika) ¡ Valgusus (ere, hämar) ¡ Temperatuur (jahe, soe) ¡ Disain, paigutus (formaalne, mitteformaalne)

Õpitingimused ja nende eelistused (K. Ja R. Dunni ning R. Bailey järgi E. Kulasalu) l Motivatsioon: ¡ Motivatsiooni eripära (õpihuvi olemasolu) ¡ Aktiivsustasand ¡ Suundumus (tulemuse poole, eemale) ¡ Vastutus (soov ise otsustada või korralduste täitmine) ¡ Struktuurivajadus (protseduurid ja võimalused) ¡ Innovaatilisus (sarnane ja erinev)

Õpitingimused ja nende eelistused (K. Ja R. Dunni ning R. Bailey järgi E. Kulasalu) l Tegevussuunad: ¡ Püsivus (alustatud tegevuse lõpuleviimine või mitu tegevust korraga) ¡ Lähenemisviis tegevusele (detailne, üldine) ¡ Tähelepanu suund (endale, teistele) ¡ Reageering pingele (tunded, valikud, mõtted) ¡ Tööstiil (vastutuse jagamine) ¡ Organiseerimine

Õpitingimused ja nende eelistused (K. Ja R. Dunni ning R. Bailey järgi E. Kulasalu) l Bioloogilis-füsioloogilised: ¡ Kellaaeg ¡ Söömine ¡ liikuvus

Suuline ja kirjalik kõne l Suulise kõne omandab laps ümbritseva mõjul l Kirjalik kõne vajab eraldi õppimist ¡ märgid – kirjutatud sõnad

Enamus lapsi õpib lugema 6 -aastaselt l Mõned lapsed juba 3 -4 -aastaselt l Mõned alles 9 -aastaselt l Mõnel läheb lugema õppimine kergelt, teised peavad lugema õppides tegema kaua aega tõsist tööd.

Laps hakkab raskusteta lugema, kui tal on selleks kujunenud valmisolek. l Valmisolek kujuneb sammhaaval. l Tähed tuleb selgeks saada l On vaja aru saada, millised häälikud sõnas kõlavad ja milline on seal nende järjekord l Kõik tegevused, mis aitavad lapsel iseseisvalt mõelda, aitavad kaasa lapse vaimsete oskuste omandamisele

Kuidas aru saada, mida laps oskab? l Mis häälikud sõnas kõlavad? l Millises järjekorras need kõlavad? l Millise pikkusega iga häälik kõlab? l Kivi, L ja Roosileht, M. 2000 “Kuidas arendada lugemisvalmidust lasteaias”

Eelkoolimatemaatika õpetamise eesmärgid l Kujundada-korrastada asjade maailm ¡ ¡ ¡ l l l Orienteeruda teda ümbritsevate asjade maailmas (rühmitamine, järjestamine, võrdlemine jne) Mõista ja kasutada olulisemaid aeg-ruumilisi seoseid (tunda kella, orienteeruda ruumis ja ajas) Sooritada igapäevatoiminguid (poes osta, orienteeruda liikluses jne) Alustada arvude maailma kujundamist (esemete arvu kindlaks tegemine, liitmine ja lahutamine 5 -piires) Alustada suuruste maailma loomist (pikkus, mass maht, aeg, väärtus) Alustada kujundite maailma loomist Arendada lapse mõtlemist, mälu, fantaasiat, matemaatilist väljendusoskust Õpetada pliiatsihoidu, teha numbrite kirjutamiseks eelharjutusi

Teadmised-oskused Lapsed peaksid tundma: l Arvude 1 -10 järjestust l Märke +, -, = l Lihtsamaid tasandilisi kujundeid (ring, ruut, ristkülik, kolmnurk) l Lihtsamaid ruumilisi kehi (kera, kuup, nelitahukas) l Enamkasutatavate mõõduühikute nimetusi (meeter, liiter, kg, kroon ja sent)

Teadmised-oskused Lapsed peaksid oskama: l Järjestada ja rühmitada esemeid suurus-, asendi- ja ajatunnuse põhjal; l Määrata esemete hulga tunnust ja jaotada esemeid kahe erineva tunnuse alusel; l Võrrelda kahte esemete hulka esemetest paaride moodustamise teel; l Moodustada antud hulgaga samaväärseid hulki; l Määrata oma asukohta ümbritsevate esemete suhtes; l Kirjeldada ümbritsevat kujundimõistete abil; l Määrata kellaaega täistundides; l Kasutada raha kui väärtust mängudes jm; l 10 -piires loendamise teel teha kindlaks esemete arv – vastata küsimusele “Mitu on? ”; l Mõõta esemete pikkust pulga abil; l Koostada tekstülesandeid (matemaatilisi jutukesi) kahe etteantud hulga järgi; l Nimetada antud arvu naaberarve;

