TAIMEDE EHITUS JA ARENEMINE Taim ja aednik Kirjastus

TAIMEDE EHITUS JA ARENEMINE Taim ja aednik. Kirjastus Ilo 1. trükk 2004 lk. 22 -57 2. trükk 2007 lk. 22 -59 1

Vilja ehitus Joonistada vihikusse õuna ristlõige 2

Seemne ehitus 3

Seemnete sügavpuhkus Sügavpuhkuse läbimiseks on vaja: • niiskust • õhku • soojust 0 -7 °C • aega (õunviljalistel 3 -4 kuud, luuviljalistel 5 -6 kuud) Kihitamine (stratifitseerimine) – seemnete ettevalmistus külviks, sügavpuhkuse juhitud läbimine. 4

Seemne idanemine 5

Taime vegetatiivelundid Elund Sõlmed Võsu Jaa Tavaline paiknemine Maa peal Juur Ei Mulla sees 6

Võrse arenemine Joonistada võrse suve keskel ja üheaastane 7 oks

Pungade sügavpuhkus Sügistalvel on pungadel sügavpuhkus, nad ei puhke isegi sooja ilma korral. Pungad puhkevadel pärast talve. ERANDID: • Ennakvõrse areneb võrsel olevast silmast • Uinuv pung jääb kevadel puhkemata 8

Oksa harunemine Joonisel oleval puul on: • 7 -haruline rinne, • 2 konkurentoksa. Joonistage puu millel on: • 5 -haruline rinne, • 1 konkurentoks, • uinuvaid pungi ¼ eelmise aasta oksast. 9

Oksa jämenemine 10

Ainete liikumine taimes 11

Rindelisuse teke 12

Kasvu sõltuvus oksa asendist 13

Võra ehitus 14

Võra kirjeldamine 15

Võra skeemi joonistamine Joonistage võra, millel on: • 4 põhioksa (neist 2 alumist rindena), • 2 esimese järgu poolpõhioksa, • 3 teise järgu poolpõhioksa, • 5 vaheoksa. Soovitatav järjekord joonistamisel: • maapinnajoon • nulljärgu oks • ladvanurk (90 -120 º) • põhioksad (kaldenurk 45 -60 º) • poolpõhioksad (rõhtsad, pikad) • vaheoksad (vähem kui 1/3 põhiokste ja poolpõhiokste pikkusest) 16

Kasvu- ja õiepungad Õunviljalistel Kasvupungad Õiepungad Luuviljalistel kõikjal segapungad puhtõiepungad tipp- või külgpungana 17

Õite arenemine õiepungast 18

Üheaastaste okste liigitus Õunviljalistel Luuviljalistel üle 15 cm pikk, õiepungadeta Kasvuoksad Pikim viljaoks segaoks (õiepungad ainult külgedel) Pikk viljaoks viljaraag Lühike viljaoks viljapiik kannusoks Lühim viljaoks rõngasoks neosoks Viljapaunad tavalised harva hapukirsipuudel 19

Pikad viljaoksad • Segaoksad – väga pikad, õiepungadega külgedel (vaarikal) • Viljaraod – õiepungad külgedel, tipus, või puuduvad 20

Lühikesed viljaoksad 21

Viljapaunad viljaokstega Joonista suvine viljapaun (vt. slaid 18), millele areneb viljaraag ja viljapiik 22

Õisikud ja vilikonnad 23

Vilja arenemine õiest 24

Õite liigitus soo järgi Näiteid liikidest ja sortidest Kahesoolised enamikul taimedel (õunapuu) Ühesoolised: • emasõied • isasõied sarapuu, pähklipuu, astelpaju Funktsionaalsed emas- ploomisordid ‘Liivi ja isasõied Kollane’, ‘Liisu’, ‘Kadri’ 25

Ühesooliste õitega taimede liigitus Ühekojalised emas- ja isasõied ühel taimel Kahekojalised • emastaimel emasõied • isastaimel isasõied sarapuul, pähklipuul astelpajul, saarvahtral 26

Sordi nõuded viljastumisele Isevajab tolmuandjat, ‘Hindenburg’ steriilsus ei viljastu oma tolmuandjaks õietolmuga ‘Nõmme Liivakirss’ Iseviljastub oma fertiilsus õietolmuga ‘Edinburgh’ Parteno- viljastumata õitest karpia arenevad seemnetud viljad ‘Pepi’, ‘Tellissaare’ 27

Õunvili, luuvili ja mari 28

Teisi viljatüüpe 29

Vegetatiivne ja generatiivne areng 30

Imi- ja juhtjuured 31

Juurte liigitus Juure liik Kasvab välja: Juure arenemine Peajuur imijuur > juhtjuur idujuurest Külgjuur teisest juurest (pea-, külg-, lisajuurest) Lisajuur imijuur (enamik sureb) > juhtjuur varrest või lehest imijuur (osa sureb) > juhtjuur 32

Lisajuured ja lisapungad Lisajuured Kinnituvad varrele (risoomile ehk juurikale) Näidistaimi sõstar, maasikas Lisajuurele (neist arenevad vaarikas, pungad juurevõsud) astelpaju 33

Seemik- ja lisajuurestik 34

Maasikataim 35

Vaarikataim 36

Sõstrapõõsas 37

Kääbuspõõsad 38