hendrikson ko Narva linna ldplaneering Ettekande lesehitus I

hendrikson & ko Narva linna üldplaneering

Ettekande ülesehitus I Üldplaneeringu koostamise protsess II Üldplaneeringu ettepaneku koosseis III Visioon ja strateegiad IV Olulisemad üldplaneeringuga kavandatavad muudatused

I Üldplaneeringu koostamise ajagraafik • 1997. algatati üldplaani projekti koostamine • projekti eelnõu valmis 1999. a oktoobris, eelnõu otsustati saata täiendamisele • 2000. a aprillis tellis Arhitektuuri- ja Linna Planeerimise Amet üldplaneeringu olemasolevate materjalide analüüsi • 2000. a suvel teostati Narva üldplaneeringu koostamiseks riigihange, mille võitis OÜ Hendrikson&Ko • üldplaneeringu töögrupid alustasid septembris, novembri alguseks töötati välja visioonid • detsembri lõpuks valmis esialgne üldplaneeringu lahendus, mida tutvustati volikogule 20. 12. 2000 • veebruaris valmis üldplaneeringu ettepanek koos keskkonnamõjude hindamisega

II Üldplaneeringu projekti koosseis Hetkesituatsiooni ja taustmaterjali analüüs, Visioon probleemid Võrgustike meetodil väljatöötatud maakasutusstrateegiad Õiguslik alus maakasutusplaan Projektipõhine rakenduskava Tingimused detailplaneeringute koostamiseks

Üldplaneeringu tekstiosa koosneb: Narva linnavolikogu otsuse"… üldplaneeringu kehtestamisest” seletuskiri Üldplaneeringu I köide Ülevaade olemasolevast olukorrast Üldplaneeringu II köide Üldplaneeringuga kavandatavad muudatused Üldplaneeringu III köide Narva linna üldplaneeringu 2001 -2012 seletuskiri Üldplaneeringu IV köide Üldplaneeringu rakenduskava ettepanek

Üldplaneeringu I köide - ülevaade olemasolevast olukorrast, arengueelduste analüüs Üldplaneeringu II köide - üldplaneeringu üldpõhimõtted, metoodiline lahenduskäik, väljatöötatud maakasutusstrateegiad, üldplaneeringuga kavandatavad muudatused Üldplaneeringu III köide - üldplaneeringu sisulise tulemuse, maakasutusplaani, seletuskiri maakasutuse sihtotstarvete ja ka linnaosade kaupa Üldplaneeringu IV köide - üldplaneeringu rakenduskava ettepanek

III Visioon ja strateegiad Narva linna arengu põhijooned: • muutused majanduskeskkonnas - sekundaarsektori mitmekesistumine ja kvalitatiivne areng; territooriumite intensiivsem kasutamine; muudatused territooriumite paiknemises, täiendavate tööstusalade reserveerimine ei ole vajalik; tertsiaarsektori (sh teenindus) nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne laienemine, täiendavate ärimaade reserveerimine • muutused elukeskkonnas -rahvaarvu osas ei ole ette näha rekreatsioonivõimalusi, arendatakse linna kui spordi- ja kultuurikeskust suuri muudatusi, muutub rahvastiku vanusstruktuur; lisandub; paraneb looduskeskkonna kvaliteet

Narva 2012 - võrgustike linn (Network City ) • Linnast on kujunenud aktiivne ja avatud äri-, tööstus- ja kultuurikeskus, hüppeliselt on kasvanud ka turismi osakaal • Linnas on mitu kino, teatrit, samuti mitu üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega spordirajatist ning keskeriõppeasutust ja kõrgkooli (kultuuri- ja haridusasutuste võrgustik) • Suurenenud on teadusmahuka tootmise osakaal, Narvast on kujunenud arvestamisväärne interenetiteenuste ja tarkvaratootmise keskus (äri ja väiketootmise võrgustik). • Linna välisilme on muutunud (keskosa korrastamine, tööstusalade rekonstrueerimine ja suletud alade avamine). • Linnast on kujundatud kaasaegne liiklussõlm, raudteega paralleelselt kulgev autoliikluse transiitmagistraal on oluliseks ühendusteeks üha elavnevas ida-lääne vahelises autotransiidis. Tänu hästi väljaarendatud trassiteenindusele on Narva saanud nii töö- kui ka puhkereisijatele eelistatud peatuspaigaks (transiidivõrgustik).

