HAIKUD LUULETUSED JA LAULUD Tiina Nuum HAIKU Nagu

HAIKUD, LUULETUSED JA LAULUD Tiina Nuum

HAIKU Nagu sillake Värviline tee viiks vaid Üle maa ja vee

HAIKU Vihmapiiskade Tantsupidu tiigi peal Vabapääsmega

HAIKU On kuningannal Rohekas kleit valge juus Peas kollane kroon

HAIKU Öö keset päeva Ettejuhtuva neelab Kõik endasse ta

HAIKU Tikitud täpid Kollased kaunistamaks Musta sametit

ODÜSSEIA AASTAD põlvkond Kui lõppenud ei ole ei saa naasta Vist enam pole paslik kirglik eha Me põlvkonnal on öelda „ma ju nõnna tal veri vemmeldab kes ise ka ei tea Kui hingerahu asemel odüsseia aastad nuur“ on iha Ma juba kümme aastat kas tasub nõnda ja ebaõiglus toidab Moraali me ei tunne, tõmmelda olen olnud täitsa suur tühja viha oma väärtused me täiskasvamiseks ikka Kui küps on ainult kest Jah, tal kortsus loome pole valmis ehk meie liha ülikond ei otsi oma juuri, Ma elu mõtet näinud võime vabalt minna ühes, kolmandas ja globaalselt pendeldab ja lugupeetud hallpea Võib tunduda see muus Soome kurb, võibolla lausa hulguseks ta refrään ehk jäänud meid kanda destruktiivne tembeldab samaks, aga salm on kinnitamast keelab Kuis leida püüdes end aina uus masu ta ennast laastab Nii seljakoti jälle kapi Nojah, me tahaks Suur hulk Nii iseend kui oma kunagi kaasautoreid neid tagant välja toome ümbrust saastab Ka kõrgel lennelda aastaid salmis Ei tea me kuhu Ja näha koidupunagi Veel hoiab kaardid kuulume ja oma pesa lahtised ja loob Kuid enne me ei saa koome alternatiive Oh miks ei leia kusagil me asu? Sest vanadusest enam Jah, see on meie

LUGU PRINTSESSIST Et sust väga hoolin Nõlva püüan voolida ma Sulle pildi joonistan tee sealt läbi joonida pildi peal on põld tee peal seisab tõld Põllu äärel moonid ja Tõllas laud koos tooliga moonid punast tooni ja Või ehk hoopis trooniga taamal taevavõlv Ja parfüümihõng Nüüd ma väga hoolikalt Printsess kuldse krooniga lehe mõttes poolitan puhtast siidist looriga teisel pool on nõlv rinnas hõbesõlg too peab rohupoodi ja Laua peal on Kui teed roosid ja sedamoodi sa avatud ta kõrv pärleist pungil on sind peagi Mida oskan toosid ja kroonimas soovida? mündipaunal sõlm sõrmustatud sõrm seda kellest hoolida Pulmas joote booli ja kes on hea ja õrn Aeg on printsi kosida Kes võiks saata prints su kannab voodi ja valikus on tosinad nõnda nagu loodi peagi teid on kolm ükski pole kõlb ja põlve kõrval põlv Prints nii lossi toodi Metsast otsib ja posijat et ei tuleks kosida Armastuse koodi kosjaõlled joodi ja ma sel pildil ammu kelle vastu põlg tolm soovitan sul proovida Jõuab nõia hoovi ja „Ava hingehõlm“

MONTEPULCIANO Kui on kuum suvepäev, Et taas sinuga koos pudel Kuniks juustu ja veini mis ma siis joon? Montepulcianot on järel veidi Mulle siis hea maitseb üks Meid taas Toskaanasse ei lõppe me hubane öö mojito. viib. ja ka koduses kleidis Kui on külm ja väljas sajab Peale kolmandat klaasi ma end tunnen kui leidi laia valget lund lausun Ti amo mis sest, et lahti on vöö Siis tulnud taas kuuma Per favore stai a qui. hõõgveini tund Ja ma näen und. . . Tean, kuis aega võidan Sul lillad on huuled Ja sind ma köidan Kuid ikkagi suule Sind tahan suudelda ma Massaaži sulle kui teen Enam bussid ei sõida Sa mu mõtteid ei kuule Jääda ööbima võid ja ja jutu viid muule ma ju tean, veel häbelik sa Ma tean, et nii sa just teed.

MAASIKAVÄLUDE SÜLES Olen sündinud südasuvel lindude keeles. maasikavälude süles. Ometi ilma paberita ei püsi kõik vajalik Mu juustes on heinahõngu, neist meeles. pääsuke lendamas üle. Tsivilisatsioon too beebi haarab oma Olen mänginud lilles ja rohus, lombivees embusesse, ja liivas Südasuve-igatsus kuid alati jääb Kuigi väliselt küll porine, seestpoolt südamesse. siivas Veel olla päris rikkumata Aeg tõi ellu uued mängud, prooviaeg ei Veel tundmata häbi kesta kaua Veel vaesuseta, rikkuseta Ununesid kassi, lindude ja hiirte hauad puhas hing ja keha lõhki ja läbi Looduse täiuses pisike tita räägib

