EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD Maa kopsud ASEND KAARDIL SELVA Ekvatoriaalsed

EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD “Maa kopsud”

ASEND KAARDIL SELVA Ekvatoriaalsed vihmametsad

KLIIMA ﻼ ﻼ ﻼ Ekvatoriaalne; palav +23°C … 27°C; tõusvad õhuvoolud; niiske, sademeid: ~2000 mm; aastaaegu pole võimalik eristada; keskhommikuni on ilm selge, siis katavad taeva äikesepilved, algab vihmavaling, õhtupoolikul läheb selgeks, päike loojub kiiresti.

VETEVÕRK - tihe ﻼ Sademeid langeb ﻼ ﻼ aasta jooksul palju; jõed, järved on aasta läbi veerohked; sood tekivad madalatesse seisuveekogudesse ja lauskrannikutele. Kongo jõgikond Amazonase jõgikond

FERRALLIITTMULLAD ﻼ Keemiline murenemine; ﻼ raua- ja alumiinium ﻼ ﻼ ﻼ oksiidide rohkus; igapäevased hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest toitained välja; pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja mulla ülaossa tekib valkjas leedehorisont; sisaldavad vähe huumust.

VIHMAMETSAD Maailma liigirikkamad ja vanemad ökosüsteemid. 6% maakera pinnast. Vihmametsades elab üle poole maailma taime- ja loomaliikidest. Mets tihe, lopsakas, kiire kasvuga. Ühtlustavad veeringet. Puhastavad vett. Neelavad atmosfäärist süsihappegaasi. Pidurdavad kasvuhooneefekti.

PUUD: ﻼ on igihaljad; ﻼ kasvavad kiiresti; ﻼ kasvavad vähemalt kolmel ﻼ ﻼ ﻼ kõrgustasemel; võrad on üksteisega tihedasti läbi põimunud; puude all varjus on rohttaimestikku vähe, pime; piki püütüvesid väänduvad LIAANID kuni latvadeni välja; tüüpilisemad liaanid on rotangpalm, monstera, vanill, filodendron ja must pipar; liaanide õhujuured.

Ülemises rindes (50 -70 m) kasvavad viigipuud, kapokipuud, mahagonid, palmid. Puudel on suured, läikivad, vahased, teravate tippudega lehed.

Alumistes rinnetes palisandrid, banaanid, puissõnajalad, Lehed õhukesed, õrnad. 15 -20 m eebenipuud.

Malai saarestikus kasvab üle 300 liigi PALME. HIIDBAMBUS kasvab looduslikult peamiselt Jaava saarel ja Malaka poolsaarel.

Kautšukipuu e. HEVEA Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub tavaliselt viis Lõuna-Ameerika tüüpiline aastat. taim, kuid kasvab ka Aafrikas ja Indoneesias.

PUUDEL – tugijuured

ÕIED eredavärvilised, mõned otse puutüvedel Taimed võivad ühtaegu õitseda ja vilju kanda.

Puutüved ja oksad on kaetud sammalde ja samblikega

EPIFÜÜDID e. pealistaimed ﻼ on taimed, kes kasvavad ﻼ ﻼ teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju tekitamata; nad toituvad õhus ja sademetevees leiduvatest toitainetest; selleks on neil õhujuured; epifüüdid on orhideed, samblad, sõnajalad, isegi kaktused; mõned epifüüdid kasvatavad endale lõpuks pärisjuured alla ja kägistavad oma endise toitja (nt. viigipuu).

PARASIITTAIMED toituvad teistest taimedest Raitlill Õied suured, värvilised.

MANGROOVID ﻼ ookeanide rannikul ja jõgede deltas; ﻼ puud kohastunud eluks soolases ja vesises keskkonnas; ﻼ neil on tugevasti hargnenud õhujuurestik.

KÕDUTAIMED e. saprofüüdid Toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest.

Amazonase jõgikonnas kasvab amasoonase viktooria. Ta lehe läbimõõt ulatub kuni kahe meetrini ja ta valged õied, mis avanevad vaid öösiti, on ligi poole meetrise läbimõõduga.

