Tallinna Lillekla Gmnaasiumi kaasamise rmud Anu Luure Tallinna

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kaasamise rõõmud Anu Luure

Tallinna Lilleküla Gümnaasium • Kool asub Kristiine linnaosas • Koolis õpib 860 õpilast ja töötab 56 õpetajat • Tugistruktuur-logopeed, psühholoog, tugiõpetaja • Välismaalt saabunud õpilased – Uusimmigrandid (kuni 3 a) – Välismaalased (üle 3 a) – Välismaalt saabunud segaperede lapsed • Koolis on u 50 välismaalt saabunud õpilast

Mis riikidest õpilased meile tulevad?

Kuidas see kõik alguse sai? • 2003. aasta augustis saime teada, et meie kooli tahavad tulla 5 õpilast Itaaliast. • Meil puudus lastega ühine keel (v. a. kehakeel) • Meil puudus teadmine ja kogemus, kuidas neid lapsi õpetada • Mis me nendega peale hakkame, kuidas me neid õpetame? • Võimatu!

Esimesed sammud • Õppenõukogus määrasime nad klassidesse. Vanemad õpilased panime ühe klassi võrra tahapoole • Samuti otsustasime neid mitte hinnata • Loomulikult peab neid õpilasi õpetama individuaalse õppekava kohaselt, aga selle kava koostamise lükkasime II poolaastasse. Arvasime, et mis kava me teeme, kui laps ei oska sõnagi eesti keelt. • Tuli 1. september ja lapsed läksid klassidesse • Kiiresti sai selgeks, et neile tuleb hakata individuaalkorras õpetama eesti keelt

Kuidas toimime nüüd?

Uue õpilase saabumine • Tore, kui saame varem teada, et selline õpilane on saabumas • Põhjalik vestlus perekonnaga – Haridussüsteemi tutvustus – Ootused – Perspektiivid (kui kauaks, mis eesmärgil? ) • Koolipere teavitamine • Vajadusel keeletaseme määramine • Lõimumisplaani koostamine (õpetamismudel, individuaalne õppekava, tugisüsteemid) • Esimesel aastal me neid õpilasi ei hinda • Igale õpilasele läheneme individuaalselt • Iga õpilase viime kevadel üle järgmisesse klassi

Eesti keele õpe • • Keelt tuleb ÕPETADA, see ei hakka ise külge! Eesti keelt õpetame kuni 3 aastat 2 -10 tundi nädalas Nad õpivad eesti keelt teise keelena. Nad ei käi oma klassiga eesti keele tunnis • Eesti keelt ei õpeta eesti filoloogid • Me ei tõlgi • Kogu kool osaleb keele õpetamises (söökla, puhvet, arst jne)

Individuaalne õppekava • Tunnijaotus • Kas on vajalik riikliku õppekava vähendamine? (nõustamiskomisjon) • Koostöö aineõpetajatega (ainekava, töökava) • Tugistruktuurid

Millega peab õpetaja arvestama �Kultuurierinevused – OK märk USA-s, Brasiilias, Araabiamaades, Jaapanis? – Sri Lanka koolis võib õpetaja last lüüa, kui laps ei tööta korralikult – Itaalia õpilastel on kõige tähtsam pere, kirik ja siis alles kool – Pakistanist saabunud pere noorem vend peab õe koju saatma/viima �Õpilastel on erinev õppimiskogemus ja ka harjumus �Õpilasele on võõras keelekeskkonnas viibimine väga väsitav �Toetada õpilast emotsionaalselt

Meie kogemused • Õpilasi, kes räägivad inglise keelt, on raskem õpetada. • Psühholoogi arvates ei tohiks klassis olla üle 10% muukeelseid õpilasi • Usk ei ole tekitanud kaasõpilastes probleeme • Pered on üldiselt väga hoolivad ja toetavad kooli • Lapsed õpetavad vanematele keelt

Rõõmud • Nad on väga toredad ja siirad õpilased. Nende raskused on ajutised ja need vähenevad iga päevaga! • Nad muudavad kooli värvikamaks • Pakuvad õpetajatele uusi kogemusi ning loomulikult ka väljakutseid • 7 õpilast on lõpetanud põhikooli ja jätkavad õpinguid, neist 3 neist gümnaasiumis • Esimene saabunud õpilane õpib juba Muusika-akadeemias ja on kitarriõpetaja

Kitsaskohad, millele tuleb mõelda • • • Klassis on palju erinevate erivajadustega õpilasi? Tugiõpetaja rahastamine? Uusimmigrantide liikumine ühelt haridustasemelt järgmisele Erivajadustega uusimmigrandid – Lihtsustatud õppekava Emakeele ja kultuuri õpe

Tänan tähelepanu eest TÄNAN TÄHELEPANU EEST