PPIMINE TARTU LIKOOLIS Sissejuhatus erialappesse Rita Viik 2011

ÕPPIMINE TARTU ÜLIKOOLIS Sissejuhatus erialaõppesse Rita Viik 2011 sügis

Õppekorralduseeskiri Tartu Ülikoolis (edaspidi ülikool) on tasemeõppetööd reguleeriv põhidokument õppekorralduseeskiri (edaspidi eeskiri), mis: n fikseerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevuse; n kehtestab ühtse regulatiivse raamistiku; n sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad; n määrab õppetegevuse kooskõla ülikooli teiste eeskirjade ning Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Eeskirja ülesanne on tagada ülikooli õppetegevuse tõrgeteta, eesmärgipärane ja seaduslik toimumine. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.

Õppijad Immatrikuleerimine on isiku üliõpilaste nimekirja arvamine. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilasena, külalisüliõpilasena ja eksternina. Üliõpilane – isik, kes on immatrikuleeritud ülikoolitasemeõppekavale. Välisüliõpilane – ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.

Õppijad Külalisüliõpilane – mõnda teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes arvatakse ülikooli õppima kuni üheks õppeaastaks. Ekstern – isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi alla 30 EAP õppeaastas ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö.

Õppekohad Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik. Õppekohad jagunevad riigieelarvelisteks ja riigieelarvevälisteks. Kui mõnel õppekaval on tekkinud vaba õppekoht, siis täidetakse see avaliku konkursi korras semestri algusest arvates 4 nädala jooksul.

Õppeastmed Ülikoolis toimub õppetöö: n rakenduskõrgharidusõppes; n bakalaureuseõppes; n magistriõppes; n bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes; n doktoriõppes.

Õppekava haldamine toimub programmipõhiselt Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab: n õppe üldeesmärgid, õpiväljundite hindamise viisid; n õppekava nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused; n õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja –tingimused; n spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamise tingimused; n lõpetamisel antava kraadi nimetuse ning väljastatavad dokumendid.

Õppeained Õppeaine on kindla teadmiste valdkonna õpetamise, õppimise ning õpiväljundite hindamise organiseeritud ühik. Õppeaine erivorm on praktika ja lõputöö. Õppeaine mahtu arvestatakse ainepunktides (ainepunkt või EAP), 1 EAP = 26 tundi, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö, praktika ja e-õpe ning õpiväljundite hindamine.

Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik-ja vabaaineteks. Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. Valikaine on üliõpilase poolt õppekavaga määratud õppeainete hulgast valitav õppeaine. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine.

Ainekava Iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht. Ainekava koostamise aluseks on õppekavast tulenevad õppeaine eesmärgid. Ainekavas sisalduvad õppeaine nimetus, kood, vastutava õppejõu nimi, maht, eesmärgid ja õpiväljundid, sisu lühikirjeldus, ajakava, käsitletavate teemade loetelu, iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks, kohustuslike ja soovitatavate õppematerjalide loetelu, hindamiskriteeriumid, õpiväljundite hindamise viisid (eksam või arvestus ning selle vorm, kontrolltööd, referaadid jms), hinde kujunemise põhimõtted ning võlgnevuste likvideerimise võimalused.

Õppevormid Päevane õpe on õppevorm, kus eeldatakse üliõpilase igapäevast osavõttu auditoorsest õppetööst. Avatud ülikooli õpe on õppevorm, kus kontaktõpe korraldatakse õppesessioonidena. Avatud ülikooli õppes on rõhk üliõpilase iseseisval õppetööl, mida juhendatakse, mis on kaetud õppematerjalidega ning võib toimuda e-õppe vormis. Avatud ülikooli õppes on õppetöö korraldatud paindlikult, arvestades eelkõige töötavate üliõpilaste vajadusi.

Õppetöö toimub kontaktõppe, iseseisva töö, praktika ja/või e-õppe vormis. Õppetöövormide osakaal määratakse kindlaks ainekavas.

Õppetöö planeerimine Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20 nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor.