Eelkoolimatemaatika sisu vanuseastmeti 1 KUJUNDID JA KEHAD l 6 -7 -aastased Ruumilised kujundid kera ja kuup, geomeetriliste kujundite rühmitamine mitme tunnuse järgi; kujundute konstrueerimine näidise järgi, jaotamine osadeks

Eelkoolimatemaatika sisu vanuseastmeti 2 RÜHMITAMINE JA JÄRJESTAMINE l 6 -7 -aastased Paaride moodustamine, järgarvu mõiste tutvustamine ja esemete asukoha määratlemine järgarvude abil küsimusele mitmes? vastamine, mõisted viimane ja eelviimane

Eelkoolimatemaatika sisu vanuseastmeti 3 HULGAD, LOENDAMINE JA ARVUTAMINE l 6 -7 -aastased Sõnad üks, mõni ja kõik esemete arvu kirjeldamisel, seosed 1, 2, 3 võrra suurem (väiksem), sõnad pluss ja miinus, vastavad märgid, liitmine ja lahutamine 5 -piires, matemaatiliste jutukeste koostamine

Eelkoolimatemaatika sisu vanuseastmeti 4 SUURUSED JA MÕÕTMINE l 6 -7 -aastased Pikkuse, laiuse, kõrguse mõõtmine kokkulepitud mõõduühikuga ja tulemuste väljendamine arvuga; Pikkusmõõdud cm, m, km, massimõõdud kg ja g; mahumõõt l – nende tutvustamine ja kasutamine mängudes; Väärtused, rahaühikud kroon ja sent, ning rahatähtedega tutvumine

Eelkoolimatemaatika sisu vanuseastmeti 5 ORIENTEERUMINE RUUMIS l 6 -7 -aastased orienteerumine tasapinnal (ruudulisel paberil) ORIENTEERUMINE AJAS l 6 -7 -aastased Varem-hiljem, noorem-vanem Aja mõõtmine täistundides, kella kasutamine päevakava koostamisel ja täitmisel Ajaühikud: seund, minut, ööpäev, nädal, kuu, aasta

Õpiraskused matemaatikas (J. Puro) l Matemaatikast tulenevad põhjused ¡ ¡ ¡ l Õpilase isiksuse arengust tingitud põhjused ¡ ¡ ¡ l Võõras terminoloogia Abstraktsus Järjepidevus õppimises Raske motiveerida Suhtumine peaks olema positiivne Ümbritsev (kodu) Väheandekus Emotsionaalsed takistused Õppetöö korraldusest tulenevad põhjused ¡ ¡ ¡ Õppetöö eesmärgistamine Põhjalik uue materjali õpetamine Pidev hinnangute andmine Õpetamise individualiseerimine Tugiõpetus

Õpiraskused matemaatikas. . . l Koolimatemaatika ei seostu algul lapse loomuliku (senise) matemaatikaga, mis on väga konkreetne l Õpetus on sageli keskendunud liiga arvutusülesannete harjutamisele, ei suunata piisavalt laste mõtlemist l Matemaatika kui õppeaine tekitab ahistust seoses ebaõnnestumistega

Kuidas aidata ebaedukat? l l l Esita õpetatav materjal piisavalt väikeste osadena Kasuta erinevaid õppemeetodeid Kasuta erinevaid õppevahendeid, -materjale Too konkreetseid näiteid (tuttavad esemed) Sobita õpetatav hetkeolukorda (nimed, päevasündmus jmt) Koosta lühikesi ülesannete sarju, millega õpilased kindlasti iseseisvalt toime tulevad Õpeta neid valdama põhilist Hoolitse selle eest, et lugemis-kirjutamisraskused ei suurendaks õpilase raskusi õppida matemaatikat Anna juhiseid õppimiseks Ära karista last lisatöödega, luba tal end abistada Rikasta tundi nt ajalooliste andmetega, ebatavaliste probleemidega jne

