Seeme Miste ehitus ja idanemine Karl Ptsepp 2013

Seeme Mõiste, ehitus ja idanemine. Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti CC BY-SA 3. 0” alusel.

1. Mõiste • Seeme on seemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend. 1. Millised taimehõimkonnad kuuluvad seemnetaimede hulka?

2. Seemne ehitus • Seemnes paikneb uue taime alge ehk idu ja toitekude (endosperm), mis on kaetud seemnekattega. • Idu koosneb idujuurest, iduvarrest, idulehest (või –lehtedest) ja idupungast. • Neist arenevad tulevase taime organid. • Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed, nendest hakkabki arenev idu toituma.

SEEMNE EHITUS IDUPUNG IDULEHT SEEMNEKEST IDUVARS IDUJUUR

Seemne ehituse seos levimisviisiga • Seemnete suurus ja varuainete hulk on seotud taime levimisviisiga. • Väikesed, vähese hulga varuainetega seemned on tavaliselt tuulleviga taimedel. • Suured, rikkaliku toitainetehulga ja hästi varustatud kaitse- ja levivahenditega seemned on tavaliselt loomadega levivatel taimedel. • Tuullevivaid seemneid on taimel palju, loomlevivaid vähe.

Kaheidulehelised ja üheidulehelised taimed • Kahe idulehega taimedel (nt liblikõielised ja korvõielised) paikneb toitainetevaru idulehtedes. • Paljude üheiduleheliste (nt kõrreliste) seemnes paikneb toitekude väljaspool idu.

3. Seemnete koostis • Seeme sisaldab nii orgaanilisi aineid (tärklis ja valgud) kui ka mineraalaineid. • Kõiki neid aineid nimetatakse varuaineteks, sest nad moodustavad toiduvaru idanevale seemnele. • Lisaks mineraalainetele, tärklise- ja valguteradele sisaldavad seemned ka õlitilgakesi (eriti lina, rapsi ja päevalille seemnetes).

Seemnete koostis (%) Seeme H₂O Valgud e proteiinid Rasvained e lipiidid Tärklis ja tselluloos Mineraalained Nisuteris 11, 9 18, 2 1, 6 66, 6 1, 7 Rukkiteris 12, 8 13, 2 1, 7 70, 4 1, 9 Herneseemned 10, 8 23, 3 1, 9 58, 3 2, 7 Linaseemned 8, 9 22, 8 34, 4 19, 2 4, 2 Päevalilleseemned 6, 7 26, 3 44, 3 29, 7 3, 5 • Võrdle rukki- ja päevalilleseemet, tee tabeliandmete põhjal kaks järeldust seemnete erinevuse kohta.

4. Seemnete idanemine 4. 1. Idanemistingimused • Idanemiseks nimetatakse idu arenema hakkamist seemnes. • Seemned vajavad idanemiseks vett, soojust ja õhku. A H₂O kui seemne idanemistingimus • Seemnepilu kaudu tungib seemnesse vesi. • Vee toimel algab seemnes intensiivne elutegevus. https: //www. youtube. com/watch? v=G 2 Ru. Vxdr 0 m. A

Vesi kui seemne idanemistingimus • Varuained lagunevad ensüümide toimel väiksemateks osadeks, mida kasutavad paljunevad rakud. • ENSÜÜM – valgud, mis kiirendavad biokeemilisi reaktsioone organismis jäädes ise muutumatuks (bioloogilised katalüsaatorid). • Seeme paisub ja hakkab kasvama.

B Temperatuur kui seemne idanemistingimus • Kõigi eelnevate muutuste kulg sõltub keskkonna temperatuurist. • Eri liigid vajavad erinevat soojust. • Rukis hakkab idanema, kui mullatemperatuur tõuseb 5 °C. • Lõunamaise päritoluga kurk, aga 10 °C juures.

C O₂ kui seemne idanemistingimus • Idanevad seemned hingavad ja tarbivad hapnikku ning eraldavad keskkonda CO₂. 4. 2. IDANEMISVÕIME • Seemnete idanemisvõimeks nimetatakse seemnete võimet pärast puhkeperioodi idaneda. • Mõnest päevast (pappel, sidrunipuu) saja aastani (ubapõõsas). • Idanemisvõime teadmine on tähtis taimekasvatuses. • Kui seemnete idanemisvõime on väike, tuleb külviks kasutada teisi seemneid.

Päevalilleseemnete idanemine

4. 3. Pärast idanemist • Fotosünteesimise algusega lõpeb idanemisperiood. • Idanenud seemnest saab noor taim, kes kasvab ja areneb. • KASVAMINE – organismi mõõtmete suurenemine. • ARENEMINE – organismi ehitus muutub keerulisemaks.

5. Viljade – seemnete levimine • Levi on taksoni või koosluse järk-järguline laienemine. See jaguneb: • Lähilevi – levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; • Kauglevi – osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist.

LEVIMISVIISID • • • Autohooria ehk iselevi (lemmalts); Anemohooria ehk tuullevi (võilill); Hüdrohooria ehk vesilevi (valge vesiroos); Zoohooria ehk loomlevi (pihlakas). Levised ehk diaspoorid taimedel on viljad ja seemned.

Võilille levised

KASUTATUD MATERJAL • U. Tokko konspekt , , Botaanika gümnaasiumile” • M. Martin, M. Toom ja U. Kokassaar , , Bioloogia põhikoolile I” 2001. • M. Toom ja U. Kokassaar , , Bioloogia 7. klassile I” 2008. • M. Toom ja L. Tedersoo , , Bioloogia 8. klassile 1. osa” 2012. • M. Toom , , Bioloogia VIII klassile” 1995 • H. Kõiva ja K. Kärk , , Botaanika V klassile” 1983

Pildiallikad • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Brown_Flax_Se eds. jpg • http: //www. bbc. co. uk/bitesize/standard/biology /world_of_plants/growing_plants/revision/2/ • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Ginkgo_embryo _and_gametophyte. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Wheatkernel_nutrition. png • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Photosphotos_1088103921_Floating. jpg • http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Sunflower_seed lings. jpg