Lhedane liivi keel Karl Pajusalu Emakeele Seltsi aastakoosolek

Lähedane liivi keel Karl Pajusalu Emakeele Seltsi aastakoosolek 27. 03. 2008

Häälikulised erijooned 1. Lõpukadu. 2. Sisekadu. 3. Kolm väldet. 4. Taktiisokroonia. 5. Laadivahelduse leksikaliseerumine. 6. Keskvokaal õ. 7. Vokaalharmoonia puudumine. 8. Palatalisatsioon. 9. Sõnaalgulised konsonantühendid. 10. h kadu.

Hilised hääldusmuutused 11. õ kõrgenemine. 12. e madaldumine. 13. Afrikaatide ja š tulek. 14. Heliliste klusiilide tulek. 15. Kaasrõhu nõrgenemine.

Häälikustruktuur 1. 1. Lõpukadu: e maks, l maks, s maksu (kuid l maksā, vrd s maksa; vä’g ‘vägi’) 2. Sisekadu: e saarlane, l sōrli, e kargleb, l karglõb (kuid l rāndalist ‘randlased’, piški ‘pisike’) 3. Kolm väldet: e madal, matab, matta, l madāl, matāb, mattõ 4. Taktiisokroonia: e madàl, matta, Kur madāl, mattõ, Sal madal, aga agār; matab, matt 5. Laadivahelduse leksikaliseerumine: e magab, aga teeb, l magūb, aga tīeb

Häälikustruktuur 2. 6. Keskvokaal õ: e sõber, sõna, l sõbrā, sõnā, Sal mötsa, aga süsar, vrd e. L mõts, aga sysar 7. Vokaalharmoonia puudumine: e püsti, l pistõ, Sal ka püstü, püä ‘püha’, nelä ‘neli’ jms. 8. Palatalisatsioon: e siil´, l sīļ, Sal ka t´ull, k´ull ‘küll’ 9. Sõnaalgulised konsonantühendid: e kraav, l grōv, e triip, l striip, e trepp, l trep 10. h kadu: e hääl, l ēļ, e lä(h)eb, l lä’b.

Häälikustruktuur 3. 11. õ kõrgenemine: l võrgõ ‘võrk’ vs vorabõz ‘orav’ 12. e madaldumine: l Sal jäng ‘hing’, räbbi ‘rebane’ 13. Afrikaadi ja š tulek: l tšäbikšõ ‘sädistada’ 14. Heliliste klusiilide tulek: l dadžā ‘takjas’, daņtšõ ‘tantsida, brillõd ‘prillid’ jne. 15. Kaasrõhu nõrgenemine: l riškizt ‘ristsed’, Sal jaladk ‘jalgadega’, imistl ‘inimestel’.

Morfoloogilised erijooned 1. Grammatiliste tähenduste väljendamine tüvevaheldustega: e käsi : käe : kätt, l ke’ž : kä’d : kätā 2. Grammatiliste tähenduste väljendamine analüütiliselt: e laua peal, l lōda päl Noomenimorfoloogia: 3. Omastusliidete puudumine: e minu, sinu laud, l mi’n, si’n lōda, s lautani, lautasi 4. Grammatilised käänded lõputa: e mägi : mäe : mäge, l mä’g : mä’ggõ

Morfoloogilised erijooned 2. 5. Pronoomeni genitiiv datiivne: e kes : kelle, Kur kis : kīen, Sal kis : kin ~ king, Sal tol puolest ‘tolle poolest’ 6. Daativi markeerimine: Kur mi’nnõn tulāb ‘minul(e) tuleb’, mi’nnõn um ‘minul on’, Sal minnel tulab, minnel um 7. Adessiivi ja allatiivi sarnastumine: l kiļgõl ‘küljel, küljele, külili’ (vrd e läheb, on külili), aga päl ‘peal’ vs pälõ ‘peale’ 8. Illatiivi ja inessiivi sarnastumine: kus ‘kus, kuhu’, Sal mās ‘maas, maha’, Kur mō’zõ ‘maas’ 9. Komitatiivi grammatikaliseerumine: Kur lapsõks ‘lapsega, lapseks’, Sal lapsk ‘lapsega’ 10. Analoogiline de-mitmus: Kur kädūdõks ‘kätega, käteks’, Sal k´ädudk ‘kätega’, jaladk ‘jalgadega’

