MEIE MEELED TARVASTU LASTEAED 2017 SISSEJUHATUS Ma kuulen

MEIE MEELED TARVASTU LASTEAED 2017

SISSEJUHATUS Ma kuulen ja ma unustan, Ma näen ja ma mäletan, Ma teen ja ma saan aru! Hiina vanasõna Inimesel on viis meelt: nägemine - silmad, kuulmine - kõrvad, haistmine - nina, maitsmine - keel ja kompimine - käed/nahk. Inimene võtab meeleelunditega vastu informatsiooni selle kohta, mis tema ümber toimub Silmad, kõrvad ja nahk on vastuvõtlikud värvusele, kujule, helile ja temperatuurile. Nina ja keel on vastuvõtlikud lõhnale ja maitsele.

NÄGEMISMEEL Inimese nägemiselundiks on silm. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Inimese nägemine on ruumiline. Silma kaitsevad kolju, ripsmed, silmalaud ja kulmukarvad.

Joonis 1. Silm

KOMPIMISMEEL Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt kesknärvisüsteemis kulgevate erutusimpulsside analüüsi tulemusena. Retseptorid tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Naha pinnal on külma kuumaretseptoreid. retseptoreid tunduvalt rohkem kui Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.

Joonis 2. Nahk

KUULMISMEEL Inimese kuulmiselundiks on kõrvad. Inimese kõrv koosneb kolmest osast – välis-, kesk- ja sisekõrv. Kuulmisvahe on 20 -20000 HZ. Ruumilist kuulmist võimaldab kahe kõrva olemasolu. Heli liigub mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Sisekõrvas paiknevad ka inimese tasakaaluelundid.

Joonis 3. Kõrv

HAISTMISMEEL Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundite abil Inimese haistmiselundiks on nina. Lõhnad jõuavad meie ninna läbi õhu. Inimene tajub lõhnasid ninas paiknevate retseptorite abil. Mõned lõhnad on väga meeldivad, teised vastuvõtmatud.

Joonis 4. Nina

MAISTMISMEE L Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmiselundid on keele pinnal. Inimene tajub – soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustavad nende maitsete segunemisel.

Joonis 5. Keel.

TARK TEADA SILM – nägemine on arengumootoriks, sest inimene saab 90% infost silmade kaudu. Nägemine annab lapsele eeskuju ja elumudelid, stimuleerib liikumist. KÕRV – kuigi kuulmine võib olla korras, on vähestel lastel oskus kuulata. Kuulamine on midagi, mis tuleb ära õppida, sest see võimaldab arendada ja kasutada meelt. KÄSI – üld- ja peenmotoorika on aluseks tähelepanule ja vaatlustele. Motoorika areng on tihedas seoses tunnetusprotsesside, sotsiaalsete oskuste ja iseseisvate enesehooldusoskuste arenguga. SUU – maitsmine on väikese lapse elus väga tähtsal kohal. Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on maitsmismeelel info saamisel. NINA – haistmine täpsustab kujutlust ja annab uut infot esemest või nähtusest.

KASUTATUD KIRJANDUS Avastustee koolituselt saadud materjal. http: //www. mai. parnu. ee/oppetoeoe/aktiivoppe-meetodid. html https: //www. slideshare. net/helina 20/meeleelundid-55788189 https: //www. taskutark. ee/m/test/maitsmine-ja-keel/ https: //www. slideserve. com/ugo/meeleelundid