NAKSITRALLIDE PILLERKAAR Et ise endale sa täna saatma ei Teatrit ja kino ja igale krokodillile peaks kaarti Kastitäis koorest plombiiri Laudlina all sa üksi sööma torti Mažoorset kõla löötsapillile Et sammalhabe, kingpool sulle Et elevandid tantsitaksid hiiri teeksid vahva party Ja tantsul poleks ääri ega piiri Ja kinke saaksid õige mitut sorti Pillirood et oleks kõrteks Et oleks päise päeva aal limonaadijärves üks pillapallapillerkaar hundinuiad tehtud sokolaadist Kus kohal karva-sulelised Järve kaldal sulistaks beseedest Kõik sinu sõbrad- sugulased luigeparved Kus söögipoolist rohkesti Räime tomatis saaks püüda paadist! Ja uhti-uhti uhkesti

RAHUTUD RINNAD Rinnad on rahutud, neid miski lömastab, tahavad köidikuist välja. Vabastad rinnahoidja ja avastad ihu värske ja palja. Mõtled kui täpselt on verminud Looja nad su peopesade järgi. Ihaled midagi niisket ja sooja vaadates unesid märgi.

TALVEHOMMIK Pannil juba naeratavad prisked Härmas aken, talvehommik härjasilmad imetabane õnnelike tibukeste munad mitte kuhugi ei ole kiiret tõuseme ja teeme harjutusi sabale kas jood täna piimaga või nagu ikka, ilma tänapäeva progressiivsed hiired küsin igaks juhuks üle kuna Vahel ikka meid on pühal ajal mõnel pidujärgsel päeval tellid ainult tülitatud piima seekord sellel juhtuda ei lase enamasti hapendatud kujul telefon on juba eilsest välja lülitatud ja kui seda tulen sulle voodisse ma naabri koergi kuidagi on tasem viima on sul üsna hapukas ka tuju

HORISONDI TAGA Tean, kuidas rongivile Sind Sul juba jälle on pakitud kohver köidab Veel rännata ringi Argipäev üksi jääb maha Raudlind kergelt Sind kannab Ja kulutada kingi Sa oled kaunite paikade ohver Ikka ja alati tagasi sõidad Seal, kus juhtub, magada Tahad Sa või Sa ei taha Sinna kus kinnitand kanna Kaeda teisi kombeid Teiste unistusi mingeid Kujutan ette mõnust kui muheled Alati midagi Sinust jääb maha Veel püüda tabada Valge liiva sees varvas Kaotus see pigem võit? Jälle aega panna on tähele Ammutad head ja unustad paha Mis on horisondi taga, Elu on ilus ja armas Elu ju ongi üks sõit. Ja Kas sealtpoolt näeme sama päikest ja kuud? Kuidas püüda kõrbes kala? Kas sa julged maitsta kõike võõrast ja uut ?

SÜRREALISTLIK SÜGIS süntesaatori nuppuderivi sügavaid helisid peidab süngemaid basse ja kiremisi süper-reaalsusse heidab sügises kohtuvad kirevad toonid sületäis kirjusid lehti süsipimedal ööl ühes hoovis süütusest Pirjo sai lahti süda nüüd rahutult pluusi all klopib sünkjas on nutetud pisar sültjasse soonde seerumit topib süstal on vana, kuid visa sünnitab soojuse, valgustab teed sütitab veenid ta kehas sügis saab mööda, siis jäätuvad veed süüdi jääb süntekatehas

SELLEL PÖÖNINGUL Sellel pööningul suviti Aga talvel on luugid ees endiselt tunda võib pesu külge on külmunud kuivanud lestade lõhna klambrid Seal on ööbinud ainult taskulamp valgustab pikuti teed nagu mustlased rivis tahaks kiiresti tagasi kambri. minu 30 mandrimaa sõpra Seal on olnud mul Aga talvel on luugid ees alati Külm ja pimedus, ei mingit elu aega ja ruumi et Mantel varnas kui varitsev tunde vaid endaga olla mees suurel tüdrukul peale toob pelu Pilvist kui vihma valati selles katuse muusikas polnud tahtmist tulla alla Seal mu mängumaa siiani olgu terved või katkised seal mu riided ja kirjad ja nukud Kaasa raamatu või pliiatsi ikka ju võtan kuigi ma tihti seal niisama tukun

UNELAUL Jälle ma salaja heldinult jälgin su tukkumist elutoas toolil. Sa minu kullake, sa minu tui, ei tea ehk, kui väga ma hoolin. Ma loodan, et Sa samamoodi mindki mõnikord vaatad. Oh, kallis, tule, lähme voodi, tohin Sind ma saata? Hommikul ärgates kardinad ava ja õrnalt mind juustele suudle. Usu, et seepeale naeratavad mu unnevajunud huuled. Uinu mu kallis ja unedes lenda Maha jääb sinust me argine maa. Seal kuskil kauguses leiad sa enda Jõudu sealt uueks päevaks sa saad

UUSAASTATERVITUS Päikest, tervist, vitamiine, rohkelt puhast vett Gurmaanlikku- ja lapsepõlvemaitset Ma soovin Sulle sellepärast et Su hing su kehas kurja eest saaks kaitset Et pakasega kõigil oleks kohta minna sooja Ei kukrud ega jalad oleks paljad Vaid nii saab läbi igapäevatöö meist kõigist looja On argipäev täis edu, rõõmu, nalja. Ole ikka sama tubli Kallim, sõber, laps ja töömees Kui Sul endal nende tugi Iga raskus tundub köömes