Kuidas aidata ebaedukat? 2 l l l l Ära rõhuta õpilase oskamatust, ta teab seda isegi, näita, et sa tahad aidata Loo soodus õhkkond, esita aeg-ajalt küsimusi, millele kõik teavad vastust Pea meeles, et sa ei pea käsitlema kõiki asju nii, nagu on kirjas õpikus Tahvli kasutamine – põhiasjad märkida sinna Esita asjad selgelt, konkreetselt, juhenda individuaalselt võimalikult paljusid Diagnoosi õpilaste teadmisi, et määrata nende edasijõudmist Uuri järele lapse tugevad küljed, too näiteid teda huvitavast valdkonnast Enam küsi “Kuidas sa arvutasid? ”, oluline on analüüs häälega

Naturaalarvud 1 -10, liitmine-lahutamine 10 -piires l l l Eesmärgiks saada kõik arvud 1 -10 loendamise kaudu Õppida arvude jada tundma arvudevaheliste seoste kaudu Õppida arve suuliselt ja kirjalikult võrdlema (aluseks hulkade võrdlemine) Numbrite kirjutamine Liitmisel on kaks võimalust: ¡ ¡ Juurdeloendamine (hulkade ühendamine) Värviliste pulkade süsteem (arvude asendaja leidmine)

Arvud 11 -20 l Kõik arvud saame 10+a (10+1=11; 10+2=12) l Kümme on täis ja siis tuleb a juurde l Kirjutamisel kirjutame kõigepealt kümnelise ja siis ühelise l Arvude võrdlemisel võtame aluseks liitmise ja lahutamise (miks 10 on väiksem kui 11? Sest 10+1=11, 12 on väiksem kui 16, sest 2 on väiksem kui 6 jne)

Eelülesanded liitmisel Täiendavad arvu kümneni 5+. . . =10; 8+. . . =10 saab läbi viia ka mängu vormis l Kümnega liitmised 10+1; 10+4 jne l Arvude asendajate leidmine 3=2+1, 4=2+2 l Liita kolm arvu (kahe esimese summa on 10) 9+1+2=. . . 8+2+3=. . . l 9 juurde liita on väga raske, tuleb palju selgitada 9+3=9+1+2=10+2=12 Tähtis on, et laps saaks ise aru ja räägiks, mida ta sai vastuseks l

Eelülesanded lahutamisel l Lahutada nii, et vastuseks jääks 10 11 -1=10, 15 -. . . =10 l Kümnest lahutamine 10 -3=7 l Esimene lahutus oleks 10 11 -1 -3=. . . 13 -3 -4=. . . l 11 -4=11 -1 -3=10 -3=7

Liitmine ja lahutamine 20 -piires l Liidame kahekohalisele arvule ühekohalist teise kümne piires, liitmine üleminekuta 10 st 14+2=16 l Lahutame kahekohalisest arvust ühekohalist teise kümne piires 16 -3=13 l Liidame ühekohalisele arvule ühekohalise arvu üleminekuga 10 st 9+4=13 l Lahutame üleminekuga 10 st 12 -3=9 l 14+3=17, sest 4+3=7 l 16 -4=12, sest 6 -4=2

Arvud sajani I klassis l l l l Täiskümned 10+10, 20+10. . . 90+10=100 Võrdlemine 30 on väiksem kui 50, sest 3 on väiksem kui 5 Täiskümnete liitmine ja lahutamine 60+20=80, sest 6+2=8 Täiskümnetele liita ühelised, kasutada näitvahendeid Ühelised ja kahekohalised arvud ja nende kirjutamine üksteise alla Vaadatakse kohtade arvus 9 on väiksem kui 38 Vaadatakse kümnelisi 91 on suurem kui 73, sest 90 on suurem kui 70 Vaadatakse kümnelisi ja ühelisi 93 on väiksem kui 99

Korrutustabeli õppimine l Mehaaniline päheõppimine seostada loogilise meeldejätmisega l Tugiülesannete kasutamine nt 8 x 8=64, kui 9 x 8 ei ole meeles, siis 9 x 8=8 x 8+8 l Kinnistamise juures tähtis, et lapsed kuuleksid täisvõrdusi, ise tuleb välja öelda terve tehe pikalt l Kinnistused tehete järjekorrast (enne korrutan ja jagan, siis liidan ja lahutan 3 x 3+2)

