Meeled Kuulmis ja tasakaalumeel V klass Krv n

Meeled Kuulmis- ja tasakaalumeel V klass

Kõrv n Inimese kuulmiselundiks on kõrvad. Tavaliselt mõeldakse kuulmiselundkonna all ainult kõrvalesta. See on aga ainult kõrva välimine osa. Kõrv koosneb kokku kolmest osas - välis-, sise- ja keskkõrvast.

Kõrv koosneb õ rv v sk i l ä s ke k rv õ k e s i s rv õ k

Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad. n

Kesk- ja sisekõrva ehitus n n n Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest.

Sisekõrv Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. n Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas n

Kuulmine n Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse.

Kõrva haigused ja vigastused n n Kõrvavalu põhjuseks on kõrvapõletik, mille on põhjustanud bakter. Trummikile tursub ja punetab, keskkõrva koguneb mäda. Äärmiselt kõva hääl, pauk või pidev tugev müra kahjustab sisekõrva ja põhjustab kuulmise püsiva nõrgenemise.

Müra Heli tugevust mõõdetakse müramõõtjaga ja väljendatakse detsibellides=d. B n Pidev 85 d. B müra kahjustab kõrva 110 d. B on häiriv ja 120 d. B põhjustab kõrvavalu n Tavaliselt tajub inimene kuni 120 d. B helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. n

Helide tugevus n n n n n Tuule sahin puulehtedes - 10 d. B Kella tiksumine - 20 d. B Sosin - 20 -30 d. B Tavaline kõne - 60 -65 d. B Keskmise tihedusega liiklus - 70 d. B Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 d. B Mootorsaag 100 -120 d. B Äike 120 d. B Rockkontsert 120 -130 d. B Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 d. B

Kõrv annab ise märku n n Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 d. B, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus, et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega.

Kui kaua tohib? n n n Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida: 85 d. B - 8 tundi 88 d. B - 4 tundi 91 d. B - 2 tundi 94 d. B - 1 tund 97 d. B - 30 minutit 100 d. B - 15 minutit 103 d. B - 7 minutit 106 d. B- 3 minutit 109 d. B - 1, 5 minutit Eestis saab naabri lärmi peale kaevata

Mis kahjustab kõrva? n n Pikka aega kestev tugev müra (diskorid, suruõhupuuriga töötamine, . . . ) Väga tugev heli (reaktiivmootor, kõva pauk, vali muusika, . . ) Keskkõrvapõletik Kõrva torkimine(puhastamine) terava asjaga

Vali õige! 1. Kuulmiselundid on a) Kõrvalestad b) kõrvad+ c) Kuulmekäik 2. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad a) sisekõrvas+ b) trummikiles c) Keskkõrvas 3. Kuulmise püsivat nõrgenemist põhjustab a) tuule kohin b) väga kõva muusika kuulamine+ c) kõrva karjumine+ 4. Pidev 70 d. B olmemüra a) kahjustab kõrva b) ei kahjusta kõrva+ 5. Kõrva kahjustab a) keskkõrvapõletik+ b) Kõrva puhastamine terava tikuga+ c) mütsi kandmine

Kasutatud kirjandus n n Jänes, H. Terviseõpetus. Tallinn. Koolibri. 1999 Mattila, R. Nyberg, T. Vestelin, O. Leinonen, M. Bioloogia IX. Keuruu. Soome. Otava. 1991