ÕNNELUGU Ükski väike põnn ei tasu soovida ei küsi mis on õnn ports välja loosida ükski laps ei pelga aja kulgu sest õnn on kinni meie mõtlemises nagu võluväel uus on iga päev Õnn jõlgub metsas ja õnn luusib linnas, laps mõtleb, see, mis tulema peab, tulgu Vahel end põõsastes peidab, Ära siis lase tal kaduma minna, Kes küsib mis on õnn Meelt ära kunagi heida, ja pärib kus ta on Püüa ta alati leida. ei tunne rõõmu lihtsast elamisest

VALGE VEIN Nii kui lumevaibast läbi paistma hakkab hein pilvevati tagant päiksekiired, asjalikel toimetustel ees on mingi sein, kuigi tegelt kõigega on kiire. Peas üksainus mõte sul ja see on valge vein kuid ei sellega veel asi piirne. . . Oota, kuni ojas hakkab vulisema vesi, mahla magusat täis maarjakased. Siis kui linnud säutsuvad ja ehitavad pesi, siis sea korda habe, köök ja ase. Lahendust sel murel leida võib vaid kahekesi senikaua piinelda sul lasen.

GALAKTIKA pragab Kas on universum kaos või on Igavesti nüüdsest sinu kõrva taga hoopis kord? Igast põrkumisest tekib uus reaalsus Nüüd su abikaasa nohisedes magab. Täheseisust määratud on olukord Küll sa näed võib vahel tühjast Me pole ainsad kujundamas oma tõusta riid saatust Sõnavahetus või vaikimisprotest Oled haiget teinud, andeks palu siis Kui eksisteeritakse ühises Pühi pisarad ja otsi lepitust. galaktikas tuleb arvestada selle lihtsa faktiga Oled haiget saanud, neela alla valu mis teoorias on kõige parem taktika Sa ju näed ta vajab sinu andestust ei pruugi töötada niisama lihtsalt Kui sa tunned oled kogu maailmal praktikas sa jalus Oma rõõme, kuid ka muresid ta Tema naeratusest leia lohutust jagab Vahel mossitab, kui põhjust, siis ka

FEMME FATALE Ta ilu karge, jäine, põhjamaine, kuid kedagi ei külmaks jäta see. Ükskõik, kas fernet brancane või kaine ta kiirgab soojust läbi kleididekoltee. Aeg ei peatu, kuid Gea on eatu. Gea ongi tagurpidi ae. G. Kui kustub päevavalgus, kaob ka tema malbus, ta pole mingi lambatall. Üks pilk ning oled neetud, nii põrgulik ta veetlus, just tema ongi femme fatale.

EI SUUDA HARJUDA Läeb silme eest ja lohutust miski ei mustaks ja kõrvus on anna ma luban endale ei kohin ühtegi sammu Mu süda veel ei suuda löödud südamesse harjuda enam astu sellel käärid nõiduslikul maal nutt kurgus kuid ei lase ei tea kas veel kunagi karjuda armuda tohin Ma püüan põgeneda, Vett viskavad su kirjad see valu küll seda ei varjuda sahtlis hingekerisele vääri kuid valu ei jäta mind mis tulikuum, kuid kirjad maha. need ei põle Mu mõtted on mustad, su foto soola raputab mu elu on läbi mu haaval verisele Ma usu jumalasse mu jalad mind enam ei kaotasin ammu ja verd muudkui tuleb ja kanna tuleb nüüd kaotan on hirm ja on ahastus ja armastusse ka mul on häbi

ARGINE LAUL Jalutame ülikoolist koju Lepikule Sinuga on argipäevad hubased etüüdid kevadel kui õitseb toomingas Lasen sulle jooksma vannivee Tahad määrin ise võid ma sinu sepikule Skeptikute meelehärmiks elustame müüdid Keedan teed, kui väljas lumi maas. Meie armastus on tõeline. Kui kaks hinge teineteisele on armsad Meil ei teki küsimust, miks ülepea on olev Võin täisid otsida ma sinu peast Kuid ometi me teame, mis ta hind Ühe lapiteki all on varbad Iialgi ei maksa olla liiga üleolev Ainult nii koos sinuga on hea. Kui kokku on meid loonud ilmahing

