Manija laid Liivi lahes Liina Tamm 2012 Laid

Manija- laid Liivi lahes Liina Tamm 2012

Laid �Laid on väljakujunenud taimkattega väike saar �Pindala on harilikult paar hektarit �Laiud on tavaliselt asustamata �Enamik Eesti laidusid asub Lääne-Eestis �Suurim laid on Vohilaid(Hiiumaa lähedal ja 3, 90 km²), väikseimat laidu on raske määratleda �Vohilaid on pindala järgi 16. Eesti saar �Manilaid on pindalalt 22. Eesti saar(1, 87 km²) �Alus: http: //et. wikipedia. org/wiki/Eesti_saared

Manilaid � Ka Manija, Manõja on laid Liivi lahes Kihnu saare ja Tõstamaa poolsaare vahel. Halduslikult kuulub saar Pärnu maakonna Tõstamaa valla � Esimest korda on saart mainitud 1560. aastal Holm Maunena � Koos kõrvallaiu Anilaiuga on saare pindala ligi 1, 9 km² ning lähim kaugus mandrist umbes 1 kilomeeter � Saar oli kuni 1933. aastani asustamata, mil saarele tulid elanikud naabersaarelt Kihnult; 22 peret, kokku 79 inimesega � Laiul asub Manija küla, kus 2006. aasta seisuga oli 49 elanikku � Manilaidu katab peamiselt rannaniit ja kadastik, kuid leidub ka mände � Manilaid kuulub UNESCO suulise pärandi nimekirja arvatud Kihnu kultuuriruumi, kus emakeelena räägitakse kihnu keelt, peetakse au sees kihnu kombeid ja igapäevane leib tehakse oma kätega. � Manija maastikukaitseala suurus on 203, 6 hektarit ja kaitse alla võeti 1991. aastal � Alus: http: //et. wikipedia. org/wiki/Manilaid

Taimestik Rannaniidul kasvavast 288 rohttaimeliigist on haruldasemad: �rannaniidu käpaline harilik muguljuur �rand- ogaputk �Varakevadel õitseb aga üle kogu saare massiliselt aas-karukell Pildid: bio. edu. ee/taimed

Kõre Manija vapiloom Sumedate kevadööde kontsertmeister on juttselg - kärnkonn ehk kõre, keda kohalikud hoopiski ronikonnaks kutsuvad Et kõre sigimistingimusi kiiresti parandada, on rajatud rannaniitudele kõrele sobiliku suurusega lombid http: //www. loodusajakiri. ee/eesti_loodus/artikkel 1760_1747. html

Linnuriik � Rannaniidul pesitsevaid linde on siin loendatud ligikaudu 80 liiki � Tüüpilised pesitsejad – mustsabavigle, punajalg-tilder, tutkas ja rägapart � Rahvusvahelise tähtsusega liikidest veel tõmmuvaeras, väiketiir, randtiir, jõgitiir, roo-loorkull ja punaselg-õgija � Manijal pesitseb mitmeid kurvitsalisi � Jääkoskla munade korjamine on Manijal siiani püsinud tava. Korjatakse ka „kullimune“, et ohjeldada agressiivse merikajaka ja kalakajaka kolooniaid Pildid: bio. edu. ee/loomad/Linnud

Manija suurim rändrahn on looduskaitse alla võetud juba 1938. aastal

Kivirahnud �Suurim rändrahn Manijal on Kokkõkivi, mõnel pool on kirjas ka Kokakivina ja Kotkakivina. �Rahn on külatee ääres Koka talu õuel kui liumägi: üks külg järsk ja teine lauge kaldega. Legendi kohaselt olevat Vanapagan selle pillanud, kui Riiga meretee ehitamise katki jätnud. Teise legendi järgi olevat Vanapagan udus tullusepüügil kivi otsa põrutanud. �Kotkakiviks on rahnu kutsutud enne saare asustamist, sest selle kõrge tipp olnud merikotkaste meelispaik. Sealt olla mitu merikotkast lastud. �Manija on veel kolm rahnu: Kurgukivi, Laikivi ja Astangualune kivi, mis eraldi kaitse all pole.