Õppetöö planeerimine 29. 08. 2011 -29. 01. 2012 sügissemester 19. 12. 2011 -02. 01. 2012 jõuluvaheaeg 30. 01. -05. 02. 2012 talvevaheaeg 06. 02. -25. 06. 2012 kevadsemester 26. 06. -02. 09. 2012 suvevaheaeg

Õppeainetele registreerumine Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end õppeinfosüsteemis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub ainele. Registreerumine järgmise sügissemestri õppeainetele algab 15. mail ja järgmise kevadsemestri õppeainetele 15. detsembril ning lõpeb vastava semestri alguseks. Esimese kursuse üliõpilased registreeruvad esimese kahe nädala jooksul, sel aastal kuni 13. 09. 2010. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest.

Õppekoormus Üliõpilane osaleb õppetöös täis-või osakoormusega. Koormuse arvestamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides. Ühe õppeaasta arvestuslik maht on 60 EAP. Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% – oma esimese nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 45 EAP, teise aasta lõpuks vähemalt 90 EAP jne.

Õppekoormus Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 50%, kuid vähem kui 75% – esimese õppeaasta lõpuks vähemalt 30 EAP, kuid alla 45 EAP, teise õa lõpuks vähemalt 60 EAP, kuid alla 90 EAP jne. Riigieelarvelisel õppekohal õppiv täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse riigieelarvevälisele õppekohale.

Õppekoormus Minimaalseks lubatud mahuks õppekava täitmisel (v. a avatud ülikooli õppevormis) päevases õppevormis esimese õppeaasta esimesel semestril on 15 EAP. Õppeaasta lõpuks õppeained õppekoormusega ettenähtud mahus läbinud üliõpilane viiakse üle sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks. Üleviimine vormistatakse dekaani/direktori korraldusega 15. septembriks (erand – kui dekaan on pikendanud üliõpilasel korduseksami sooritamise tähtaega vormistatakse üleviimine 30. septembriks). Riigieelarvelisel õppekohal õppiv täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse riigieelarvevälisele õppekohale.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) n Üliõpilane võib taotleda varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamist õppeaine läbimisena, vastuvõtutingimuste täitmisena või õppekava täitmise osana. n Varasemaid õpinguid ja töökogemust hindab dekaani/direktori korraldusega moodustatud komisjon. n Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel lähtutakse sellest, kas varasemates (st TÜ-s) ja mujal sooritatud õpingutes saavutatud õpiväljundid või omandatud töökogemus vastavad õppeaine(te) ja/või õppekava eesmärkidele.

Õpiväljundite hindamise viisid on eristav hindamine ehk eksam ja mitteeristav hindamine ehk arvestus. Lõputöö kaitsmisel rakendatakse eristavat hindamist. Õppeaine loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hinded A, B, C, D, E ja „arvestatud“; Negatiivsed tulemused on hinded F, “mittearvestatud” ja “mitteilmunud”.

Hindamiskorraldus Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Valiku tegemine toimub õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Samuti on kohustuslik korduseksamile registreerumine (lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist).

Hindamiskorraldus n Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. n Eksami negatiivse tulemusega sooritamine või eksamile mitteilmumine ühes õppeaines ei takista teistes õppeainetes eksamite sooritamist, kui ainekavas ei ole ette nähtud teisiti. Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgmise semestri alguseks, aga dekaan/direktor võib pikendada korduseksami sooritamise tähtaega kuni kahe nädala võrra, kui korduseksami sooritamist takistasid mõjuvad põhjused (aluseks põhjendatud avaldus ja õppeaine vastutava õppejõu kirjalik nõusolek). n n Avatud ülikoolis õppijal on vajaduse korral õigus sooritada nii eksam kui ka korduseksam järgneva semestri jooksul.

Üliõpilasel on õigus: n kasutada ainult eksamineerija(te) poolt lubatud abivahendeid ja materjale; n tutvuda oma kirjaliku eksamitööga viie tööpäeva jooksul eksamitulemuste õppeinfosüsteemis teatavaks tegemisest alates; n vaidlustada eksamitulemus ÕKE-s sätestatud tingimustel ja korras; n esitada põhjendatud taotlus moodustada eksami sooritamiseks komisjon.