SÖÖDAVAD TAIMED METSADES Apelsin Ananass Banaan Mandariin Kookospähkel Sidrun Mango

Kohvipõõsas Kakaopuu

MAITSETAIMED Must pipar Ingver Kardemon Vanill Kaneel

LOOMASTIK Suur elupaikade mitmekesisus. Tugev konkurents loomade vahel. Liigirikas, kärarikas. Erksavärvilised loomad, eriti linnud. Hea ronimis- ja hüppevõime. Enamik loomi elavad puude otsas. Ööloomadel hea kuulmis- ja haistmismeel, nägemine.

SELVAS Jaaguar Puuma Laiskloom

Kapibaara – maailma suurim näriline. Taapir Pekaari e. nabasiga Sipelgaõgija

Alligaator Anakonda Piraajad Opossumid

Aara Koolibri Tuukan Haigur Kondor Raisakotkas

AAFRIKAS Šimpans Gorilla Leopard

Jõehobu Elevant Soomusloom e. pangoliin Gaboni rästik Sarviklind

Kuskus INDONEESIAS Must gibon Sumatral. Orangutan – Sumatra, Kalimantani s. Ninaahv – Kalimantanil.

Tiiger Komodo varaan –maailma suurim neljajalgne roomaja (3, 5 m, 150 kg). Mudahüpik – mangroovides elav kala, kes mõõna ajal veest välja ronib ja oskab isegi puu otsa ronida.

KÜTTIMINE KORILUS PÕLISELANIKE TEGEVUSALAD ALEPÕLLUNDUS KALAPÜÜK Kasvatatakse tera - ja juurvilju.

ELURUUMI VÄHENEMINE HAIGUSED, EPIDEEMIAD PÕLISELANIKE ELU MÕJUTAVAD PUIDUTÖÖSTUSE ARENG MAAVARADE LEIUKOHTADE KASUTUSELEVÕTT

ﻼ INDONEESIA ﻼ Kasvatakse riisi, teepõõsast, kohvipuud, maniokki, maisi, bataati, maapähklit, sojauba. ﻼ Välja veetakse toorkautšukki, vürtse (nelk, muskaatpähkel jm. ), koprat (kookospähklite kuivatatud sisu). ﻼ Metsaraie – väärispuit. ﻼ Maavarad: nafta, maagaas, kivisüsi, tinaja vasemaak.

RIISIPÕLLUD

Indoneesias elavad dani, lani jt. hõimud

ﻼ KOLUMBIA ﻼ Kolumbias elab mestiitse, valgeid, mulatte, neegreid, indiaanlasi. ﻼ Toiduks kasvatatakse riisi, kartulit, maniokki, maisi. ﻼ Ekspordiks kasvatatkse puuvilla, suhkruroogu, kakaod, kohvi, banaane, tubakat, kautšukki jm. . ﻼ Kohvioa väljaveolt maailmas Brasiilia järel 2. kohal. ﻼ Nafta eksport, vääriskivid (smaragdid).

Kolumbia ekspordib ka palju lilli. Kohvipõõsaste kasvatus

LÕUNA- AMEERIKAS elavad indiaanlased Kaiapo hõim

ﻼ GABON ﻼ Majanduslikult nõrgalt ﻼ ﻼ ﻼ arenenud maa. Kasvatatakse maniokki, jamssi, köögivilja. Väljaveoks suhkruroogu, õlipalmi, ka kohvi- ja kakaoube. Suurem osa toiduainetest tuuakse sisse. Riigi põhitulu annab nafta eksport. Kaevandatakse ka mangaani- ja uraanimaaki, maagaasi. Veetakse välja väärispuitu (mahagon, eebenipuu jt. ).

Aafrikas elavad bantud hõimud

PÜGMEED Väikesekasvulisi pügmeesid (130 -150 cm) peetakse Aafrika vanimaks rahvaks.

KESKKONNAPROBLEEMID ﻼ Looma- ja taimeliikide hävimine. ﻼ Metsade liigne maharaiumine. ﻼ Maalihete ja erosiooniohu suurenemine. ﻼ Liigasustus. ﻼ Põliselanike elupaikade hävimine. ﻼ Vihmamets ja tema liigirikkus ei taastu oma esialgsel kujul.

KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J. Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ www. hot. ee/laukaloodus/vihmametsad. html www. geo. ut. ee/kooligeo/loodus/vihmakliima. htm www. botany. ut. ee/mullaveeb/sisu/muu. html nlrs. blogspot. com/2008/05/bliu-one-ann. html world. mongabay. com/. . . /amazon%20 rainforest 1. html www. miksike. ee/. . . /3 loodusvoondid/8 -3 -49 -2. htm http: //et. wikipedia. org/wiki www. flickr. com/. . . /17674930@N 07/with/4152141720 picasaweb. google. com/. . . /p. Uumt-Bo 1 b. Lnp. NDqtjc. Ca. A www-users. cs. umn. edu/. . . /pics/peru/amazon. htm www. raydw. com/other%20 plants. htm www. rebeccab. net/. . . /mangroves/gallery. htm www. enfoque 10. com/. . . /tn. Amazonas%201014%20 AS. jpg corbis. com www. lukemastin. com/diary/gallery_amazonas. html www. conservationmaven. com/frontpage/2009/12/7. . en. wikipedia. org/wiki/Ficus database. prota. org/dbtw-wpd/exec/dbtwpub. dll? . . . brasiiliakika. blogspot. com/2007/08/pildiiiiii… www. thegrowspot. com/know/f 7/all-about-common-. . . pilt. delfi. ee/picture/191978/ ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ www. arteveneta. it/profile. php www. uniprot. org/taxonomy/3981 www. opleht. ee/Arhiiv/2003/01. 08. 03/elu/2. shtml duendedelsur. wordpress. com/. . . / www. rd 2. co. nz/index. php? page=biomins www. murdoch. edu. au/. . . /Bananas. JPG www. rigual. ee/pics/products/1066378733 ananass. jpg opaals. iitk. ac. in/deal/images/mango. jpg futurepharmacist. net/forum/showthread. php? t=99 www. tervitus. ee/uploads/images/kakaopuu. jpg www. uni-graz. at/~katzer/pictures/pipe_01. jpg www. dmeg. org. uk/Images/cardamon. jpg www. gaiaherbs. com/images_herbs/young-ginger-r. . . www. tradewindsfruit. com/cinnamon 8. jpg www. portalsaofrancisco. com. br/alfa/animais/im. . . tangledwing. wordpress. com/. . . / www. epl. ee/artikkel/407815 www. bluechameleon. org/. . . /Eunectes%20 murinus. jpg www. travelsouth-america. com/wildlife. html www. brandywinezoo. org/opossum. html advocacy. britannica. com/. . . / www. hullumaja. com/? pg=main&i=92920 www. enature. com/. . . /enlarged. asp? image. ID=17212 www. projectperu. org. uk/peru. htm www. cultnat. org/. . . /Birds. aspx www. birding. in/images/Birds/purple_heron. jpg

ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ ﻼ www. namedevelopment. com/. . . /gorilla 060606. png www. monkey-pictures. net/chimpanzee-pic. jpg ibexinc. wordpress. com/. . . /30/does-dark-matter/ www. flickr. com/. . . /discuss/72157594315527056 images. stanzapub. com/. . . encyclopedia. kids. net. au/page/ph/Pholidota zoltantakacs. com/zt/pw/an/album. php? idx=3 blogs. scienceforums. net/. . . / www. wildsidephotography. ca/primates. html www. wildlifesurvival. com/tigerinfo. htm co. sevenload. com/photos/0 FLzl 5 O-Komodowaran-V. . www. opendemocracy. net/. . . /article_2109. jsp www. mediateletipos. net/archives/5441 kolumbias. blogspot. com/. . . /ma-suudlen-merd. html world. mongabay. com/. . . /amazon%20 people 1. html www. africas-eden. com/. . . /gabon-culture. jpg gloriousgraceministries. org/culture. htm www. hotels-world. com/. . . /af/gabon/country. htm commons. wikimedia. org/wiki/File: Pygmy_house_o. . travel. ninemsn. com. au/article. aspx? id=788428 indoneesia-valdek. blogspot. com/2009/11/noidus. . . www. climateprep. org/et/ crusoe. pri. ee/uploads/kohvipildid 5. jpg kolumbias. blogspot. com/2009/02/kohvimaa. html Koostas: K. Haljasmets, TDL, 2010 a.