JGEDE TOITUMINE Karl Ptsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi

JÕGEDE TOITUMINE Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0” alusel.

1. Kust ammutavad jõed oma vee? • Eesti jõed saavad oma vee vihmaveest, kevadisest lumesulamisveest ja allikatest. • Eesti jõgede veetase on aastaajati vägagi erinev. Elva jõgi. Hellenurme veepais.

2. Mis on valgala ? • Valgala on maa-ala, millelt vesi ühte jõkke koguneb. • Mida suurem on valgala, seda rohkem voolab seal väikesi ojasid ja jõekesi, mis oma vee jõkke viivad. Eestis on palju väikeseid jõgesid ja ojasid.

Valgala skeem

3. Mis on veelahkmed ? • Veelahkmed on ümbritsevast kõrgemad alad, mis valgalu eraldavad. Piusa jõgi on kuulus oma kõrgete liivakivikallaste poolest.

4. Jõgede veerežiim • Talvel ja suvel esineb madalvesi. • Sügisel ja kevadel suurvesi. 1. Miks esineb talvel ja suvel madalvesi ning sügisel ja kevadel suurvesi ? Abiks võid kasutada Õ lk 39. KASARI JÕGI KEVADEL JA SUVEL

5. Üleujutused Tekkepõhjused: 1. Lume sulamisel suureneb veehulk ka veekogudes. 2. Maaparandus (äravoolu sulgemine jne. ) 3. Veel ei ole kuhugi äravoolata (tehispind, koorik)

Viies aastaaeg Soomaal

Ülesanded • Kust saavad jõed oma vee ? • Mida tähendavad. . . A – valgala B – veelahe • Iseloomusta Eesti jõgede veerežiimi. • Uuri, miks just Soomaal sellised suured üleujutused tekivad.

ALLIKAD • Kõik pildid on pärit Wikimedia Commonsist. • Esitluse autoriks on Karl Pütsepp. • Teksti aluseks on Avita kirjastuse teosed , , Loodusõpetus 5. klassile” ja , , Loodusgeograafia 8. klassile”