Akadeemiline petturlus Eksamineerijal on õigus ja kohustus eemaldada üliõpilane eksamilt ÕKE punktis 183 nimetatud eksimuste korral. 183. Akadeemiline petturlus on: • õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada; • teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms) üliõpilaste poolt, kelle õpiväljundeid hinnatakse; • teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine; • kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta; • iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud.

Hindamiskorraldus Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse, on dekaanil/direktoril õigus ja kohustus: • teha üliõpilasele noomitus või • teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks. Märkus: iseenda tööde osade kasutamisel lähtuda akadeemilisest heast tavast – seda võib olla kuni 1/4, kõige enam 1/3, aga mitte rohkem!

Hindamistulemuste fikseerimine Kui üliõpilane ei ilmu valitud ajal eksamile, märgitakse “mitteilmunud” eksamiprotokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras. Mõjuva põhjuse tõttu märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse 5 tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus dekaani/direktori otsusel sooritada eksam ja vajaduse korral korduseksam õppejõu poolt määratud ajal järgmise semestri alguseks. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks. Kui üliõpilane eemaldatakse eksamilt akadeemilise petturluse eest, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud”.

Hindamistulemuste fikseerimine Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus. Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksami toimumisele järgnevast tööpäevast 4 (7, kui sooritajaid üle 50 ja 11, kui sooritajaid üle 80) tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt kaks tööpäeva enne korduseksami aega. Kui üliõpilane on sooritanud korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused. Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Lõputöö kaitsmine Kui õppe lõpetamise tingimus on lõputöö kaitsmine, valib üliõpilane juhendaja(d) ning kooskõlastatult juhendaja(te)ga töö teema. Lõputöö juhendaja(d) määratakse hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist. Juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase. Kaitsmise tähtajad ja lõputööde kaitsmise komisjoni(d) kinnitab dekaan/direktor. Lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus on kõigi õppeainete läbimine, kui õppekavas ei ole määratud teisiti. Lõputöö esitatakse koos juhendaja kirjaliku arvamusega kaitsmiskomisjonile. Teaduskonna/õppeasutuse sätestatud korras määratakse lõputööle retsensent, kes esitab hiljemalt kaitsmise alguses komisjonile kirjaliku retsensiooni. Lõputöö kaitsja võib komisjonile esitada ka teisi materjale, mis iseloomustavad lõputöö teaduslikku ja praktilist väärtust.

Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe-ja teadustöö kohustusest. Üliõpilasel on õigus saada nominaalse õppeaja jooksul akadeemilist puhkust omal soovil üks kord igas õppeastmes kuni üheks aastaks. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt akadeemilist puhkust: • igas õppeastmes tervislikel põhjustel kuni kaks aastat arstitõendi alusel; • kaitseväeteenistusse asumisel üks aasta kaitseväe vastava kutse alusel; • seoses lapse hooldamisega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Esimese semestri üliõpilasele ei anta akadeemilist puhkust omal soovil.

Akadeemiline puhkus Akadeemilise puhkuse ja selle katkestamise taotlemisel esitab üliõpilane dekaanile avalduse. Tervislikel põhjustel saadud akadeemilist puhkust saab katkestada ainult arstitõendi alusel. • • Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi (vormistatakse dekaani/direktori korraldusega). Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad ülikooli üliõpilaste hulka. • Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. •

Õpingute pikendamine Õpingute pikendamist akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võivad täiskoormusega õppinud üliõpilased taotleda 12 kuu ulatuses. Osakoormusega õppes õppinutel on võimalus pikendada õpinguid osakoormusega õppes õpitud aja võrra. Riigieelarvelisel õppekohal õppivad õpingute pikendamist taotlenud üliõpilased ei pea pikendusajal õppekulusid hüvitama. Riigieelarvevälisel õppekohal õppijad kohustuvad pikendusaja eest õppekulud hüvitama ülikooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.

Õpingute pikendamine vormistatakse üliõpilase avalduse alusel dekaani korraldusega. Õpingute pikendamise taotlus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist. Avatud ülikoolis riigieelarvevälisel õppekohal õppijate õpinguid pikendatakse ilma vastava taotluseta dekaani korraldusega korraga kuni õppeaastaks.

