GMNAASIUMI KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA TANTSULINE LIIKUMINE Anu St

GÜMNAASIUMI KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA- TANTSULINE LIIKUMINE Anu Sööt Töörühm- Anu Sööt, Eve Noormets, Inna Sulg, Jane Miller. Pärnamägi, Linda Pihu, Ulvi Mägi, Silvia Purje, Sille Kapper, Tiina Ollesk, Tiiu Pärnits, Renee Nõmmik, Ülle Feršel, Kristjan Kurm, Heili Lindepuu Koolituspäev 19. august 2010, Tallinn

TAUST Kehalise kasvatuse ainekavas on rütmika olnud ammustest aegadest. Seoses õppekava uuendusega asus tööle töörühm, kes muutis rütmika ümber tantsuliseks liikumiseks. Miks mitte tantsuks? Sest arvame, et tantsu võiksid õpetada selleks vastava koolituse läbinud tantsuõpetajad. Ning tantsuline liikumine on sellest veidi pehmem ja kergem variant. Tantsulist liikumist võiks integreerida kehalise kasvatuse muude osadega niipalju kui võimalik ega peaks punnitama teha puhtaid tantsutunde: “Tantsuline liikumine võib olla integreeritud kehalise kasvatuse tundides teiste spordialade ja liikumisviisidega”. Kui kehalise õpetajal on aga oskused/koolitus selleks olemas või saab kasutada koolis/piirkonnas olevat tantsuõpetajat- siis kindlasti!

EDASI Asusime tööle ka eraldi tantsu ainekavaga, millest põhikooli osa on valminud, sügisel asume tööle gümnaasiumi osaga ning aineraamatute ning metoodilise materjaliga. Kui koolil on võimalus, saab ta kasutada tantsu õpetamiseks tantsuõpetajat ning loodud TANTSU ainekava jääb vaba/valikainena REKKi kodulehele saadavale. Leiame, et “tantsu õpetamine kaasaegsel tasemel nõuab uute, täienenud teadmiste rakendamist õppeprotsessis (seega ka vastavate oskustega õpetajat), mis on võimalik vaid tantsuõpetuse kui iseseisva õppeaine raames”.

Tantsulise liikumise mainingud, mida on nimetatud gümnaasiumi kehalise kasvatuse ainekava üldosas: 1. Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“ 1. 1. Kehakultuuripädevus 7) on kursis Eestis ja maailmas toimuvate spordisündmuste ning tantsuüritustega;

1. 5. 2. Läbivad teemad Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ raames hoiab õpilane end kursis toimuvate spordivõistluste ja tantsuüritustega, kehakultuuri arengulooga Eestis ja maailmas ning mõistab Eesti sportlaste eduka esinemise tähtsust tippspordis rahvusliku identiteedi kandjana. Õpilane õpib hindama Eesti tantsu, tunnetab oma kuuluvust eesti kultuuri keskkonda ja austab oma rahva kultuuri. Väärtustab noorte ja üldtantsupidude traditsiooni Eesti kultuuripildis ning UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

1. 5. 2. Läbivad teemad Teema „Teabekeskkond“ kaudu suunatakse õpilast leidma, koguma ja analüüsima oma tervise hoidmiseks/tugevdamiseks, iseseisva spordi- ja liikumisharrastuse kujundamiseks ja teadlikuks treenimiseks vajalikku infot. Õpilases tekitatakse huvi jälgida erinevaid infokanaleid, mille kaudu saab olla kursis spordi- ja tantsusündmustega.

2. 1. Üldalused 2. 1. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane: 7) väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana.

2. 1. 2. Õppeaine kirjeldus Kehalise kasvatuse kohustuslike kursuste raames õpetatakse võimlemist, kergejõustikku, sportmänge (korv-, võrk- ja jalgpall – koolil on kohustus õpetada neist kahte), tantsulist liikumist, orienteerumist ja talialasid (suusatamine ja uisutamine – koolil on kohustus õpetada neist ühte). Teadmisi liikumisest/spordist ja nendega tegelemisest, sh spordiajaloost, liikumiskultuurist, liikumisharrastuse kavandamisest, enesekontrollist jms edastatakse praktilistes tundides tegevuse käigus ja õpilasi iseseisvale (tunnivälisele) õppele suunates.