Maakasutusstrateegiate kujunemine Funktsionaalsed võrgustikud Kvaliteetruum Polüfunktsionaalsed alad Maakasutusstrateegiad

IV Peamised üldplaneeringuga kavandatavad muudatused linnaruumis Edasine ettekande struktuur: Linna üldstrateegia Kvaliteetruumi kasutusstrateegia Ärimaade kasutusstrateegia Tööstusalade kasutusstrateegia Elamualade kasutusstrateegia Puhkealade kasutusstrateegia Rohealade kasutusstrateegia Liiklusmaade kasutusstrateegia -> -> väljund väljund maakasutuses maakasutuses

Maakasutusväljundit kajastatakse maakasutusplaanil, mis on toodud linnaosade kaupa • Linnaosade määratlemine üldplaneeringus lähtus vajadusest mikrorajoonidest suuremate võimalikult homogeensete linnapiirkondade järgi • Aluseks võeti ajaloolised linnapiirkonnad, mikrorajoonid, linnaelanike poolt kasutatavad kohanimed ning linnaruumi homogeensus

Ajaloolised linnapiirkonnad

Üldplaneeringu käigus määratletud linnaosad

Kaartide legend

Pille Metspalu: Linna siin siis üldstrateegia see jutt, et on erinevaid areneda probleeme, mida polüfunktsionaalse erinevad huvigrupid piirilinnana, Narva linna kus ononmeeldivad arengus näinudja puhkevõimalused, eluaktiivselt tegutsevad nii teeninduskui ka tööstusettevõtted Väljund maakasutuses linna läbiv transiittee

Transiittee Kreenholmi linnaosas

Linna üldstrateegia - areneda polüfunktsionaalse piirilinnana, kus on meeldivad elu- ja puhkevõimalused, aktiivselt tegutsevad nii teenindus-kui ka tööstusettevõtted Väljund maakasutuseslinnaruumi mitmekesistamine; kvaliteetruumi parem ärakasutamine; “võileivaalad”

Mis on kvaliteetruum? Mitut väärtust omav (N: meeldiv ajalooline miljöö ja soodne asukoht) kõigile kasutamiseks avatud linnaruum Perspektiivne kvaliteetruum

Mis on võileivaala? Üheks võimaluseks kvaliteetruumi laiendamisel on nn "võileivameetod". Võileivameetod kirjeldab polüfunktsionaalset linnaruumi, mis väljendub mitmekorruselistes hoonetes, kus sisuliselt iga korrus võib omada erinevat funktsiooni. Reegliks on avalikult kasutatava ruumi säilitamine esimesel korrusel (kas ühiskondliku teeninduse või äriteeninduse näol), ärilise või puuduva väljapoolse mõjuga tootmistegevuse (N: tarkvara tootmine), meelelahutusasutuste ning elamispindade paigutamine kõrgematele korrustele. "Võileib" ehk linnaruumi polüfunktsionaalsus erinevatel tasanditel tagab ruumi ööpäevaringse kasutuse ning vähendab oluliselt linnasiseseid liikumiskoormusi, olles nii säästva arengu printsiipidele kõige paremini vastav lahendus.

Võileivaalad

Kvaliteetruumi kasutusstrateegia - inimestele meeldib tegutseda eelkõige väärtuslikes linnaruumi osades – mitut väärtust omavas avatud alas ehk kvaliteetruumis. Seega peaks olema linnaruumi planeerimise eesmärk kvaliteetruumi laiendamine ning kvaliteetruumi ja intensiivse kasutusega alade kattumine, et anda kõikidele inimestele võimalus viibida võimalikult palju neile meeldivas kvaliteetses ruumis. Väljund maakasutuses - kvaliteetruumi laiendamine läbi alade avamise ning polüfunktsionaalseks muutmise

Intensiivse kasutusega alad+ persp. kvaliteetruum

Ärimaade kasutusstrateegia - aitamaks kaasa Narva kui polüfunktsionaalse linna majanduskeskkonna arengule ning tugevdamaks seni arengus tahaplaanile jäänud tertsiaalsfääri, on vajalik täiendavate ärimaade reserveerimine. Täiendavate ärimaade määratlemisel lähtutakse polüfunktsionaalse kvaliteetruumi otstarbekama kasutuse ning linna kui terviku tasakaalustatud arengu vajadusest. Seetõttu on lisaks ärimaa juhtfunktsioonile määratletud ka ärimaa kõrvalsihtotstarbega alad. Ärimaa kõrvalsihtotstarbega elamualadel tuleb äritegevuse planeerimisel arvestada mõjudega elukeskkonnale (vältida tuleb liikluskoormuse olulist suurendamist jmt), eelistatud on ärimaa kõrvalsihtotstarbe andmine “võileivaaladele”. Väljund maakasutuses - täiendavate ärimaade reserveerimine juhtfunktsioonina ja kõrvalsihtotstarbena.

Vanalinnaosa

Joaoru linnaosa

Kerese linnaosa

Tööstusalade kasutusstrateegia - lähtutakse tööstuse väljaspoole avalduva mõju aspektist. Tööstus, mille mõju ei välju hoone piiridest, võib paikneda ka kesklinnas (välja arvatud kvaliteetruum, kus muud funktsioonid on otstarbekamad). Krundi piirest väljaspoole ulatuva olulise mõjuga tööstusettevõtted peavad paiknema linna edelapiirkonnas teispool puhvertsooni. Mõju ulatust väljendadakse mõjugradientidega. Mõjugradiendid lähtuvad kehtivatest normatiividest (vahemikus mõju puudub kuni maksimaalne kehtivate normatiividega lubatud mõju), lubatav mõju suureneb kesklinnast kaugenedes edela suunas. Nähakse ette tööstusalade maakasutuse intensiivsuse tõstmine ja alade korrastamine.