ANGERJAS Paadi põhjas angerjas tahad? Limasena vangerdas ära tahtis põgeneda Sulle tõsimeeli väidan, mees kui asus püüdma teda suisa kolm su soovi täidan. sai ta kätte, pistis kotti Säästa süldist minu saba, mõtteis juba supipotti sinust saab hea leemekene mootoriga kalapaati päästa minu nahk ja veri enam oodata ei malda, mine ela, imemadu ja kui sa ei pane pahaks vilkus saba veel, siis kadus. naine mul nii väga tahaks, elame et kasinalt, lase vaid mul olla vaba, moodsat pesumasinat. kuid siis äkki, heldekene minu elupaik on meri. “ Soovin juba lapsest saati Rohkem soovida ei oska, kas ka naabri eest võin kosta? Mees ei uskund oma Kuigi polnud kullast kala Maha põles saunamaja meeli, mees jäi uskuma ta hala. ja nüüd uut neil oleks uss see lausus vaja. Veidi hakkas nagu hale inimkeeli: mõtles, kui ka jutt on vale, Saigi kolm, noh, mis siis „Tean, et olen kallis kala ikka, jäägu seekord tühjaks pada pidulaua lemmikpala, kui ka mind ei tee sa rikkaks, minu eest saab palju lasen endal unistada. raha, miskit rääkida on kaldal kuid kas seda sa vaid Taat siis hakkas kahetsema, mida ütleb laste ema. Nähes tühja kalaämbrit naine muudab kõnetämbrit, kes siis seda kuulda jõuab, mis sest enam, koju sõuan. Aerud kuid siis kui vits vette kadusid, rist otsa ette löödud sai, vool helde taadi koju kandis mootorpaadis. Nüüd küll enam selg ei väsi. taat lõi õnnest kokku käsi. Suitsu naabri korstnast tõusis ja kui ta siis tuppa jõudis naine talle moodsas köögis kandis ette lõunasöögi. Mees ei pidand tundma häbi, kogu moos, see jutt on läbi.

KUU Kuu, Ma tean et und ei vabaks saan Su poole avan oma suu. võin metsikuna hulluda õnnestu mul leida Su vanadus mind Mu vaevas hing, mul täpselt keset selga uinutab ta piinad sügeleb Mu meeled maha kord kuus su juurde peanupp kui lampe uusi rahustab viivad. plaane läidab Mu isand käskija mu Mind enda külge liidad, mu peas vist sada suund miks kutsud mind mõtet kügeleb On sinu poole oled suur kui oled suur? Oled suur Kardinate taha end ei peida Uluun-luna-luun Su eest ma kuhugi ei You bloody Moon põgene ma väsinuna oma sängi Mul on nii külm heidan Mul on nii kuum mu silm liig suurest pingest võbeleb Kui oled noor ma

KOKATÄDI LAUL ega kaste Kui pidupäev, siis kasvõi Mu pärmitaigen kerkib üle kümme käiku ääre Ei valmistoiduletist tule salat Ma ootan sõbrad teie Ja üle linna tuntud mu e-aineid pole vaja meie lastel külastusi pelmeenid ma õpetan neid sööma iga Me argilõunad kõhtu hästi Viib keele alla kreemjas kala täitku leivamääre Kuid vajame ka maitse. Mu kringel, koogid ja mu Ka minu puhul kehtib tuntud elamusi keedukreemid väide et armastus käib ikka kõhu Ma arvestan te steigi Kokatädi – kokatädi kaudu küpsusastet Kokkan kasvõi päevaläbi toit pole mitte pelgalt Ja ürdid korjan kõik ma oma kõhutäide Soola lisan õige pisut aiast Ja siis soovin teil head isu nii püüdlikult ei kataks siis me Ma tean al dente eestikeelset laudu vastet Ei rosinaid pea otsima mu saiast Ei valmi kuubikust ei puljong

JUULIKUUS LUND Juulikuus lund ma pole näinud Juulikuu imesid küll Tuuliku tiibadel tiirlemas käinud Muulil kui pimesi Suudlesid mind Nüüd igal aastal ma juulikuu tulles Loodan lööb kõikuma pind Mul polnud võimalust ütelda sulle Ootan, kust leidsid sa mind

HALLUTSINATSIOON Ma olen haige ja mul on väga halb Et olen täiesti normaalne Et olen täiesti mul plagisevad normaalne näen, mu voodi hambad kõrval haldjas näen, kuidas vatiteki all seisab süütab sigaretti Teed kuuma ma eilsed mustad nõud kolme peaga lohe joon on kaminas tikuta kuid mul ei hakka ma tean sa pole ju ma tean see pole soe reaalne ju reaalne Hallutsinatsioone see olla ei saa tunnen mind on vaid pandud ketti see tekitab, ei loe siiski palun sind mind terveks nagu koera, ja ravida! mind keegi sikutab. Ma olen haige mind ärge Ma tunnen haigla kadestage haisu mu seisukord on kõige jäledamat vaimne eales õde, palun ja mu sisemuses halastage paisub UFO-d ära mind iga organ selle võiks viia peale mu palatist mind neil on halb sellest peale võtta lehast anda mulle tiivad miski neid kui välja suruks või lendav luud nõudes välja mu kehast nad rebivad mu puruks

AHVATLUS Kas räpane mäng võib olla puhas rõõm? Kas patujärgne äng on justkui põrgutule lõõm? Oh, tabagu mind kasvõi sisemine plahvatus. On mulle vastupandamatu sinu ahvatlus.

KASS Kui päevast puudu kirjukarva toonid tuimus nagu pärmitainas paisub On raske leida inspiratsiooni Mind aheldanud voodi-sunnismaisus. Mu peegelpilt on rähmane ja jube Hea seegi, et mul asja pole kooli Mul pole mahti tuulutada tube Ma kohe mitte millestki ei hooli

PROOSALINE End tunnen kui kausitäis mannavahtu: laisk, kuid ometi rõõmus ja roosa Just nagu peenar, mis kasvanud rohtu libledest sirgumas luule ja proosa.