Murrud I klassis l l l ½ - vaadeldakse ühte tervikut, mida saab kaheks võrdseks osaks jaotada, samuti kujundite jaotamine kaheks ¼ - saadakse ½ poolitamisel Veel ei räägita lugejast ja nimetajast, on joone all ja joone peal olev arv, öeldakse pool või üks kahendik. Joone all olev arv ütleb, et on jaotatud nii mitmeks osaks ja ülemine arv ütleb, mitu osa seda võetud on Kuidas saab 12 st ½? Tõmba ring ümber 1/2 le, sellest kujuneb välja jagamine – 12: 2=6

Kahekohalise arvu korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga l Korrutamine ¡ ¡ l Täiskümnetega 3 x 20=20+20+20=60 3 x 20=3 x 2 kümnelist=60 Kümnetega 3 x 26=3 x(20+6)=3 x 20+3 x 6=60+18=78 Jagamine Täiskümnetega 60: 2=30, sest 2 x 30=60 ¡ Summa arvuga jagamise seadus Emal oli 6 kollast ja neli rohelist õuna, ta jagas need võrdselt kahe lapse vahel. Mitu õuna sai kumbki laps? I Kokku oli 6+4=10 õuna 10: 2=5 – kumbki laps sai 5 õuna (6+4): 2=5 II 6: 2+4: 2=[(6+4): 2]=3+2=5 Summa jagamiseks arvuga jagama liidetavad eraldi selle arvuga ja jagatised liidetakse ¡

Tunnikonspekt l l l Õppeaine Tunni teema Aeg, klass Õppevahendid Tunni eesmärgid Tunni käik ¡ ¡ ¡ tunni osad, neis käsitletavad aineosad ja osaeesmärgid, põhimõisted Aeg Tööviis, abivahendid, lisamaterjalid, näitvahendid jne Tahvel, kiled

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava Määrab kindlaks: Põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid l Riikliku õppekava põhimõtted l Omandatavad pädevused l Õppekorralduse alused l Kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani l Nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks l Kooliõppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted l

Kooliastmed l. I kooliaste: 1. -3. klass l II kooliaste: 4. -6. klass l III kooliaste: 7. -9. klass l Gümnassium: 10. -12. klass

Riikliku õppekava põhimõtted Luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks, kaasatakse õpilane ja lapsevanem õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse; l Kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt; l Tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmist ja toetamist; l Õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti (sh Eestis elavate rahvusvähemuste) kultuur; l

Riikliku õppekava põhimõtted II Õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud; l Õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatmine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitletakse ajas arenevate ja muutuvatena; l Õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes. l

Õppekava kohustuslikud läbivad teemad: l Keskkond ja säästev areng l Tööalane karjäär ja selle kujundamine l Infotehnoloogia ning meedia l Turvalisus

Õppetegevus I kooliastmel Temaatiline rõhuasetus l KODU/MEIE suhe lapse MINAGA l MINA/MEIE/KODU suhe PAIKKONNAGA

Õpetuse põhitaotlus l Orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli sisseelamine. l Koolis edukaks õppimiseks vajalikud alaoskused.

Õppetöö korraldamise aluseks: l Üldõpetuslik tööviis l Aineõpetuslik tööviis l Üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant l 3. klassi lõpul minnakse sujuvalt üle aineõpetusele.

Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad Varieeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega Lapsi ergutatakse küsima ja avastama Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja –oskused, sh oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine

Väärtuskasvatuses l Kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi Õpetaja tähtsaim ülesanne: l Iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine

I kooliastmel taotletavad üldpädevused l l l l l Suhtub endasse positiivselt; On viisakas, täidab lubadusi; Suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga; Käitub loodust hoidvalt; Hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve; Tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust; Mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev; Teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; Hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane; Tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

I kooliastmel taotletavad üldpädevused II l l l l Tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest; Oskab ilu märgata ja hinnata; Hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest; Püab konflikte rahumeelselt lahendada; Oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti; oskab ohutult liigelda, vältida ohtile olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda; Oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada; Oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel; Oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestada.

