KEHALISE KASVATUSE TUND Marion Piisang sporditeaduste magister TL

KEHALISE KASVATUSE TUND Marion Piisang, sporditeaduste magister TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituut

KEHALISE KASVATUSE VORMID Kooli kehalise kasvatuse vormideks on: ¡ ¡ Kehalise kasvatuse tunnid (kehalise kasvatuse tund = kehalise kasvatuse põhivorm) Kehalise kasvatuse alane tunniväline tegevus, s. h koduülesanded

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID Kehalise kasvatuse tunde võib klassifitseerida lähtuvalt tunni toimumise kohast: q Siseruumides (võimla, ujula jms) toimuvad tunnid q Spordiväljakul/ staadionil toimuvad tunnid q Maastikul toimuvad tunnid NB! Õpilaste ohutus!

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID Kehalise kasvatuse tunni tüüp sõltub tunnile seatud eesmärgist. q q Sissejuhatav tund – viiakse läbi õppeaasta (-veerandi, -teema jne) alguses. Tutvustatakse õpitava tegevuse eesmärki, nõudeid, õppimise ajakava, õpitulemusi (hindamist) jms Kokkuvõttev tund – toimub õppeaasta (veerandi jne) lõpus. Analüüsitakse saavutatut, antakse soovitusi edaspidiseks

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID q Õppetund – õpitakse uut materjali (seletatakse, demonstreeritakse, parandatakse vigu). Tunni tiheduse ja koormuse tagamiseks tuleb õpetajal tunni organisatsiooniline külg hästi läbi mõelda q Kordamistund (õpitu kinnistamise tund) Õpetaja peab individualiseerima õpilaste tööd, tagama kõigile vastavad harjutamise võimalused

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID q Õppe-treeningtund – tunnid, kus toimub uue õppimine ja varemõpitu kordamine/ kehaliste võimete arendamine q Kontrolltund – kontrollitakse/hinnatakse õpilaste oskusi ja võimeid. Tunni koormuse ja tiheduse tagamiseks peab õpetaja tagama (täiendava) tegevuse kontrollharjutusi mittesooritavatele õpilastele

KEHALISE KASVATUSE TUNNI TÜÜBID Kehalise kasvatuse tunde võib klassifitseerida lähtuvalt sisust: q Komplekstund – tunnid, kus sooritatakse erinevaid harjutusi/tegevusi. Sellisid tunde viiakse tavaliselt läbi algklassides q Konkreetse spordiala tund – tegeletakse ühe spordiala õppimisega. Tund võiks sarnaneda antud spordiala treeningule

KEHALISE KASVATUSE TUNNI ÜLESEHITUS Lähtuvalt kiiradaptatsiooni (=koormusega kohanemine) iseärasustest on kehalise kasvatuse tundidel kolm osa: 1. Ettevalmistusosa (lasteaias “sissejuhatav osa”) 2. Põhiosa 3. Lõpposa

KIIRADAPTATSIOONI ASTMED ¡ 1. aste: töö sooritamist tagavate funktsionaalsete süsteemide aktiviseerumine: suureneb SLS; kopsude ventilatsioon; O 2 - tarbimine jms ¡ 2. aste: funktsionaalsete süsteemide tegevus toimub põhinäitajate osas stabiilselt (= püsiseisund) ¡ 3. aste: koormusest tingitud nõudmiste ja nende rahuldamise tasakaalu häirumine nende süsteemide, mis tagavad energiaga varustamise väsimise tõttu

KEHALISE TÖÖVÕIME MUUTUMINE KOORMUSE AJAL

KEHALISE KASVATUSE TUNNI ETTEVALMISTUSOSA Tunni ettevalmistusosa eesmärgiks on luua optimaalsed tingimused tunniks kavandatud ülesannete lahendamiseks; koondada tähelepanu ja n. ö “sissetöötada” organism Sisu: rivistumine/riviharjutused, üldkoormavad harjutused (s. h liikumismängud, tantsud/tantsusammud), üldarendavad võimlemisharjutused jms

VÕIMALUSI TUNNI ETTEVALMISTUSOSA LÄBIVIIMISEKS Tunni ettevalmistusosa (10 - 15 minutit) ülesehitus (Mäepalu 1973)

KEHALISE KASVATUSE TUNNI PÕHIOSA Tunni põhiosas lahendatakse tunnile püstitatud ülesanded ( või enamus nendest) Sisu: kehalised harjutused kogu oma mitmekesisuses - kooli kehalise kasvatuse ainekavas esitatud harjutused