Tööstusalade mõjutsoonid

Tööstusalade mõjutsoonide väljund maakasutuses tööstuse suunamine kesklinnast ja elupiirkondadest välja

Pähklimäe linnaosa tööstus jääb kõrvalfunktsioonina

Tööstusmaad jäävad linna lõunaossa Elektrijaama ja Kulgu linnaosadesse

Tööstusmaad Kulgu linnaosas

Elamualade kasutusstrateegia - elamumaa diferentseerimine, elamualade elavdamine, polüfunktsionaalne kasutamine. Korruselamute õuealadele terviklike lahenduste leidmine (parkimine, laste mänguväljakud, haljastus). Väljund maakasutuses - täiendavate (peamiselt väike-) elamumaade eraldamine, elamumaadele kõrvalsihtotstarvete andmine, korruselamute õuealade määratlemine projektialana

Täiendava elamumaa eraldamine Sutthoffi linnaosa

Täiendava elamumaa eraldamine Siivertsi linnaosa

Väikeelamumaaks määratletakse ka senised aiandusühistud - Veekulgu linnaosa

Korruselamutele kõrvalfunktsioonide andmine Kalevi linnaosa

Puhkealade kasutusstrateegia - muutmaks Narvat atraktiivsemaks elu- ja puhkekeskkonnaks nii linna elanikele kui külalistele on vajalik täiendavate puhkealade reserveerimine ning puhkealadele lisaväärtuste leidmine Väljund maakasutuses - täiendavad puhkealad, spordiväljakud, puhkepargid

Elamualade kasutusstrateegia - elamumaa diferentseerimine, elamualade elavdamine, polüfunktsionaalne kasutamine. Korruselamute õuealadele terviklike lahenduste leidmine (parkimine, laste mänguväljakud, haljastus). Väljund maakasutuses - täiendavate (peamiselt väike-) elamumaade eraldamine, elamumaadele kõrvalsihtotstarvete andmine, korruselamute õuealade määratlemine projektialana

Täiendava elamumaa eraldamine Sutthoffi linnaosa

Täiendava elamumaa eraldamine Siivertsi linnaosa

Väikeelamumaaks määratletakse ka senised aiandusühistud - Veekulgu linnaosa

Korruselamutele kõrvalfunktsioonide andmine Kalevi linnaosa

Puhkealade kasutusstrateegia - muutmaks Narvat atraktiivsemaks elu- ja puhkekeskkonnaks nii linna elanikele kui külalistele on vajalik täiendavate puhkealade reserveerimine ning puhkealadele lisaväärtuste leidmine Väljund maakasutuses - täiendavad puhkealad, spordiväljakud, puhkepargid

Võimalik lauluväljak ning avalik supelrand Joaoru linnaossa

Võimalus laiendada spordikompleksi Kreenholmi linnaosas (üldmaa arvel), kallasraja avamine ning puhkekoridoriks muutmine

Puhkeparkide (võimalus laenutada vesijalgrattaid, paate jne) rajamine Paemurru linnaossa

Võimalik motokrossirada ning säiliv linnamets Veekulgu linnaossa

Lähipuhkeala (jooksu- ja suusarajad, palliplatsid jne) Pähklimäe linnaossa

Vanalinna teemapark ajalooline miljööpiirkond, kuhu tekivad kunstigaleriid, kontserdisaalid, väikepoed, välikohvikud ja turismiteenindus; avatakse kallasrada; tagatakse ühendus linnuse ja vanalinna vahel

Rohealade kasutusstrateegia - planeerimisel on eesmärgiks seatud haljastuse erinevate funktsioonide (ökoloogiline puhverala/ökovõrgustik, negatiivseid keskkonnamõjusid leevendavad kulissid, haljastatud puhkealad ning linnamiljöö kujundus) täitmise optimaalne kombineerimine. Rohevõrgustiku loomisel püütakse kasutada võimalikult palju olemasolevaid rohealasid.

Väljund maakasutuses tervet linna kattev jalgrattateede, puiesteede, parkide ning haljasribade võrgustik

Liiklusmaade kasutusstrateegia Parkimisel lähtutakse parkimisnormatiividest, määratletakse ära tänavate liigitus, udse lahendusena pakutakse välja paindlik minibusside võrgustik, mis võimaldab liikluskoormusi reguleerida. Uute teedena rajatakse linna läbiv transiittee raudteega paralleelselt, Vaksali tänava pikendus Soodustatakse kergliikluse arengut - jalgrattateed, suusa- ja rulluisurajad

Parkimistsoonid, millest lähtutakse parkimisnormatiivide väljatöötamisel detailplaneeringute käigus

Vaksali tänava pikendus Soldino linnaosas

Võimalik autokaravanide parkla Paemurru linnaosas