Morfoloogilised erijooned 3. Verbimorfoloogia 11. Eitusverbi asemel eituspartikkel: Kur äb ūo ‘ma, ta ei ole’, äd ūo ‘sa ei ole’, äb ūomõ ‘me ei ole’, ät ūotõ ‘te ei ole’, äb ūotõ ‘nad ei ole’, Sal ab uo ‘ma, sa, ta, nad ei ole’, ab uomi ‘ me ei ole’, ab uoti ‘te ei ole’ 12. Imperatiivi keeldkõnes põhiverbi pöördeti markeerimine: Kur algid āndagid ‘ärge andke’, algõ āndag ‘ärgu andku’ Sal ala tulgid ‘ärge tulge’, ala itkigid ‘ärge nutke’, ala pagatum ‘ärme räägime’

Morfoloogilised erijooned 4. 13. Ainsuse 1. pöörde tunnuse kadu ja analoogiline asendamine: Kur tōb ‘ma, ta tahab’; Sal 1767 taha, 1789 taa, 1839 jj taab ‘tahan’ 14. Pöördelõppudega markeerimine indikatiivi preesensis: Kur Sg 1, 3 tōb, Sg 2 tōd, Pl 1 tōmõ, Pl 2 tōtõ, Pl 3 tōbõd 15. Pöördelõppudeta konditsionaali vormid: Kur tōks, Sal tāks ‘ma, sa… tahaks’ 16. Analoogiline si-minevik: Kur viž ‘viis(in)’, na’griz ‘naersin, naeris’, na’grizt ‘(sa) naersid’, Sal ailis ‘jooksin, jooksis’, näiz ‘nägi(n)’, pagatis ‘rääkis(in)’ (ainult -is/-iz)

Morfoloogilised erijooned 5. 17. nud-partitsiibi lühivormid: Kur vond ‘olnud’, tund ‘tulnud’, Sal ollen, tullen 18. Uued käändelised verbivormid: Sal (kaza) kazamak ‘(kasva) kasvamaga’, västamak ‘kiiruga’; kazats ‘kasvatatu(d), vili’, kūldeds ‘kuuldu(d), kārgeds ‘päikesetõus’

Morfosüntaktilised erijooned 1. Grammatiliste käänete sarnastumine: Sal se iza, izand, sie iza, izand, säda iza, izand 2. Instrumentaali väljendamine komitatiiviga: Kur brillõks ‘prillidega’, Sal ama šudak ‘kogu südamega’ 3. Essiivi leksikaliseerumine: l kougõn ‘kaugel’, vrd s kaukana, kuo’nnõ ‘kodus, vrd s kotona 4. Seisundi väljendamine ablatiiviga: l sidāmõld ‘keskmiselt’, pitkāld ‘pikalt’

Morfosüntaks 2. 5. Partitsiipidega väljendatud kvotatiiv: Kur jùoji ‘joovat’, lōlaji ‘laulvat, Sal pateji ‘tegevat’, Kur jùond ‘(olevat) joonud’, Sal tien ‘(olevat) teinud’ 6. Kaudne imperatiiv: las (ma, sa, ta) uskõg ‘uskugu’ 7. Progressiiv: Sal om tulmis ~ līms ‘on tulemas’ 8. Mitmesugused modaalsusega seotud tuleviku väljendamise viisid: l līb ‘saab olema’, Kur äb lī tappõ ‘ei tohi tappa’, ligīt sìemõ ‘tulge sööma’, Sal me ab līmi ‘me ei tule’, mis ab pietul püäpävä tied ‘mida ei tule pühapäeval teha’, sāb pakūldeds ‘saab kuuldud’

Sõnavaralised erijooned 1. 2. 3. 4. 5. Nn nulltuletised. Produktiivne liitsõnade moodustus. Sugulassõnavara ümberstruktureerimine. Kohasõnade sarnased semantilised arengud. Sarnased laensõnade kohandumise viisid.