Parotiit Mumps Sialolithiasis Darja Ksperova STOM V kursus

Parotiit. Mumps. Sialolithiasis. Darja Käsperova STOM V. kursus

Parotiit • Parotiit –kõrvasüljenäärme põletik. • Kõige levinum on endeemiline parotiit ehk mumps, mis kutsutakse esile viirusepoolt. • On olemas ka mitteendeemiline parotiit, mille põhjuseks võivad olla traumad, külmetused või infektsiooni sattumine suuõõne haava sisse.

Infektsioosne parotiit 1)Äge bakteriaalne parotiit—kõige sagedamini on põhjustatud Staphylococcus aureus`e poolt. 2) Parotiit kui kopsuväline tuberkuloos —mükobakterid, mis põhjustavad kopsutuberkuloosi, võivad põhjustada ka kõrvasüljenäärme infektsiooni. Haigestunutel on tavaliselt suurenenud, tihenenud aga mõõdukalt valulikud süljenäärmed. 3) Äge viiruslik parotiit ehk mumps—kõige levinum parotiit, aga tänu vaktsineerimisele mumpsi esinemissagedus on piisavalt madal. 4) HIV parotiit—generaliseerunud lümfadenopaatia juba ammu assotsieeritakse HIV-ga, kuid lokaalne süljenäärme suurenemine on vähem tuntud.

Autoimmuunsed põhjused • Sjögren`i sündroom—krooniline süljenäärme põletik. Haigus kõige sagedamini esineb 40 -60 aastastel inimestel, kuid võib tekkida ka väikestel lastel. Naistel tekkib sagedamini, kui meestel. Sagedus on N: M -9: 1. Kõrvasüljenäärmed on suurenenud, aga samal ajal pehmed. Põhjus on teadmata. • Mikulicz`i tõbi —kõrvasüljenäärmete suurendamise iganenud nimi, mis ei ole põhjustatud tuberkuloosi, leukeemia või mõne muu kindlaksmäärava haiguse poolt. • Godwin´ilümfoepiteliaalne kahjustus—kõige sagedamini on seotud piiratud kasvajaga koos Sjögren´i sündroomi histoloogiliste omadustega.

Ummistus • Kõrvasüljenäärmejuha ummistus on peamine äge parotiidi tekkimise põhjus edasiste sekundaarse bakteriaalse superinfektsiooni nakatumisega. Ummistus võib olla kutsutud esile: –süljekivi, –lima pistiku, –kasvaja poolt.

Sialolithiasis • Sialolithiasis—kivide tekke süljenäärmes või süljenäärmejuhas. • Kõige sagedaminikahjustatakse submandibalaarne nääre, kõrvasüljenäärmeskivid tekivad harvem, sublingvaalsesnääres praktiliselt ei tekki. • Haigestuvad 20 -45 aastased inimesed, sagedamini mehed, kui naised. • Lastel sialolithiasis esineb väga harva.

Kivide moodustamine on seotud: –juhade düskeneesiaga, –nende põletikuga, –sülje p. H aluliseks muutmisega, –sülje tiheduse suurenemisega, –võõrkeha sattumisega juha sisse. Need tegurid soodustavad süljest eri soolade sadestumistja nende kristalliseerumist. • Sialolithiasis seostakse mineraalide ainevahetuse häirega(peamiselt Ca), A vitamiini hüpovitaminoosigajm. • Teisijärgulised põhjused on juha ahenemine või võõrkeha esinemine süljenäärmejuha või süljenäärme sees. • •

Kivid võivad olla erineva: –suurusega(kuni 2 cm diameetris), –kujuga(ovaalne või piklik), –värviga(hall, kollane), –tekstuuriga(pehme, kõva) • Juha ummistuse tõttu võib tekkida äge mädane põletik – sialadeniit. • Aja jooksul siaoadeniit muutub krooniliseks, perioodilise ägenemisega. • Süljekivid koosnevad tavaliselt anorgaanilistest soolastest –fosfaatidest ja kaltsiumkarbonaatidest.