Eesti keel 1. -3. klassile l Eesti keele õpetamine on suunatud suulise ja kirjaliku kõne arendamisele l Kuulamine l Kõnelemine l Lugemine l Kirjutamine

Võõrkeel 1. -3. klassile Võõrkeeleõpetuse sisu tuleneb lastekultuurist, ümbritsevast keskkonnast. l Võõrkeeleõpetuse sisu peaks vastama laste huvidele, oleks orienteeritud lapsele, mõjutaks ta tunde- ja mõttemaailma, fantaasiat, loovust. l Õppimine ja õpetamine peab haarama lapse kõiki meeli, aitama sunata lapse arengut tervikuna, arvestades tema individuaalseid iseärasusi. l

Matemaatika 1. -3. klassile Matemaatika õppimine arendab püsivust, sihikindluast, kriitilist mõtlemist, loomingulist aktiivsust. l Kujunevad mitmed vaimse töö oskused ja vilumused: töö planeerimine, ratsionaalsete töövõtete otsing, tulemuste kriitiline hindamine, lühike ning selge väljendusviis. l Arvud l Suurused l Geomeetrilised kujundid l

Loodusõpetus 1. -3. klassile Loodusõpetus kujundab baasteadmised ja –oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia, keemia) õppimiseks ja paneb aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. l Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, milles loodust käsitletakse kui tervikut ega lahutata osadeks loodusteaduste valdkondade järgi. l Eesmärkide saavutamiseks kasutatakse: l l l l Vaatlus Kirjeldamine Mõõtmine Võrdlemine Järjestamine Vestlus Mäng

Õppeprotsessi planeerimisel lähtutakse: l Orienteerumine õpilasele l Teaduslikkus l Orienteerumine looduse vahetule kogemisele l Orienteerumine tegevusele l Probleemsus

Õppesisu l l l Inimese meeled ja avastamine Aastaajad Minu kodukoht Eestis Organismid ja elupaigad Inimene Võrdlemine ja mõõtmine Ilmastikunähtused Organismide rühmad ja kooselu Liikumine Elekter ja magnetism Kaart

Inimeseõpetus 1. -3. klassile l Printsiip lähemalt kaugemale l Elulähedus l Tutvustatakse põhimõisteid ja õpitakse neid kasutama l Vestlused, probleemülesanded, loovtööd, rollimängud, kodused ülesanded koos vanematega, rühmatööd, õppekäigud

Inimeseõpetuse õppesisu l Mina l Minu keha l Mina ja meie l Mina ja minu pere l Inimene ja teave, aeg ja asjad l Mina ja turvalisus l Eestimaa meie koduna

Muusika 1. -3. klassile l Muusika vastu huvi äratamine aktiivse musitseerimise kaudu l Koorilaul ja pillimäng (mudilaskoor) Õppesisu l Laulmine ja hääle arendamine l Muusikaline kirjaoskus l Muusika kuulamine

Kunst 1. -3. klassile Ruumilised tööd (konstrueerimine, voolimine, kujustamine); l Maalimine l Joonistamine l Õppesisu: l l l Kujutamis- ja vormiõpetus Värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus Disain ja kirjaõpetus Vestlused kunstist Tehnikad ja materjalid

Kehaline kasvatus 1. -3. klassile Harjutused põhinevad lapse igapäevaelu liikumisviisidel, liigutustel ja asenditel ning vahendite käsitsemisega seotud tegevustel. l Luuakse esmane ettekujutus õigetest jooksu-, viske- ja lihtsamatest hüppeliigutustest. l Õppesisu: l l l l Võimlemine Rütmika ja liikumine Jooks, jooksuharjutused Hüpped, hüppeharjutused Visked, viskeharjutused Suusatamine Ujumise algõpetus

Käsitöö 1. -3. klassile l Käsitööõpetus on poistele ja tüdrukutele ühine l Teadmised erinevatest materjalidest l Oskus käsitseda lihtsamaid tööriistu, kasutada esmaseid õigeid töövõtteid l Arendatakse õpilase fantaasiat, loovust, planeerimis- ja mõtlemisoskust ning käelist vilumust l Õpetatakse enese eest hoolitsema ja viisakalt käituma

Õppesisu l Paberi- ja kartongitööd l Voolimine l Meisterdamine l Punumine l Puutööd l Metallitööd l Õmblemine l Lõngatööd ja heegeldamine l Igapäevaelus vajalikud teadmised ja oskused

Kodune töö l Koostage ühes aines tegevuse konspekt (ei pea toimuma 45 min); ¡ Valige üks eelpool mainitud õppeaine; ¡ Mõelge välja tegevus, mis oleks lastele huvitav, kuid samas ka arendav ja mitte enam nii mänguline kui lasteaias; ¡ Pange kirja tegevuse eesmärk ja kirjeldus; ¡ Postitage kodune töö 5. aprilliks aadressile kerstin. koop@tlu. ee