PUHKUS Aisakell ikka veel tiliseb-tiliseb Jõulule järgnevad näärid Ilusa soengu all midagi viliseb Paremat kohtlemist väärib Naerge mind välja, mu argipäev hilineb Puhkus mind tüütab ja nöörib Üle toidetud keha on higine Umbes mu hingel on lõõrid

EKSTAAS Huuled värvin ma punaseks! Las ma mätsin sind munaseks! Las ma pätsin sind, kakuke! Las ma näksin sind, keeksike! Munad värvin ma kollaseks! Päiksekiired teen kullaseks! Lillepeenra teen mullaseks! Kevad juba võiks tulla, eks? Mis sa poksid mind, kukeke? Mis sa toksid mind, kanake? Ärgu mingu nüüd löömiseks. Munad koksin ma söömiseks. Taeva värvin ma siniseks! Musta asfalti pigiseks! Et suvel keegi ei iniseks! Ükski sääsk ka ei piniseks! Mulle meeldib mu rohelinn! Peagi ongi ta rohelin! Sind ma matkin, Iir Hermeliin! Lõhnab Jena kui petersiil!

VAATA MULLE SILMA Kevad on jõudnud mu hinge ja silmisse Vesi see suliseb tänavanõlvadel puudutab iga mu närvi Juuksed on sätitud mütsi alt soengusse põskedes rohkem on värvi moodustab kelmikaid järvi Veel pole julgenud Tähele panna sa silmad mul on eri värvi

TAHAB PAI Kassina tunneb end, nii tahab pai Ennast su vastu nühib Saba nii kohev, nii pikk ja nii lai Su sääri ja varbaid pühib. Täna on ärevil teravad vurrud Hellad on roosakad rinnad Juba mitmendat tundi nurrub Ei lase sahvrisse minna.

KIHNU Üle balti mere kandnud laevuke sind Kihnu. Männimets ja liivarannad, inimeste lihtsus. Keegi kiljub küljekastis, keegi lendab maha. Mõistlik elu enamasti jäetud selja taha.

KAS RIHMAGA VÕI VITSAGA? Sallida ei tule iga käitumise viisi Laps on inimene, anna talle Kas rihmaga või vitsaga vabadust arvestada iga veidrat soovi ja või hoopistükkis piitsaga? kapriisi suure ilma-asjust ära tee tall' või piisab karmist sõnast, saladust iga mõtlematut lollust ei või teistmoodi häälekõlast? taluda sinu järgi õpib eristama head ja Kas tohib ihu nuhelda halba laps peab õppima, mil tuleb ja oksadega vihelda? andeks paluda jäljendades sind ei kauaks lapseks jääda malda Eks tuleb rohkem suhelda ja mitte tühja rihelda. Jonnimised, pisivaled, manipulatsioonid Kannatlikkust, avatust ning armastust ja soojust Ja iga tühja pärast ka ei tasu teine põlvkond, teised vahendid ja visioonid vähem distsipliini, rohkem parastada usaldust ja loovust ning valjuhäälse riiuga ei tasu reeglid, normid, väärtused ja üleastumised austus tuleb teenida ja mitte laristada varastada käsud, keelud, erandid ja kuid hellituste kõrval tuleb eluks elluastumised hirmuga ei tohi lapsi ümber karastada varitseda ja asja pärast siiski mingil viisil karistada

KIRIKUKELL Pühapäeva Kirikukell Keelatud õndsuses hilishommikul Sa taas oled patune. kokku võib kasvada. haigutad sa, Ei suuda lahkuda, Varvastest pealaeni Öised kuivad veinid Viibiks veel natuke. huultega suud pannud Kätt veel hoida ümber kasta ja maigutama. ta piha Kuigi ta magab veel, Käe tema ümber veel Ta on ju ingel suudlustes kindlamalt Ei kaasne siis ka jumala vastab ja paigutad ja viha. kuuled kuis kutsub ja võimatu tundub nüüd nõudlikult lahti tast lasta. Taas kaigub taamal Kirikukell. . .

KEVADE ALGUS Kohe ma ei uinunudki, linnud laulsid julgelt, Mõtlesin, et kas sa ikka õiges suunas kulged. Kas ehk Emajõgi sind ei oma juurde kutsu, ahvatledes suigatama piisikese sutsu. Õnneks koitis päike vara, täna kevadängist asudes mind äratama aegsasti mu sängist. Kui on rikas hingelaegas, mida jagada, pole mõtet kallist aega maha magada. Kevad mõne tunni pärast võtmas üle k(t)rooni, osa saada selle särast viimseni ma soovin.

KEVADPÜHADEKS KOJU Veidi kahju maha jätta oli oma linna Lumest järel ainult riismed, Samas üle pika aja on ka tore minna. kraavid aevad üle. Tee on tuttav, üle Olla teel ja palju mitme jõe mu teekond Kujutlen, kuis suvel mõelda kulgeb, siis me maa ja vete süles. Lõpuks jõuda sinna, Songermaised Kus hää merelise tuule põllulapid, külakrantsid Või ehk pigem nende julged. piiril, värskus tungib ninna. pole lõppu-algust. Keset kuumi päiksekiiri Ööpäevringset valgust.

