CharlesPierre Baudelaire Kirjandus 11 klass Koostanud petaja Tiiu

Charles-Pierre Baudelaire Kirjandus 11. klass Koostanud õpetaja Tiiu Neeme TLG

Lapsepõlv • Sündis Pariisis 9. aprillil 1821 61 -aastase Joseph Fransois Baudelaire’i ja 26 -aastase Caroline Archimbault-Dufais pojana • Varaseimad mälestused on isaga kunstinäituste ja Luxembourg’i aia külastustest • “Maalid- mu ainus, mu suurim ja kõige varasem kirg, ” on ta öelnud.

Isa surm Võõrasisa • Kuueaastasena kaotab ta armastatud isa • Võõrasisaks saab kõrgem sõjaväelane Jacques Aupick • Vimm võõrasisa vastu kandub üle emale • “Kui omatakse niisugust poega, siis ei abielluta enam!”

Koolid • Lyoni kolledž - internaadielu, “kaklused õpetajate ja poistega” • Pariisi Louis-le-Grand’i lütseum, kust ta distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse • Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus kirjanikukutsest • École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta • Süvenev melanhoolia

Boheemlaselu Pariisis • Elab Bailly pansionis - kunstnike ja kirjanike asupaigas • Sukeldub põhjani Pariisi boheemlasellu • Vastuokslik, tunneb huvi kõige salapärase ja normist kõrvalekalduva vastu • Armastab sõpru šokeerida müstifikatsioonidega • Saavutab dändi kuulsuse

Peitev mask- dändi • B-i välimus - aeglase, nõtke kõnnakuga, pikas mustas kuues, kõrgelt nööbitud vesti ja pimestavalt valge pesuga • Dändimask on eelkõige sisemine hoiak- põlgus hulkade vulgaarsuse vastu, pühendumine ilule

India-reis • Perekond tahab temast koolitada diplomaati ja pole tema eluviisiga rahul • Ta saadetakse India-reisile • Mauritiuse saarel lahkub B. laevalt • Kalkutasse ta ei jõua, aga Vaikse ookeani saarte eksootilised muljed kajastuvad hiljem ta luules

Jeanne Duval Manet portree Jeanne’ist • Baudelaire kohtub mulatist naise Jeanne Duvaliga, “musta Veenusega” • Jeanne’ist saab tema needus ja rõõm, tema vampiir ja unustusallikas 20 aastaks • Jeanne inspireerib Baudelaire’i parimat armastuslüürikat

Täisiga • 1843 saab B. isa pärandusena 75000 franki • Andub luksusele ja aristokraatlikule seltskonnaelule, kulutab raha riietele, raamatutele, maalidele, kallile toidule ja veinidele, oopiumile ja hašišile • Veedab aega kunstigaleriides ja kohvikutes

Spleen • 1843 võtab perekond Baudelaire’ilt kohtuotsusega kontrolli sissetuleku üle, võimaldades väikse elatusraha • Ta on pidevalt võlgades, püüdes jätkata ekstravagantset elustiili • Süveneb eraldatuse, lootuse ja tüdimuse seisund - spleen

1848. a revolutsioon • B-i paeluvad revolutsiooniideed • Ta asutab ajalehe, peab kohvikutes mässukõnesid ja võitleb barrikaadidel • “On vaja maha lasta kindral Aupick!” karjub ta selgituseks tuttavate küsimustele • Keisririigi saabudes tõmbub ta pettunult poliitikast kõrvale

“Poe - see olen mina!” • Kirjanikuteed alustab ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe tõlkimisega • Mõttemaailm sarnanemõlemad keskendusid ilule, surmale ja veidrustele E. A. Poe

Kunstikriitikuna • B. tunneb hästi Pariisi kunstielu, on G. Courbet ja E. Manet sõber, imetleb Corot’d • Baudelaire kirjutab ajakirjadele kunstikriitikat, esseesid ja ülevaateid • Varasemad tööd Eugene Delacroix’st ja Gustave C. Baudelaire. G. Courbet maal Courbet’st toovad talle kunstikriitikumaine

Luulekogu “Kurja lilled” • Ainus luulekogu “Kurja lilled” ilmub 1857 (eesti keeles 1967, Tõnu Õnnepalu tõlkes täielik kogu 2000 “Kurja õied”) • Nii autor, kirjastaja kui trükkija võetakse avaliku kõlbluse teotamise süüdistusega kohtulikule vastutusele, 6 luuletust keelustatakse, B. saab 300 franki trahvi • Kui sõber küsib, kas B. ootas õigeksmõistmist, vastab ta: ”Ootasin, et mulle auavaldused osaks langevad!” • 20. saj tunnistatakse teos meistriteoseks

“Väikesed poeemid proosas” • Ilmusid posthuumselt 1869 • Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile • Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed • Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses • Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus

Surm • 1864 reisib B. Brüsselisse lootuses avaldada seal kogutud teosed ja pidada loenguid kunstist ja kirjandusest. • Ta jääb Belgiasse kuni 1866, kuigi vihkab seda maad ja on psüühiliselt kurnatud, kardab vaimuhaigust • Märtsis 1866 saab ta rabanduse, järgneb halvatus • Ema viib ta Pariisi, kus ta aasta pärast 46 -aastasena sureb.

Luulet iseloomustab • Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus • ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges • vatuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale • Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, “elu õite” roiskumine, lagunemine surmas

Luule teemad • Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni mittepoeetilise aine • Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism, võõrandumine • Julge erootilisus, kirg naudingu ja meeleheite allikana

Tähendus • Baudelaire’ga algab modernismiajastu • Baudelaire on sümbolismi eelkäija • Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma eeskujuks • Oma luule ja mõttemaailmaga on ta mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kirjandust

Kasutatud kirjandus • C. Baudelaire. Kurja lilled. • C. Baudelaire. Väikesed poeemid proosas. (M. Underi eessõna “Meenutuseks lugejale”) • A. Lunter. Kirjanduse modernistlikud suunad. • Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa.

Lisalinke • http: //www. veinotte. com/baudelaire/baudela ire 2. htm • http: //baudelaire. litteratura. com/? rub=galeri e • http: //et. wikipedia. org/wiki/Charles_Baudel aire