KOSSTEEM Tallinna Lillekla Gmnaasium Koostas Kristel Mekask kossteem

ÖKOSÜSTEEM Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask

Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Elukooslus - ökosüsteemi elusosa Ökotoop - ökosüsteemi eluta osa

Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.

Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu.

Toiduahelate erivormid Nugiahel ehk parasiittoiduahel Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirused Laguahel Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened

Troofilised tasemed Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Toodavad ise orgaanilist ainet. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.

Troofilised tasemed Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad kõigesööjad omnivoorid III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad karnivoorid

Troofilised tasemed Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks.

Aineringe moodustavad produtsendid, konsumendid ja destruendid.

Ökoloogiline püramiid Ökosüsteemi troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Biomass – (ühel troofilises tasemel olevate organismide kogumass) ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Produktiivsus ehk biomassi juurdekasv väheneb kõrgemate tasemete suunas.

Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatukse elutegevusprotsessideks. Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise troofilise taseme energiast. 10%

Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi.

Näidisülesanne: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? nisu närilised kullilised Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0, 1 = 100 kg Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st. 100 kg x 10% = 100 kg x 0, 1 = 10 kg Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg.

Mitu 5 kg raskust haugi (haug on röövtoiduline kala) saaks elada veekogus, kui fütoplanktoni produktsioon on 15 tonni?

Ökosüsteemi liigiline koosseis Ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Dominantliik - liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Liigirikkus - taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arv. Nõmmemetsas on dominantliigiks mänd

Liigirikkad ökosüsteemid troopiline vihmamets, Eestis salu- segamets.

Liigivaesed ökosüsteemid kõrb, Eestis raba.

Ökosüsteemis toimuvad muutused: Lühiajalised ööpäevased muutused - muutused fotosünteesi ja loomade aktiivsuses. Aastaajalised ehk sessoonsed muutused tulenevad kliimamuutustest - puhkeperiood. Aastakümnete jooksul toimuvad muutused tulenevad Päikese aktiivsuse tsüklilisusest - kuivad ja niisked perioodid. Sadade ja tuhandete aastate jooksul toimuvad muutused tulenevad ökosüsteemide ümberorganiseerumisest erinevate koosluste vahetumine. Koosluste ja ökosüsteemide evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja vältel.

Kasutatud materjal: • http: //www. comm. media. state. mn. us/bookstore/shore/html_in/in_img/ ecosystem. jpg • http: //www. absc. usgs. gov/research/seabird_foragefish/marinehabitat/i mages/Food_Web 3. gif • http: //tere. kevad. edu. ee/2005/fotod/454. jpg • http: //www. thriftyfun. com/images/articles 10/rabbitsveggies 300 x 214. j pg • http: //www. nature. ca/ukaliq/images/a 196_fwb_e. jpg • http: //www. stevetrash. com/booking/lessons/lesart/fcreview. gif • http: //biomesblog. typepad. com/the_biomes_blog/files/snakefrog. JPG • http: //bio. edu. ee/taimed/general/metsp. htm • http: //www. terragalleria. com/picturessubjects/hills/picture. hills. puri 10356. html • http: //www. mccullagh. org/photo/1 ds-4/sahara-desert-sand-dune