KIRJUTA MULLE! Ma pole Sulle ammu kirjutanud Ka fesaris ei ole karjatanud Ma samas võiksin sindki hurjutada Et võiksid ikka vahel kirjutada Et kuda elavad ka Harju vanad Ja kas nad riimimist ka harjutavad Ka sellest, kuidas käisid purjutamas Ja hommikul sind pohm, va lurjus, tabas Ka sellest, mis on elu varjutamas Et mis on muutunud, mis „harju sama“ Ja sellest, mis teil seal on karjuv jama Ei ole nii, ma ilma harjund: kama! Ma tean, sul tähemärke on mustsada Nad kirja tuleb panna nüüd, justsama Ei jää sust maha rida, jää sust rada On kaotus suur ja tuleb kurjustada Leopoldi saatest, tead, see kirju kana On töötu muidu, tuleb kirjutada!

LEHMAASIKAS Suvel, kui väljas Ta mäletseb on ilusad ilmad otse maasikavälul Sõidan ma maale ja teel Täis magusaid marju ta suu Kohtan ma lehma, kel Just lõppemas kurvad on on juunikuu silmad Õitsnud võilille Ja peale selle ebemeid sajab tal veel Ja paplite vatti On lausa puult hiiglaslik keel Kärbseid Segamatult sabaga eemale vasikas mälub ajab Ja õnneks ei Ja kõrvadega teeb tuult vaja ta muud Ta mõjub nii siiralt ja truult Mulle tervituseks ammub Ehe agraarne idüll! Mullegi ju maitseks mammud vahukoorega küll. . . Miks on su silmad siis märjad, Nii klaasjad kui Ja temast tehti seebimullid? praad? Kas liiga teevad Ja naabertalli sull’ härjad mära või alfaisased Ehk trambib pullid? sinu maad? Miks on su No mis ma silmades valu, oskan lisada Sa pole veel Et väheneks su mullikaks küps? piin? Sa seda äkki ei Nüüd pühi talu silmist pisarad Et ees sind Ka mulle ootamas lüps? maitseb piim. Su vend ehk viidi ära

LAADALAUL eest nahuta Ma ootan sind Teed juhatab lahkust mängida juba torni all linnas hõõgveini hõng Jõulud on Kuid ikka veel Sind ülistan ja kiidan andmise aeg köidab mind Me kohtume muu täna kell kuus Kui hetkeks juba järgmine Mind saatanast sa lahuta Et üheskoos kaen selja taha, kohmitseb taskus laadale minna, Püha kallis Ja jumalaga et kuhu sa Nikolai liida mind vaest mul käpikus ometi jääd peidus on kruus siis kruusi eurose mündiga Mind päästa ära Ma igal õhtul laeb. kurjast palvetan kukub üks raha Kingi mulle Ja hüüan sinu Juba on sel on poole piisavalt hämar aisakellane hääl On turust saand suhkrusai hubane tuba Mu Kas kuuled, Lööb särama Ta keskel on laadaplaanid päästja, halasta laternalõng nurja Või muidu varsti Täis magusat Oh, seda inglite haljendav puu koolen. Võiks kodugi Mind pattude lõhna on tänav

RAHULOLEV Homme saan ma vanemaks, Kuid olen siiski noor. Kosun kiirelt kui hanemaks, Ma olen piima peal koor. Rammus on olnud mu senine elu, Täiusest puudu vaid raas, Lahjemaks minemist ei tõota melu Ja liblikad lendavad taas.

KANALI ÄÄRES Kanali ääres põõsastik lokkab Päikene soojendab merd Pahade sääskede teravad nokad Imevad magusat verd Sirelisiirup ja võilillemesi, Sülgede marjane maik Täis juba pissitud suplemisvesi Männipuult niriseb vaik Räästa all ripuvad kuivanud särjed soolased nagu me ihud Üksteisest kinni hoiavad märjad higised kleepuvad pihud

TALVESAISOON-HIBERNATSIOON See on aeg, mil päike kraanist kallab pekki akna taga nosivad tõuseb hilja ka tihased ei lasta meil päev otsa niikuinii siis mantli all on ja juba varsti jälle looja põõnata peidus peened pihad läeb lumeloopimine hoiab on oma urus karu, iga Tasa tahenevad vormis lihased putukas ning siil ja maapind, lombi valgest soojast järveveed suvepäevast und vaid Teed on soolased ja aeg on kanda näeb kõikjal ees on lumevallid talvekäpikuid nii nad on need tabad taas end tahtmast põhjamaised talved Ka meile meeldiks ühte tassi taimeteed jääda kauem sooja teki tellid jälle takso kuigi tagataskust alla see on tapvalt kallis taskurätikuid ja pehmes voodis külge kuid ega talvel kõik siis pöörata pole halvem. Talvel tahaks kui tuiskab lund või tahedamat: tangu, vihma taevast nagu tatart, liha

