Viron kieliyhteis 1 seminar Kursuse lesehitus Kursus toimub

Viron kieliyhteisö 1. seminar

Kursuse ülesehitus • Kursus toimub seminaride vormis. Igaks seminariks tuleb läbi lugeda üks või kaks eestikeelset artiklit seminari teema kohta. Seminari alguses on õppejõu lühike sissejuhatus teemasse loengu vormis ja seejärel järgneb artiklite põhjal arutelu. • Eksamiks tuleb kirjutada 2000 sõnaline essee Viron kieliyhteisö kohta. Teemad tulevad viimases seminaris. • Õpetuse maht: 5 op, see on 135 töötundi. • Sellest seminarid: 28 tundi • Kirjanduse lugemine ca 200 lk, 3 lk tunnis = 70 tundi • Essee kirjutamine: 37 tundi, see on ca 400 sõna päevas viie päeva jooksul.

Kursuse kava Aeg 5. 09 12. 09 19. 09 26. 09 3. 10 10. 10 17. 10 Teema Kursuse ülevaade ja sissejuhatus Keeleökoloogia mõiste Artikkel Ehala, M. jt (2014) Keeleökoloogia ja eesti keele areng. Keel ja ühiskond. (208 -217). Kallavere: Künnimees. Ehala, M. (2011). Keeleökoloogia. Tamm, Marek (Toim. ). Humanitaarteaduste metodoloogia. Uusi väljavaateid (187 - 206). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus Keele kestlikkuse teooria Ehala, M. (2009). Etnolingvistiline jätkusuutlikkus ja seda mõjutavad tegurid. Ross, Jaan; Krikmann, Arvo (Toim. ). Teadusmõte Eestis (V) Humanitaarteadused (19 - 34). Eesti Teaduste Akadeemia Eesti rahvastiku ajalugu Taasiseseisvunud Eesti keelepoliitika alused Venekeelse vähemuse lõimimine Eesti keelekeskkonnad Palli, H (2001) Mis saab edasi? Keel ja Kirjandus, 80 -91 Rannut, Mart. (2004). 15 aastat keeleseadust. Keel ja Kirjandus 1: 46 -57, 2: 117 -123. Ehala, M. (2009). Etnogenees Eestis. Acta Politica, 3, 65 - 87. Ehala, Martin (2015). Eesti keele kestlikkus. Vetik, Raivo (Toim. ). Lõksudest välja? Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. (123− 131). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

Aeg 31. 10 7. 11 14. 11 21. 11 28. 11 5. 12 12. 12 Teema Eesti keelekeskkonna arenguprognoosid Hoiakud inglise keele suhtes Võru keele kestlikkus Artikkel Puur, Allan, Rahnu, Leen, Valge, Jaak (2016). Eesti keel sisserändetuules. Keel ja Kirjandus, 4, 268– 280; 5, 354– 372. Tammemägi, A. ; Ehala, M. (2012). Koolinoorte keelehoiakud 2011. aastal. Keel ja Kirjandus, 4, 241 - 260. Ehala, M. (2006). Keelevahetuse pööramisvõimalusi võru keelealal. Võro Instituudi toimõndusõq (11 - 26). Võro: Võro Instituut Eesti keele- ja Siiner, M. ja Vihalemm, T. (2013) Jätkusuutlik keelepoliitika: rahvuspoliitika praegu kas ja kuidas. Keel ja Kirjandus 2: 1 -16. Eesti diasporaa Kumer-Haukanõmm, K. , Talve, K. (2017) Eestlased maailmas. kujunemine Eesti inimarengu aruanne 2016 / 2017. (171− 178). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. Eesti identiteedi areng ja Ehala, Martin (2017). Keele rollidest eesti rahvusidentiteedis; globaalne eestlus Valk. A. (2017) Identiteet avatud maailmas. Tammaru, T. ; Eamets R. ; Kallas, K. (Toim. ). Eesti inimarengu aruanne 2016 / 2017. (171− 178). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. Eesti arengu Tammaru, T. , Kallas, K. , Eamets, R. (2017) Põhisõnumid Eesti stsenaariumid rändeajastul. Eesti inimarengu aruanne 2016 / 2017. (171− 178). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

I seminar 1. Loe läbi peatükkk 22. raamatust Keel ja ühiskond ning tee iga alapeatüki kohta 3 -5 lause pikkune kokkuvõte. 2. Valmista individuaalselt ette vastus harjutusele 2. lk 217. Arutlege rühmaga, harjutuses esitatud küsimuse üle.

Ettevalmistavad küsimused 2. seminariks 1. Iseloomusta ökoloogilise lähenemise põhilisi tunnuseid. 2. Mis on kaks keele kestlikkust mõjutavad keskkonnategurit Einar Haugeni järgi? Kas need tegurid toimivad tänapäeval samamoodi nagu nad toimisid eelmise sajandi keskel? Põhjenda. 3. Mis on keele arendatuse näitajad Haugeni järgi? Kuidas on nende teguriten tähtsus keele püsimisele tänapäeval muutunud? 4. Kuidas on kakskeelsuse kui keele püsimist mõjutav tegur muutunud tänapäeval võrreldes Haugeni ajaga kui Haugen artikli kirjutas? 5. Mis on ökolingvistika ja mille poolest see erineb keeleökoloogiast? 6. Mis on Fishmani keelevahetuse pööramise mudeli põhiseisukohad? Mille poolest Fishmani mudel sarnaneb ja erineb Haugeni teooriast? 7. Mille poolest on Unesco keele vitaalsuse hindamise mudel parem kui Haugeni või Fishmani mudel? 8. Mille poolest erineb etnolingvistilise vitaalsuse teooria eelnevatest? 9. Mille poolest erineb keele kestlikkuse teooria etnolingvistilise vitaalsuse teooriast?