Omavalitsusksuse territoriaalarengu indeks Kaja Sstra Statistikaamet Piirkondliku statistika

Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks Kaja Sõstra Statistikaamet Piirkondliku statistika partneripäev Kuidas mõõta piirkondlikku arengut 12. 01. 2010

Mis on koondindeks n Koondindeks saadakse üksiknäitajate kombineerimisel üheks näitajaks n Koondindeks iseloomustab kompleksset mitmemõõtmelist nähtust, mida ei saa mõõta üksikute näitajatega Kaja Sõstra

Koondindeksi koostamise sammud (1) 1. 2. 3. 4. 5. teoreetilise raamistiku väljaarendamine näitajate valik puuduvate andmete imputeerimine mitmemõõtmeline analüüs normaliseerimine Kaja Sõstra

Koondindeksi koostamise sammud (2) 6. kaalumine ja agregeerimine 7. stabiilsuse ja tundlikkuse analüüs 8. tagasi algandmete juurde 9. seosed muude indeksitega 10. tulemuste esitamine Kaja Sõstra

1. samm. Teoreetiline raamistik (1) n Koondindeksi koostamise aluseks on valdkonna ekspertide abil loodud teoreetiline raamistik, millega n püstitatakse töö eesmärk n defineeritakse uuritav mitmemõõtmeline nähtus (mida loodav indeks peab iseloomustama) n koostatakse näitajate valikukriteeriumid Kaja Sõstra

1. samm. Teoreetiline raamistik (2) n Selles töös on teoreetiliseks aluseks võetud Läti territoriaalarengu indeks, mida alates 2000. aastast kasutatakse Lätis omavalitsusüksuste arengutaseme võrdlevaks analüüsiks n Arvutusmetoodika töötati algselt välja Läti statistikainstituudis ning seda tunnustas Läti majandusministeerium, lubades indeksit kasutada „erilist toetust vajavate piirkondade” kindlaksmääramiseks, et anda neile äritegevuse arendamise toetust. Kaja Sõstra

2. samm. Näitajate valik (1) n Valiku aluseks on näitajate usaldusväärsus, mõõdetavus, katvus, asjakohasus ja näitajate omavahelised suhted n Näitajate valikul tuleb n kontrollida näitajate kvaliteeti n analüüsida iga valitud näitaja tugevust ja nõrkust n koostada valitud näitajaid iseloomustav tabel, mis sisaldaks infot näitaja kättesaadavuse, andmeallika ja tüübi kohta Kaja Sõstra

2. samm. Näitajate valik (2) n rahvaarvu muutus — iseloomustab konkreetse territooriumi atraktiivsust inimeste silmis, kas inimesed soovivad selle omavalitsusüksuse territooriumil elada; n ülalpeetavate määr — iseloomustab tööjõu potentsiaali ja taastootmisvõimet vastavas omavalitsusüksuses; n füüsilise isiku tulumaks elaniku kohta — iseloomustab elanike sissetulekut, mis on otseselt seotud heaoluga. n registreeritud töötute osatähtsus — iseloomustab majanduslikku aktiivsust omavalitsusüksuses. Kaja Sõstra

2. samm. Näitajate valik (3) Kaja Sõstra

Näitajate väärtuse jaotusparameetrid Rahvaarvu muutus Ülalpeetavate määr Füüsilise Registreeriisiku tud töötute tulumaks osatähtsus elaniku kohta 22, 20 2, 46 0, 48 Miinimum -17, 88 Maksimum 58, 32 83, 40 14, 81 8, 98 Keskmine -4, 02 53, 47 6, 96 2, 53 9, 82 8, 28 1, 74 1, 40 Standardhälve Kaja Sõstra

3. samm. Puuduvate andmete imputeerimine n vajalik täieliku andmestiku saamiseks, kui valitud näitajate väärtused mõne objekti või ajamomendi kohta puuduvad n valitakse sobiv imputeerimismeetod n hinnatakse imputeeritud väärtuste mõju koondindeksi tulemustele n samm pole vajalik, kui kõik näitajad on kõigi üksuste jaoks kättesaadavad Kaja Sõstra

4. samm. Mitmemõõtmeline analüüs n analüüsi käigus uuritakse andmestiku struktuuri: seoseid näitajate ja uuritavate objektide vahel n analüüsi tulemusena leitakse statistiliselt „sarnased” näitajad või üksused ja interpreteeritakse tulemusi n Kasutatavad meetodid: n korrelatsiooni uurimine n klasteranalüüs Kaja Sõstra

Korrelatsioon Kaja Sõstra

5. samm. Normaliseerimine n näitajate väärtuste muutmine võrreldavaks n kasutatavad meetodid n Standardiseerimine – teisendatakse näitaja skaalat selliselt, et selle keskväärtus oleks 0 ja standardhälve 1, 0 n Min-maks meetod – teisendatakse näitaja väärtused vahemikku 0– 1 Kaja Sõstra

Standardiseeritud väärtused Rahvaarvu muutus Ülalpeeta- Füüsilise isiku tulumaks vate määr elaniku kohta Registreeritud töötute osatähtsus Miinimum -1, 41 -3, 61 -2, 58 -4, 62 Maksimum 6, 35 3, 78 4, 50 1, 47 Keskmine 0, 00 Standardhälve 1, 00 Kaja Sõstra

6. samm. Kaalumine ja agregeerimine (1) n valitakse kaalumise ja agregeerimise protseduurid, mis sobivad nii teoreetilise raamistiku kui ka andmete omapäraga n kaalude valikust sõltub suurel määral koondindeksi arvutamise tulemus n kaalude leidmiseks võib kasutada erinevaid statistilisi meetodeid või eksperthinnanguid Kaja Sõstra

6. samm. Kaalumine ja agregeerimine (2) n Kasutatud kaalud: n võrdsed kaalud n Läti territoriaalarenguindeksi kaalud n faktoranalüüsi abil leitud kaalud n Kasutatud agregeerimismeetod n lineaarne agregeerimine Kaja Sõstra

Koondindeksi moodustamiseks kasutatud näitajate kaalud Rahvaarvu muutus Võrdsed Läti kaalud territoriaalarengu indeksi kaalud 0, 25 0, 20 Faktoranalüüsi meetodil leitud kaalud 0, 25 Ülalpeetavate määr 0, 25 0, 20 Füüsilise isiku tulumaks elaniku kohta 0, 25 0, 30 0, 22 Registreeritud töötute osatähtsus 0, 25 0, 30 0, 33 Kaja Sõstra

7. samm. Stabiilsuse ja tundlikkuse analüüs (1) n Koondindeksi koostamise lõplik tulemus oleneb valikutest, mis on tehtud eelnevate sammudega: n näitajate kaasamine n normaliseerimine n kaalude valik n agregeerimise meetod n Stabiilsuse ja tundlikkuse analüüsi käigus selgitatakse välja erinevate valikute mõju lõpptulemusele. Kaja Sõstra

7. samm. Stabiilsuse ja tundlikkuse analüüs (2) n Koondindeksi moodustamisel kasutati n kahte normaliseerimise meetodit: n standardiseerimine n min-maks meetod n kolme kaalude komplekti: n võrdsed kaalud n Läti territoriaalarengu indeksi kaalud n faktoranalüüsi tulemusel leitud kaalud Kaja Sõstra

Kohtade varieerumine Kaja Sõstra

8. samm. Tagasi andmete juurde n Vaadatakse, kuidas on koondindeks kujunenud, millised näitajad mõjutavad üksikute omavalitsusüksuste koondindeksi väärtusi. n Kasutatavad meetodid: n indeksi lahutamine komponentideks n komponentide mõju uurimine graafiliselt või analüütiliselt Kaja Sõstra

Koondindeks suurima indeksi väärtusega omavalitsusüksustes Kaja Sõstra

Koondindeks väikseima indeksi väärtusega omavalitsusüksustes Kaja Sõstra

9. samm. Seosed muude indeksitega n koondindeksi võrdlemine analoogsete indeksite ja näitajatega n Kasutatavad meetodid n korrelatsioon n regressioonianalüüs n Territoriaalarengu indeksi ja omavalitsusüksuse võimekuse indeksi (2008) korrelatsioon on 0, 73. Kaja Sõstra

Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeksi ja territoriaalarengu indeksi võrdlus Kaja Sõstra

10. samm. Tulemuste esitamine n koondindeksi esitusviisi valik n tabel n joonis n teemakaart Kaja Sõstra

Omavalitsusüksuse territoriaalarengu indeks Kohalik omavalitsus Koondindeksi väärtus 0, 380 Koht Aegviidu vald 0, 374 182. Ahja vald 0, 389 168. Alajõe vald 0, 365 190. Alatskivi vald 0, 346 199. Albu vald 0, 472 87. Ambla vald 0, 503 53. Anija vald 0, 531 39. Antsla vald 0, 310 211. Abja vald 177. Kaja Sõstra

Territoriaalarengu indeks Kaja Sõstra

Kasutatud kirjandus n Handbook on Constructing Composite Indicators: Methodology and User Guide. (2008). OECD. n Niglas, K. (2005). Klasteranalüüs. [www] http: //minitorn. tlu. ee/%7 Ekatrin/cms. Simple/uploads/opmat/klaster. pdf (20. 08. 2009). n Sepp, V. , Noorkõiv, R. , Loodla, K. (2009). Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusvõimekuse hindamine: indeks ja analüüs. Tartu: Geomedia OÜ. Tellija: Siseministeerium. n Spāde, R. , Locāne, V. , Brunenieks, J, Skinkis, P. (2009). Regionaalpoliitika ja haldusterritoriaalne reform Lätis. — Maakonnad arvudes. 2004– 2008. Counties in Figures. Tallinn: Statistikaamet, lk 68– 87. n Sõstra K. (2004). Elujõulisuse indeks ja kohalike omavalitusüksuste elujõulisus. — Linnad ja vallad arvudes. 2004. Cities and Rural Municipalities in Figures. Tallinn: Statistikaamet, lk 8– 29 Kaja Sõstra

Tänan tähelepanu eest! Kaja Sõstra