PEARU JA ME ANDRES Just eile msn-is jutuks julgen olla päris aus: Romantikast ei oma naistega Nii hea, meil on me vähimatki taipa meie Mats Me võtsime taas teid ja Pearu ja me Andres! Ja piiri pidada ei oska siis neid teisi Meelis Kesk sügist mõjute ehk Löö sirgu selg ja veidi liiga maistena mantlihõlm, me eesti Otil liialt üle püksiääre ripub vats No kes ei ihkaks siis üht meeste sugu väikest reisi? Ja masust hoolimata Kuid ometi on igal neist üks eelis. kesta ikka edasi. Las olla meil me Sa võta teatavaks: me Ükskord saab neist igaühest peiu, Pierre’id ja meid tegelt peame sinust Vaid neile priskelt lõbustagu Klaus, lugu, sirgub eesti neiu! Kuid nendega ei ühine Ei ole üldse nõnda hull me vandes see asi. Teist eemal olles alles

TALVEHOMMIK IMETABANE Härmas aken, talvehommik imetabane Pannil juba naeratavad prisked härjasilmad mitte kuhugi ei ole kiiret õnnelikud kodukana munad tõuseme ja teeme harjutusi sabale kas jood täna piimaga või nagu ikka ilma tänapäeva progressiivsed hiired kas tuul tõmbab, sulen akna, kuna Pühapäev püha päev vaid olulist kuulen ja näen Pühapäev püha päev Püha pühapäev Vahel meid on ikka pühal ajal tülitatud täna sellel juhtuda ei lase telefon on juba eilsest välja lülitatud naabri koergi kuidagi on tasem

VORSTIPÜHA Olgu põhjus pööripäevas, päikest näeb taas enam või et sünnipäev on jeesuslapsel see on aeg, mil pereringis olla on nii kena kokku saavad vanemad ja lapsed Õlu juba nädalake varem käima pandi nende jaoks kes märjukese- maiad esimesel pühal platsis olid toomasandid käisid perest perre, majast majja Juba vanal ajal olid jõulud suurim püha või siis sama tähtsad suvepidu jaaniga. Pudru seest siis taga otsida ei tulnud liha, kirikust kui tuldi läbi lume saaniga Ninni-nänni, piparkoogi, kapsavorstipüha, millest tehtud nõnda palju laule. Olgu, mis ta on, ta puudutab meid kõiki üha eriti neid, kodust kes on kaugel! Vaikseid ja hubaseid jõule korraks las seisatub aeg paikseid ja tubaseid jõule olgu see rõõmude aeg

ESIMENE TALVEKÜLM Osales kaks unetut Ses salajases loos Esikülma tulekut Me kogesime koos Vihkan pikka ootevaeva Aeg ei liikunud, vaid seisis Jõudu andis tähistaevas Peale seda neetud reisi Suudlesime veini kaela Laadisime patareisid Näitasid mul põhjanaela Palju me ei tundnud teisi Jäised varbad, külmad pihud Hoidsin ennast sinu ligi Mööda sinu karvast ihu Kuumas leilis voolas higi Ammu kogunenud kihud Vabaks said nüüd ometigi Esivanemate haual Kuuseküünlad põlevad Surnuaia ristid rauast Polegi nii kõledad Tühi veinipudel laual Lahkusime mõlemad Tahtnuks sooja kaasa tuua Palju, mis ma tahtnuks veel Hea kuid külmas toas on juua Päris sidruniga teed

EESTIMAA Meist paljud laiali on ilmas kaugel ära teel pisar silmas kui igatsus võitu saab Täis rõõmu siis on silmad taas kui näevad oma maad, külmast ilmast vaid ei jookse pisarad Raskusi kannan ma seda enam puudutavad meid sinuga, Eestimaa kui ka seda sa ei näe Kellega ma räägin Pettunud olnud ma sa pole ju mu isa jätnud sind üksinda mis seob meid sina ulatad taas täpsemalt ei tea sõbrakäe annad väe kui mina olen väeti ja lootuse siis sina ole visa Globaalne maailm kui mul on jõudu, annan sulle ka lokaalsed tunded

EMAKEELELAUL Ma tunnistan, et üsna meelsasti sind On emakeelsed riimid ikka kõige vahel väänan ilusamad Ja teinekord su üle nalja heidan neid luues lunastan ma oma patud. ja mõnikord ehk vigaselt ma mõnda Nad ümber tõlgituna kuidagi ei ole sõna käänan samad kui kujundeid su ridadesse peidan. ja nõnda paljudele hoomamatud. Ma pole vahel korralikult kirjamärke Ka siis, kui mitte keegi mind ei pannud mõistaks, ning ausalt, olen väljendanud valet. su sõnu põimiks siiski lähestikku. Kui miski väga viltu veab, siis Ma rõõmus olles oma keeles ropendan ja vannun ümisen ja hõiskan, meil mõlemil on üsna mitu palet. las vaadaku siis mind kui imelikku !

