Ekvatoriaalsed vihmametsad Koostanud LneVirumaa Kiltsi Phikooli geograafia petaja

Ekvatoriaalsed vihmametsad Koostanud Lääne-Virumaa Kiltsi Põhikooli geograafia õpetaja Merje Leemets kasutamiseks 8. klassi loodusvööndite õpetamisel. Juhendaja Arvo Vallaots

Asend: ekvaatorilähedased alad • Kesk-Aafrikas • Lõuna-Ameerikas • Kagu-Aasias

Kliima: • ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske – Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20 C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. • ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune

Pinnamood: • L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline – Amazonase madalik • Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega

Amazonase madalik • suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala • ulatus ligi 6 miljonit km 2 • nimetatakse ka selvaks

Loodustingimuste mõju pinnamoele: • kivimite keemiline murenemine • vee-erosioon

Siseveed • tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga – Amazonas • maailma suurim jõgi • laius 3 -5 km, suudmealal 15 -20 km – Kongo • tasandikel sageli sood

Mullad: • • enamasti vanad, lähtekivim sügavalt murenenud raudoksiidist punased horisontideks liigestumata (lateriitpinnas) • happelised (ph=4. 5 -5, 5) • mineraalainevaesed

Tingimused muldade tekkeks: • • • rohkelt niiskust rohkelt soojust igati soodus keskkond lagundajate eluks kiire ainevahetus mineraalainete välja uhtumist ei toimu

Taimed 17% maismaast, 90% taimeliikidest! Vihmamets on: • tihe • lopsakas • liigirikas – ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi • kalendrita – taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt

• palju ravim- ja maitsetaimi • rohkesti liaane • “puukägistajad” - teatud liiki viigipuu, mis kasvatab kandurpuu ümber tiheda juurtevõrgu ja tapab viimase valguse varjamisega • puude tüvedel epifüüdid • saprofüüdid

Taimede kohastumused: • puude lehed – vahaga kaetud – teravatipulised – lõhedega • puudel tihti tugijuured • liaanidel õhujuured • õied – suured – erikujulised – värvikirevad

Loomad • tingimused eluks väga mitmekesised – liikide arvukuselt ainulaadne – koduks pooltele loomaliikidele • väga palju linnuliike • vees ligi 5000 kalaliiki – arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata • eriti palju putukaliike – ainuüksi liblikaliike tuntakse üle 30000 • uusi liike avastatakse pidevalt juurde

Loomade kohastumused: • • • hea ronimis- ja hüppamisvõime hästi arenenud küünised tundlikud kõrvad ja nina sageli vees toituvad tihe karvkate mitmetel liikidel lennus head vigurlendajad ööloomadel suured silmad linnud kärarikkad paljud liigid värvikirevad mardikad helendavad öösel

• • • Inimene vihmametsas kliima pole eriti tervislik põliselanikud kääbusrassidest hõredalt asustatud külad jõgede ääres või rannikul peamiselt arengumaad algeline alepõllundus, kasvatatakse – – – bataati ja maniokki targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse • eksporditakse väärispuitu, kautšuki • arendatakse maavarade kaevandamist

Keskkonna probleemid • Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! • Vihmametsadel on oluline koht – – fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes • Metsade põletamisel – – – suureneb CO 2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht • Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad.

Kasutatud materjalid: • • • http: //www. geo. ut. ee http: //www. tba. ee http: //www. miksike http: //www. hot. ee http: //www. corbis. com http: //www. ran. org http: //www. uow. edu. au http: //www. howstuffworks. com http: //www. tourhosts. com