Jrvetaimed Veetaimede vndid tuntumad jrvetaimed Karl Ptsepp 2012

Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0” alusel.

1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata.

2. Veetaimede vööndid 1. 2. 3. 4. Kaldataimed Kaldaveetaimed Ujulehtedega taimed ka ujutaimed Veesisesed taimed

Milliste vööndite taimi on näha?

2. 1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad.

Kaldataimestik on enamasti tihe Autori foto

Paju • Liigirikas taimeperekond. • Eestis 20 liiki. Nt. Hõberemmelgas, raudremmelgas, vesipaju, raagremmelgas, mustjas paju, hundipaju jne. Paljudele paju perekonda kuuluvatele liikidele on eestlased nimeks pannud hoopis remmelgas. Kas tunned ära, kus on see hõberemmelgas pildistatud?

Vesipaju Autori foto

Sanglepp Autori foto

Sanglepa levik Ülesanne: Analüüsi sanglepa levikut ja leia 2 reeglipärasust.

Ülesanne: kirjelda sanglepa lehte

Varsakabi • Rahvasuus konnakapsas, latiklill. • Õitseb kevadeti suurvee ajal. • Kinnitub risoomiga. Autori foto

Kollane võhumõõk • Metsik iiris. • Küllaltki tavaline. • Niiskete niitude ja metsade taim.

2. 2. Kaldaveetaimed • Madalas kaldavees kasvavad hundinui, pilliroog, soovõhk, järvekaisel jne. • Varred pikad. Autori fotod

Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http: //bio. edu. ee/taimed/oistaim/hundinui. htm

Hundinuia tõlvik ISASÕIED EMASÕIED

Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod

Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Kühmnokk-luiged Piirissaarel ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1. Kühmnokk-luik 2. Roo-loorkull 3. Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Juveniilne (nooruk) naerukajakas

Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik? PILLIROO TÄHTSUS LOOMADELE INIMESELE TEISTELE TAIMEDELE

Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks.

2. 3. Ujutaimed • Ujutaimed on näiteks valge vesiroos ja kollane vesikupp. • Nende lehed ning õied on veepinnal. • Vars elastne ja painduv. VESIROOSID ON KAITSEALL! http: //www. youtube. com/watch? v=_E 3 Ie. W 0 vp. As

Kollane vesikupp

2. 4. Veesisesed taimed • Kasvavad üleni vees. • Osal taimedelõied veest väljas. • Näiteks vesikatk, vesikuusk ja penikeel. VESIKUUSK

Vesikatk Kanada vesikatku rakke on lihtne uurida.

Penikeel ja lemmel

Ülesanded • http: //lemill. net/content/exercises/jarvetaim ed KASULIKUD LEHEKÜLJED: http: //bio. edu. ee/taimed/general/indexmaaraja. html (määraja) http: //bio. edu. ee/taimed/general/indexnimek. h tml (taimede kirjeldused)

Allikad • Teksti aluseks on: 1) http: //bio. edu. ee/taimed/general/indexnime k. html 2) Avita , , Loodusõpetus 5. klassile” K. Jankovski ja R. Kuresoo 3) T. Kukk , , Eesti taimede kukeaabits”

Pildiallikad • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Lake_S mekhro. JPG? uselang=et • http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: H%C 3%B 5 berem melgas. JPG • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Alnus_g lutinosa_Bialowieza_001. jpg? uselang=et • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Alnus_g lutinosa_drawing_1. png? uselang=et • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Alnus_g lutinosa_001. jpg? uselang=et

Pildiallikad (2) • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Alnus_g lutinosa_001. jpg? uselang=et • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Sumpfd otterblume_Caltha_palustris_2. jpg? uselang=et • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Yellow_ Iris_pseudacorus_Flower_1469 px. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Iris_aln etum. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Dunha mmer. jpg

Pildiallikad (3) • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Typha_l atifolia. JPG • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Typha_l atifolia_002. JPG • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Druggin peli%28 Circus_aeruginosus%29 -Nertiks. JPG • http: //www. bioneer. ee/bioneer/kohalik/aid 9042/Esimesed-rookatuste-valmistajad-saidtunnistused • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Schoenoplectus acutus. jpg

Pildiallikad (4) • http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Nymphaea_alba. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Nuphar_lutea 1_ie s. jpg • http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Cleaned. Illustration_Myriophyllum_spicatum. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Myriophyllum_spi catum_190812. JPG • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Elodea_canadensi s_dekussive_blaetter. jpeg? uselang=et • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Wasserpest_im_H engsteysee. jpg? uselang=et • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Elodea. Leaffaceup cells. jpg? uselang=et

Pildiallikad (5) • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Pota mogeton. Natans. jpg • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Lem na. Minor. jpg