TUNNI PÕHIOSA ÜLESEHITUS (Mäepalu 1973) Tunni põhiosa (25 -30 min) sisu:

NÕUDED KEHALISE KASVATUSE TUNNI PÕHIOSALE Ø Uute harjutuste õppimine, koordinatsioonilt keerukate harjutuste sooritamine, kiiruse ja osavuse arendamine viiakse läbi tunni põhiosa esimesel poolel Ø Kõige suurem koormus (jõudu ja vastupidavust arendavad harjutused/liikumismängud jms) – tunni põhiosa keskel Ø Tunni põhiosa lõpul hakatakse koormust vähendama; välditakse võistlemist

KEHALISE KASVATUSE TUNNI LÕPPOSA Tunni lõpposa eesmärgiks on pingete maandamine ja taastumiseks soodsate tingimustele loomine Tunni lõpposa sisu: rahustav kõnd ja kõnniharjutused, rahustavad/ lõdvestavad üldarendavad võimlemis-harjutused, hingamisharjutused, väikese intensiivsusega liikumismängud

ÕPILASTE TEGEVUSE KORRALDAMISE MEETODID Töö korraldamise meetodid, mida kasutatakse kehalise kasvatuse tundides, on ¡ frontaalne meetod; ¡ rühmameetod; ¡ ringmeetod; ¡ individuaalne töö

FRONTAALNE MEETOD Frontaalne meetod – kõik õpilased sooritavad samu harjutusi õpetaja vahetul juhtimisel Variandid Ø Ø Harjutuse sooritamine üheaegselt vaheldumisi vahetustena jooksval lindil

FRONTAALNE MEETOD (järg) ¡ Frontaalne töökorraldus eeldab häid materiaalsed tingimusi – suur ruum, palju vahendeid jne ¡ Frontaalse meetodi kasutamisel on lihtne õpilasi tegevusse kaasata, nende koormust reguleerida (koormust doseeritakse korduste arvu või tegevuse kestusega) ¡ Raskendatud on õpilaste jälgimine, nende individuaalne juhendamine

RÜHMAMEETOD Rühmameetodi kasutamisel jaotatakse klass 3 -4 alarühmaks – iga rühm sooritab kindla aja vältel neile ettenähtud harjutust Ø Igale alarühmale määratakse “vanem”, kes oma rühma tegevuse eest vastutab Ø Õpetaja juhendab rühma, kes sooritab kõige keerulisemat/ uuemat harjutust, samal ajal juhib kõigi rühmade tegevust

RÜHMAMEETOD (järg) ¡ Rühmasiseselt saab tegevuseks kasutada kõiki frontaalse töökorralduse variante ¡ Rühmameetodi puhul doseeritakse tegevusi ainult ajaga – oluline, et kõik rühmad saaksid kõiki harjutusi sooritada võrdse aja vältel ¡ Rühmameetodit kasutades on laste individuaalne juhendamine lihtsam, samas ei pruugi kõik lapsed saada ühesugust koormust ning neid on ka raskem jälgida

RINGMEETOD Ringmeetodi puhul sooritavad õpilased järjekorras liikudes erinevaid harjutusi Ø Õpetaja abistab ja juhendab kõige keerulisema harjutuse sooritamist Ø Ringmeetod tagab tunni suure koormuse ja tiheduse Ø Ringmeetod sobib harjutuste kinnistamiseks

RINGMEETOD (järg) Ringmeetodi puhul: Ø kasutada harjutusi, mida saab sooritada “voolavalt”; Ø alustada liikumist erinevatest kohtadest

RINGMEETOD (järg) Ruumis orienteerumise oskuse arendamiseks kasutada erinevaid liikumis -trajektoore;

RINGTREENING Ringtreening Harjutuste järjestikune (puhkepausidega või ilma) sooritamine erinevates harjutuspaikades individuaalselt või rühmas ¡ Harjutuspaiku võib olla 8 - 12 (tavaliselt 4 -6); tegevust doseeritakse korduste arvu või ajaga NB! Sooritatavad harjutused peavad tagama organismi igakülgse mõjustamise

RINGTREENING (järg)

INDIVIDUAALNE TÖÖ Individuaalse tegevuse korral sooritab õpilane talle määratud või tema enda poolt valitud harjutusi Individuaalset tegevust tuleks rakendada töös hariduslike erivajadustega õpilastega (k. a haigusejärgselt tundi tulnud lastega) Individuaalse tegevuse korral peab õpetaja andma lapsele täpsed juhised, teda tegevuse ajal jälgima ja olema valmis teda abistama

