TAIMERAKK Koostas Kristel Mekask Rakukest Koosneb peamiselt tselluloosist

TAIMERAKK Koostas: Kristel Mäekask

Rakukest Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. ainevahetus kaitse kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub.

Vakuool Vee reservuaar Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid.

Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Nii aitavad loomad levitada seemneid. Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. On taimele kaitseks ära söömise eest.

Plastiidid proplastiid leukoplast kloroplast Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased. kromoplast

Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees. Täidetud valgulise vesilahusega – stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed – lamellid. Lamellides esined roheline värvaine – klorofüll.

Kromoplastid Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon

Leukoplastid Varuainete talletamine, amüloplastidesse. Leukoplastid on värvuseta. nt tärklis koguneb

Plastiidide üleminek kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse

tuumake tuum Golgi kompleks vakuool poorid leukoplast ER kloroplast plasmamembraan mitokonder rakukest

mitokonder Golgi kompleks lüsosoom tuum ribosoom karedapinnaline ER siledapinnaline ER kloroplast vakuool tsütoplasma rakumembraan rakukest

SEENERAKK

SEENERAKU TUNNUSED: Eukarüoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk

AINU- JA HULKRAKSED SEENED: 1. Üherakulised seened – ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2 1 hüüfid vahesein tuumad rakukest hüüfid 2. Hulkraksed seened – hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened

SEENTE MITMEKESISUS Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsilliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm.

Täpphallikud

Kärbseseened

SEENERAKU ORGANELLID Tuum Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Rakumembraan Ümbritsetud membraaniga. Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. Mitokondrid Varustavad seenerakku energiaga. Membraansetest struktuuridest: Tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid.

SEENERAKU EHITUS LÜSOSOOM RAKUKEST MEMBRAAN TUUM TSENTRIOOL GOLGI KOMPLEKS RIBOSOOM MITOKONDER ER

SEENTE PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel.

Seente osa looduses Lagundajad Tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid Mükoriisa juurestikuga Aitavad talitleda teistel organismidel: seened elavad koos kõrgema taime Samblikud liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest.

Parasiidid toituvad teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm mükoos - nakkushaigus

Seened ja inimesed Inimestele toiduks. Tööstuses: Toiduainetööstus - pärmid, juustud, loomasööt. Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid). Ø Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Ø Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Ø Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Ø Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Ø Kahjustavad puuehitisi (majavamm).

EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS Tunnused: ainevahetustüüp rakukest paljutuumsus ainuomased organellid varusüsivesik rakkude jagunemisvõime Loomarakk Taimerakk Seenerakk

Kasutatud materjal: • http: //www. agen. ufl. edu/~chyn/age 2062/lect_06/5_43. GIF • http: //sun. menloschool. org/~cweaver/cells/c/cell_wall/ • http: //fig. cox. miami. edu/~cmallery/150/cells/c 7. 6. 15. Vacuo le. jpg • http: //www. channel 4. com/health/microsites/A/addiction/im ages/alcohol_gallery_5. jpg • http: //www. folklore. ee/~renata/myrk/leseleht. jpg • http: //fig. cox. miami. edu/~cmallery/150/cells/organelle. htm • http: //www. biology. iastate. edu/Courses/202 L/New%20 Site %20 S 05/24 cells%20 index. html