2. 1. 2. Õppeaine kirjeldus Kehalise kasvatuse ainekavas kohustuslikele kursustele kavandatud õpitulemused ja õppesisu on saavutatav 70– 80% ulatuses õppeks ettenähtud tundide arvuga. 20– 30% ulatuses on koolil võimalus tegeleda ainekavva mittekuuluvate spordi- ja/või liikumisalade (nt ujumine, erinevad sportmängud – käsipall, saalihoki, pesapall, sulgpall, erinevad tantsustiilid jms) õpetamisega, ainekavva kuuluvate põhialade oskuste kinnistamisega ja/või nende süvendatud õppega. Koolidel on võimalus vaba ressursi arvel korraldada kehalise kasvatuse tundides läbiviidavat õpet lähtudes õpilaste huvidest, kooli ja/või paikkondlikest spordi- ja liikumisharrastuse traditsioonidest ning olemasolevatest sportimistingimustest.

2. 1. 2. Õppeaine kirjeldus Tantsuline liikumine võib olla integreeritud kehalise kasvatuse tundides teiste spordi- ja liikumisviisidega.

2. 1. 5. Füüsiline õpikeskkond Ainekavakohase õppetegevuste läbiviimiseks: 1) korraldab kool noormeeste ja neidude kehalise kasvatuse tunnid eraldi; 2) korraldab kool õppe spordirajatistes (võimla, staadion, ruum aeroobika- ja tantsulise liikumise tundide läbiviimiseks), kus on vajalik sisseseade ainekavakohasteks õppetegevusteks;

Tantsuline liikumine- õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) tantsib ja analüüsib Eesti pärimus- või autoritantse, standard- ja ladinatantse ning teiste rahvaste seltskonnatantse; 2) kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja -stiile; 3) hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust.

Tantsuline liikumine- õppesisu Eesti pärimus- ja autoritantsud, rahvatantsude liigid. Tantsupidude traditsioon Eesti kultuuripildis ja UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjas. Tempode ja rütmide eristamine (polka, reinlender, labajalavalss, rahvalik valss, standard- ja ladinatantsud, teiste rahvaste seltskonnatantsud); mõisted, võtted ja sammud. Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine. Kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine kontakttantsu, jazz-tantsu jt nüüdisaegsete tantsu tehnikate ja -stiilide kaudu.

Õppeprotsess- tantsuline liikumine- õppesisu 10. klass - 4 -6 tundi Kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine kehasõbralike harjutuste kaudu (jooga, pilates, tai chi vm). Eesti pärimustantsude mitmekülgsus ja rahvatantsude liigitus. Standard- ja ladinatantsud: fokstroti põhisamm, ruutrumba lahku liikumine ja soolopööre. Eesti ja teiste rahvaste seltskonnatantsud: perekonnavalss jm. Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine.

Õppeprotsess- tantsuline liikumine- õppesisu 11. klass - 4 -6 tundi Tempode ja rütmide eristamine: polka, reilender, labajalavalss, rahvalik valss, aeglane valss, viini valss, samba, jive, fokstrott, rumba. Tantsude mõisted, võtted ja –sammud. Kontakttants, jazz- ja nüüdistants. Eneseväljendusoskuse arendamine erinevate tantsustiilide kaudu.

Õppeprotsess- tantsuline liikumine- õppesisu 12. klass - 2 -3 tundi Repertuaar õpetaja valikul. Tantsude ja etenduste vaatamine ja arutelu. Tantsukunsti kõlbelised väärtused. Noorte ja üldtantsupidude traditsioon Eesti kultuuripildis ja UNESCO Inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjas.

Õppeprotsess- tantsuline liikumine- metoodilised soovitused Individuaalne ja rühmatöö; vestlus ja arutelu; demonstratsioon, õppimine ja praktiline harjutamine; kaasõpilaste juhendamine. Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks liikumise/spordialadega arvestades nende võimeid ja huvi.

Plaanid Täienduskoolitused kehalise kasvatuse õpetajatele uue ainekava alusel. Nii üksikute moodulitena kui pikkade kursustena. Plaan on taotleda jaanuaris 2011 õppekava arendusrahadest toetust selle osa täienduskoolitusteks.

Plaanid Pilootprojekt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsutudengitega sügis-talvel 2010/2011 – koostöös Viljandi koolide kehalise kasvatuse õpetajatega minna terve kursusega praktikale Viljandi koolidesse kehalise kasvatuse tantsulist liikumist õpetama. Kas ja kuidas ainekava on üldse rakendatav? ? ?

Plaanid Aineraamatu koostamine. . Metoodilised materjalid. .

Küsimused? Tänan tähelepanu eest! Anu Sööt, 5209424