PÕHINÕUDED KEHALISE KASVATUSE TUNDIDELE (1. ) ¡ Õpilaste tegevus tuleb organiseerida nii, et valdav osa tunnist kuluks liikumisele/ kehaliste harjutuste sooritamisele Foto raamatust “Lapsi ja urheilu” (1991)

TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE Pedagoogilise kontrolli võte kronometreerimine Vajalikud vahendid: malekell (või stopper), käekell, paber, kirjutusvahend ¡ ¡ Jälgitakse n. ö keskmist õpilast ja fikseeritakse tema tegevus tunnis

TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE (järg) ¡ Tegevus Ø Fikseeritakse käekellal) tunni algamise ja lõppemise aeg, arvutatakse tunni pikkus Ø Kasutades malekella (või stopperit) registreeritakse o kehaliste harjutuste sooritamisele kulunud aeg (=tööaeg); o tunni organisatsioonilistele, s. h õpetamise juurde kuuluvatele tegevustele kulunud aeg (=abistav aeg) Ø Õpilase tegevusetuse (=ajakadu) korral kellad peatatakse

TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE (järg) Tunni tihedus arvutatakse järgmiste valemite põhjal

TUNNI TIHEDUSE MÄÄRAMINE (järg) Heas tunnis on v üldine tihedus >90% v motoorne tihedus >60% Foto raamatust “Lapsi ja urheilu” (1991)

PÕHINÕUDED TUNDIDELE ¡ Õpilaste tegevus tuleb organiseerida nii, et kehalistest harjutustest tulenev mõju kindlustaks organismi arengu Foto raamatust “Lapsi ja urheilu” (1991) (2. )

KOORMUSE MÄÄRAMINE ¡ Ø Ø Ø Pedagoogilise kontrolli võtted: pulsikõvera koostamine; väsimuse väliste tunnuste määramine; koormuse subjektiivne hindamine Borgi skaalat kasutades

PULSIKÕVERA KOOSTAMINE Vajalikud vahendid Pulsitester või stopper, käekell, paber, kirjutusvahend ¡ Tegevus ( jälgitakse nn keskmist õpilast ) Fikseeritakse tunni alguse ja lõppemise aeg Registreeritakse pulss Ø tunni alguses; Ø võrdsete (nt 3 või 5 minutit) ajavahemike järel kogu tunni jooksul; Ø tunni lõppemisel; Ø 5 minutit pärast tunni lõppu

PULSIKÕVER

KOORMUSE MÄÄRAMINE VÄSIMUSE VÄLISTE TUNNUSTE JÄRGI

BORG’i SKAALA Täiskasvanud Lapsed 0 Koormus puudub 0 6 -7 -8 Väga-väga kerge koormus 0, 5 9 Väga kerge koormus 1 10 – 11 - 12 Kerge koormus 2 13 Mõõdukas koormus Mõnevõrra raskem koormus 3 4 14 – 15 - 16 Raske koormus 5 6 17 - 18 Väga raske koormus 7– 8 -9 19 Väga-väga raske koormus 10

KOORMUSE MITTETALUMISE TUNNUSED (American College of Sport Medicine) ¡ ¡ ¡ Pearinglus või minestus Iiveldus Valu rinnus Muu lokalisatsiooniga tugev valu Väljendunud hingeldus Ebaharilikult tugev väsimus Tasakaaluhäired Teadvuse ähmastumine Vaevutuntav, niitjas pulss Naha sinakus või silmatorkav kahvatus Ebamugavust väljendav näoime

KOORMUSE REGULEERIMINE Koormuse suurendamiseks/vähendamiseks muudetakse: ¡ ¡ ¡ korduste arvu; tegevuse kestust (soorituse aega); distantsi pikkust; liikumise/ liigutuste tempot; puhkepauside kestust; puhkepauside sisu; harjutuse lähteasendit; kasutatavat maastikuprofiili; kasutatavate spordivahendite kaalu; mängureegleid; mänguväljaku suurust; juhtmängijate arvu ……………….

LUGEMISSOOVITUS ¡ HEIN, V. (2011). Spordipedagoogika. Tartu: TÜ Kirjastus, lk 55 -71; 73 -82; 113 -120 ¡ ISOP, E. (1992). Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ ¡ LOKO, J. (1996). Sporditeooria. Tartu: AS Atlex, lk 294 - 299