Hindamistulemuste fikseerimine Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus. Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksami toimumisele järgnevast tööpäevast 4 (7, kui sooritajaid üle 50 ja 11, kui sooritajaid üle 80) tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt kaks tööpäeva enne korduseksami aega. Kui üliõpilane on sooritanud korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused. Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Väliskõrgkoolis õppimine n Üliõpilastel on õpingute ajal võimalik õppida või sooritada praktika välismaal, põhiliselt toimub see üliõpilasvahetuse korras ülikoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel n Levinum võimalus on Erasmuse üliõpilasvahetuse kaudu n Õppima saab minna vähemalt semestriks, praktikale vähemalt 3 kuuks n Väliskõrgkooli siirduval üliõpilasel on kohustus läbida aineid vähemalt 12 EAP mahus

Õpingute lõpetamine n Üliõpilane loetakse õpingud lõpetanuks ja eksmatrikuleeritakse, kui ta on täitnud õppekava täies mahus n Rakenduskõrghariduse õppekava täitnule antakse rakenduskõrghariduse diplom, akadeemiline õiend ja ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement)

Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele, • kes läbis õppekava täies mahus • kes sooritas kõik akadeemilisele õiendile kantud eksamid hindele A, B, C • kes kaitses lõputöö hindele A • kelle keskmine hinne on vähemalt 4, 60

Eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu n semestri lõpus õppekava minimaalne maht täitmata (esimese semestri 15 EAP) n osakoormuse maht täitmata n lõputöö kahekordne kaitsmine negatiivsele hindele n neljal korral negatiivne eksamitulemus

Eksmatrikuleerimine n Esimesel aastal kahe nädala jooksul ainetele põhjuseta mitteregistreerimine n Õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmine n Vääritu käitumine

Reimmatrikuleerimine on isiku taasarvamine üliõpilaste nimekirja, kui ta on • täitnud vähemalt osakoormuse nõuded • negatiivse eksamitulemuse positiivselt sooritanud • õppeteenustasu võlgnevuse likvideerinud Vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane saab taotleda reimmatrikuleerimist ühe aasta möödumisel

Õppeteenustasu makstakse ülikooli ja õppeteenuse tellija ehk üliõpilase vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingu alusel Õppeteenustasu makstakse alates teisest aastast 4 võrdses osas (15. 10, 15. 11, 15. 03, 15. 04). Esimesel aastal makstakse viies osas.

Õppeteenustasu Õpingute mittealustamisel või katkestamisel enne 31. oktoobrit tagastatakse makstud õppeteenustasu, välja arvatud esmamakse Kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele: • enne esimest maksetähtpäeva, siis ta selle semestri õppeteenustasu maksma ei pea. • enne teist maksetähtpäeva, siis ta peab tasuma poole õppeteenustasust • peale teist maksetähtpäeva, siis ta peab maksma kogu semestritasu

Õppeteenustasu Kui üliõpilane alates teisest õppetöö oldud semestrist nelja nädala jooksul viiakse üle riigieelarvelisele õppekohale või loobub õppekohast, siis ta peab tasuma 20% selle semestri õppeteenustasust. Kui üliõpilane loobub õppekohast viie kuni kaheksa nädala jooksul semestri algusest arvates, siis peab ta tasuma 50% jooksva semestri õppeteenustasust

Olulised dokumendid n Õppekorralduseeskiri http: //www. ut. ee/livelink_files/1219667. pdf n Tasemeõppekulude hüvitamise tingimused ja kord n http: //www. ut. ee/livelink_files/2339071. pdf

Alati saab abi TÜ Pärnu kolledži õppeosakond (aud 117 -118) Rita Viik - juhataja rita. viik@ut. ee 4450547 Anni Lüll – päevase õppe spetsialist anni. lyll@ut. ee 445 0537 Annika Kohv – avatud ülikooli spetsialist annika. kohv@ut. ee 445 0521 Terje Talve – assistent terje. talve@ut. ee 445 0547