• Sialolithiasise kliiniline pilt sõltub põletiku raskuse astmestja avaldub sialadeniidi sümptomitega. Varased sümptomid on: torkav ja tium valu ning süljenäärme tursesöömise ajal. Kivi ümber võib tekkida abstsess. Haigestumise tõõtu süljeerituminevõib vähenedavõi isegi lõppeda. • Tüsistused —kroonilise sialothiasise tõttu võib areneda näärme multiipelne skleroos. • Diagnoosimine —süljenäärmete röntgenülesvõte (sialograafia)

• Ravi on sõltumata kivi lokalistasioonist operatiivne. Kui ei ole võimalik kivi eemaldada siis eemaldatakse kogu nääre. • • Samaaegsel teostatakse põletikuvastane ravi. • • Abstsessimoodustamine nõuab kohesest kirurgilist sekkumist. • • Silolithiasise õigeaegsel ravimisel prognoos on hea. • • Retsidiivi tavaliselt ei tekki.

Ebaselge etioloogiaga parotiid • Krooniline mittespetsiifiline parotiit—seda terminit kasutatatkse tavaliselt patsientidel, kellel ei ole leitud kindlat etioloogiat. Episoodid võivad kesta mitu päeva, samaaegselt võib esineda bakteriaalne või viiruslik haigus. Mõned episoodid võivad kesta vaid paar tundi, mõned – nädalad. Episoodide vahelised perioodid võivad kesta tundidest aastani. • Korduv lapsepõlve parotiit —haruldane sündroom, mille puhul korduvad episoodid kliiniliselt meenutavad mumpsi. Episoodid algavad tavaliselt 5 aastastel lastel ja lõpevad 10 -15 aastaks. Rünnakute kestus on keskmiselt 3 -7 päeva, kuid mõnel inimesel võib kesta 2 -3 nädalat. Ravi on kohalik süljenäärme soojendamine, masseriminening penitsilliinivõtmine. Rasketel juhtudel –parotidektoomia. • Sialoos—mittepõletikuline näärmete suurenemine. Mõlemad kõrvasüljenäärmed võivad olla hajusalt suurenenud kuid pehmed. Patsiendid on 20 -60 aastased inimesed, mõlemad sood on võrdselt kaasatud. Umbes pooltel patsientidest on edokriinsed häired nagu diabeet, pellagravõi kwashiorkor. Sialoosi tekke põhjuseks võib ola ka guanetidiini, tioridasiinivõi isoprenaliinitarbimine.

• Sarkoidoos —kopsud, nahk ja lümfisõlmed on sageli haigusega haaratud, kuid süljenäärmed on kahjustatud umbes 10% juhtudest. Mõlemad süljenäärmed on klassikaliselt siledad, kõvadning suurenenud. • Heerfordt-Waldenstrom sündroom—koosneb sarkoidoosist koos kõrvasüljenäärme laienemisega, palavikuga, eesmise uveiidigaja näopiirkonna närvide halvatusega. • Pneumoparotiit —õhuolemasolu kõrvasüljenäärmejuha sees kaskoos või ilma põletikuta. Kõige sagedamini esineb muusikutel, kes mängivad puhkpillidel, klaasipuhajatelning sukeldujatel.

Diagnoos • Mumpsi diagnoositakse üldjuhul haigusele iseloomulike haigusnähtude alusel. • Vajadusel diagnoositakse mumpsi seroloogiliste uuringute või mumpsiviiruse isoleerimisega kliinilisest uurimismaterjalist.

Profülaktika • Põhiliseks ennetusmeetmeteks on immuunoprofülaktika. • Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse lapsi 1 aasta vanuselt ja revaktsineeritakse 13 aastaselt. • Alates 1994. aastast on kasutusel leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin.