LOODUSLIK VALIK Tallinna Lillekla Gmnaasium Koostas Kristel Mekask

LOODUSLIK VALIK Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask

Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased (konkurents) teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Euroopa naarits ja ameerika naarits

Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest – olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, kohastumine.

Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks.

Kohastumine Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast.

Kohastumused siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel.

http: //www. teachersdomain. org/resources/tdc 02/sci/life/colt/defense/index. html http: //www. teachersdomain. org/resources/tdc 02/sci/life/colt/disguise/index. html

Kohastumused füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg

Kõrbetaimedel ja loomadel esineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik, kelle nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. http: //www. teachersdomain. org/resources/tdc 02/sci/life/eco/desert/index. html

Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolestest inimeseni, liikide üksteisest põlvnemise kaudu. Tekivad uued liigid Organismid kohastuvad muutuva keskkonnaga Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4, 5 miljardit aastat tagasi planeet Maa.

Kasutatud materjal: • http: //xnet. rrc. mb. ca/davidb/camoulflage. htm • http: //w 3. dwm. ks. edu. tw/bio/activelearner/18/ch 18 c 6. html • http: //users. rcn. com/jkimball. ma. ultranet/Biology. Pages/K/Kettlewell. jpg • http: //www. mhhe. com/biosci/esp/2001_gbio/folder_structure/ev/m 2/s 1/assets/images/e vm 2 s 1_8. jpg • http: //www. deepcreektimes. com/kids/january 2004. htm • http: //www. hedweb. com/animimag/rab. jpg • http: //www. geo. ut. ee/kooligeo/loodus/korbeloomad. htm • http: //www. henrydomke. com/exotic/Desert-Cactus_4771. jpg • http: //www. rothamsted. ac. uk/pie/De. Bug/images/400 Thirsty. Bee. jpg • http: //www. astrographics. com/Gallery. Prints/Display/GP 2124. jpg • http: //www. sciencenetlinks. com/images/esheet_images/bird_migration_es. jpg • http: //www. kerinci. org/insect. html • http: //www. victorianweb. org/science/darwin_beard. gif

http: //www. pbs. org/wgbh/evolution/educators/teachstuds/svideos. html