Kivikülv saarel

Manija saar on 4, 5 km pikk ja kõige laiemas kohas ainult 500 meetrit lai maalapp rannikust vaid 8001000 meetri kaugusel Saare selgrool kulgeb külatee: sellest kord ühel, kord teisel pool ridaküla majapidamised Raamatust: “Kudas kihnlasõd Manõja vallutasid”

Manija on kivine saareke, tema kõige laiem koht on 0, 5 km ning kõrgus merepinnast 5, 2 m. Seetõttu võib suure tormiga tõusta vesi sedavõrd, et saar muutub kolmeks tükiks Merepiir 9. jaanuaril 2005

Saarele saab regulaarselt seilava liinipaadiga kaks korda päevas ja vahel ka suurema praamiga, mis mõeldud kaubaveoks

Manija sadam Täkulaiul

Peamiselt liigeldakse jalgsi, populaarsed on ka mootorrattad, autosid on vähe

Inimestest �Meeste töömaa oli meri: nii kalurid kui hülgekütid, aga ka laevadel sõitvad meremehed �Naised tegid kodu- ja põllutöid �Saarel kasvatati lambaid �Laste osaks oli vanemate abistamine, aga ka jääkoskla munade korjamine rannast �Kool kadus saarelt 1991. aastal, kui nüüd kooliealisi lapsi on, siis käivad nad Tõstamaa koolis �Saare suurim ettevõtja on Riida turismitalu �Tuntuim manijalane on Kihnu Virve, suvekodu saarel peab Mark Soosaar

Manija kool, nüüdne külakeskus

Riida turismitalu, kus käinud presidendidki

Ka siin saab ööbida Riida turismitalus

Riida talu konverentsiruum

Lambad Manijal

Filmimees Mark Soosaare suvekodu, eelmine elanik Järsumäe Virve

Manija “suveelanikud”

Kalavõrgust lillepeenar

Siit saab tulepaagini(majakani) Papinina otsal

Manilaiu tuletorn ehitatud 1933. a. Valge silindrilise raudbetoontorni märgi kõrgus on 8 m, merepinnast 9 m. Ainuke viltuolev tuletorn Eestis (1967. a sügistormist)

Üle mere on eemalt näha Kihnut

Kivine rand

Kiviklibusel rannal kasvab merikapsas

Suve lõpul valmib metsikult kasvav põldmari

Manija viimane talu Papinina otsas- Naada

Rannaniit

Ranna- äärne karjamaa

Fotosilm tabas Manijal. .

Manija valss, mille autoriks Virve Köster. Raamatust “Kudas kihnlasõd. . . ”

Loe lisa: Kihnu folkloristi Theodor Saare uurimus kihnu meremehe Jaan Umbi piinamisest purjelaeva „Johannes“ pardal 1887. aastal. Meeleheitele viidud noormees ei osanud ennast kaitsta teisiti, kui tappa maha kogu laeva meeskond. Mark Soosaare eessõna, Jüri Arraku illustratsioonid. Ilmumisaasta 2006 Ühe väikesaare elulugu. Seitsekümmend viis aastat on kihnlased Manijal elanud. Igast koduaknast paistab meri. Iga tuul painutab siin puid ja põõsaid iga jääminek liigutab kive, kuid mitte inimesi. See raamat on pühendatud neile meestele ja naistele, kes saatust trotsides sel lagedal maalapil uut elu alustasid. Koostaja Svea Aavik. Ilmumisaasta 2008 Naada Juku ehk Juhan Vesiku autentsed päevikud jutustavad Kihnu hülgeküttide karmist ja romantilises elust Liivi lahe jääl. Mitmel korral pääseti surmasuust ainult tänu omaenda nutikusele. Vahel õnnestus pääseda tänu jäälõhkujale, kes hulljulged mehed pardale võttis. Eessõna Mark Soosaarelt. Ilmumisaasta 2005

Lisainfo �Kuula saare kohta infot telefonil 171200791 �http: //www. tostamaa. ee/client/default. asp? wa_id =209 �Ehedat kihnu keelt saad kuulata kord nädalas. Arhiiv siin: http: //vikerraadio. err. ee/kuularhiiv? saade=33&kid =190 �Kasutatud autori fotosid