KRV ja KUULMINE Koostas Kristel Mekask Krva ehitus

KÕRV ja KUULMINE Koostas: Kristel Mäekask

Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv asuvad hästi kaitstult koljus Väliskõrva kaitseb kõrvavaik – takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse.

Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.

Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment.

1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva.

Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks.

Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud

Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga – kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.

Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund kuulmiselund

Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse

Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 – 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helitugevust mõõdetakse detsibellides (d. B) Valulävi – helitugevus, mis tekitab valu (120 -130 d. B) Kuulmislävi – väikseim helitugevus, mida kuuleme

Tasakaal Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse.

Kasutatud materjal: http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/6/65/Earanatomy. png http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/2/29/Darwin-stubercle. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/Image: Young_kudu_with_big_e ars_%28 Kenya%29. jpg http: //miksike. ee/documents/main/elehed/9 klass/anatoomia/kuulmine /9 kll 4 ftssisu. htm www. abc. net. au/health/library/img/glueear. gif http: //www. city. vancouver. bc. ca/engsvcs/projects/soundsmart/image s/db. Scale 2 -2 -2. jpg http: //optp. com/media/products/thmb_1124. jpg