VALGUSTUS Igaüks meist kõnnib oma rada, Kas hoida leeki suurena ja elu põletada olgu mäkketõus või sinusoid. Või vältida ta ohte põnevaid Kas õigem kiirelt joosta või siis rahus jalutada, Et vanaduses oleks mida heaga mäletada Kas parem pillavus või kokkuhoid? Ühtaegu järgima peaks mõlemaid Nüüd võtan selga oma pagasi Veel jõudu on, et vastu pidada Ja lahkudes ei vaata tagasi. End mudamülkaist välja vedada On eesmärk kindel, tahe vankumatu. Ei hooli teie manitsuste-kärast Ma naasen siis, kui olen Mu sõbrad, ärge kartke minu valgustatud. pärast

ELAVAD HAUAD Hommiku jahedas udus Sügaval merede põhjas Laine lugusid kaldale toob On märjad ja jääkülmad hauad Seal meelespealilled ei lõhna Valges vahus on natuke kurbust Ei istu seal rättides prouad Ta kurbuses palju on ilu Sünnib ingel siis igast vees Praamid sõidavad edasi tagasi surnust Haudadest üle ja läbi Vaid pimedas öös kui muu jääb Kes kannavad edasi elu vagusi Ja sõna saab lainete vägi Merelaines on tuntavat jõudu Tema väes leidub mõndagi püha Siis igal on rääkida lugu musta mulla all tundmata õudu Ja soovida viimane soov hauad merevees elavad üha

KOMPSUD JA PARMUPILL Tuldi ega aega palju antud Komps sai suurde salli mässitud Lapsi suurest voodist välja kantud Pimedas käe otsas tassitud Kustus küünal rehetare laual Lauta klähvima jäi karjakoer Seinakell ei tiksu enam kaua Võõraid tühje tunde ta ei loe Sulalumele jäid värsked jäljed Kaevu äärde suitsev pabeross Mõtteis loetud meie isa palved Hääletuks jäid ebaõigluses Kambrisse jäi vanaisa piibel Piibli kõrvale ta uued prillid Taadu aga jõuda võttis kiirelt Kaasa omatehtud parmupilli Armas kodu kallid õed ja vennad Laiali meid pillut ilma peal Seniks kuni näeme hoidke ennast Seniks hoidke ikka püsti pääd

KOOS SINUGA VEE PEAL Kui koos oleme eemal Me maast ja linnast Koos oleme vee peal Ma tunnen ennast Iseendana Mu juuksed tuules lendamas Veel raske südamega sulen arvutiekraani Pead püüdma neid et paitada Ja kuulen telefon kuis laual tiriseb Mu pead Kui ukse kinni lään, siis tean, et Vabalt rändamas on iga mõte selles teisiti ei saagi peas Mu keha pingest vabaks saades Et keegi tunda siin meid tea, on hea väriseb On tolmu täis silmad ja suu Ning mõtted rähma täis Ei siis aita meid muu Kui üks väike merereis

MAN IN OUR HARBOUR There´s a man in our harbour You´re across the sea Who reminds me of you You´re just over bay And as you are far away I sometimes think of him too I wish there was a boat to take me there . . . to you I don´t even make a secret of it Want to let you know ww-ooh Even that old steam-icebreaker I´m a girl in a need wouldn´t pave the way So I stay so I stay There are vessels in our harbour And by the way by the There´s a schooner, there are way yachts I think he likes me! I see ferrys going out in pretty lights in summernights

MEREMEES Seilan, seilan, olen meremees Tuulesuund on kohane Rahutu mul hing on sees Küll kord jõuan kohale Ei käbist kasva tammepuud Ei tõrust kasva mändi On esivanem laulusuu Teeb poeg garaazis bändi Muld on kuiv ja kivine Selja võtab higiseks Minust ei saa põllumeest Parem lõuna püüan veest Enne koitu olen ülal Mööda jõge läbi küla Võrgult tulles kassipere Ütleb mulle mjäu ja tere Kassid söönud, kastid täidet Täna oli õnneöö Kohtab kuid ka sellist näidet Hülged teinud puhta töö Kajakate kaeblik kisa Mootoristki üle käib Kormoran on teine visa Kellel maitseb haug ja räim Kord ma nägin näkineidu ehtsa kalasabaga mullegi üks kuskil leidub kelle kõrval magada Ta on lihtsalt kuskil peidus tuleb ta vaid tabada siis võin oma väärisleidu teiegagi jagada

MISTER X although everything falls into place He reminds you when its time to take a break he will take you where the sun is shining for your sake The image of the menfolk once in a while so bitter And you pack your bag and quickly make a cake unwittingly then takes another form just to assert yourself that he is not a fake As in private conversations unfolds a heavy hitter He will help you with your coat and open doors outward sedateness conceals indwelling storm He will even make his way through iron gate Where the others shake their head he says „Of It's not what you are used to course“ although it's what you deserve cause for him you're plainly matter of first rate for once you're disabused however womanly unnerved And you're wondering if He is phenomenal, he's a relict He's just a fantasy, he is a fiction In contrast he's noumenal, the mister X he's a male from other space Its hard to give an adequate depiction

MÕTLEN END TÄPIKS Mõtlen end täpiks su sigaretti silmas Sa heleda leegiga Mõtlen end lõhnaks su süütad Ja kujutlen kuidas mind õhus vaatad Ja kujutlen kuidas mind Mõtetes küsides tohin haistad Sel öösel ehk olla mu See hõng aina Mõtlen miks hommik nii saatja nõudvamalt kutsub vara Mu huuli nii magusaid Meid äratab sumedast maitsma unest Mõtlen end täpiks su käele Meri meist nutma jääb maha Ja kujutlen kuidas mind Mõtlen end veiniks su puutud klaasis Nii rõõmust kui kurvastusest Tunnen kuis soontes su Ja kujutlen kuidas mind veri rüüpad Siis soojaks ja elavaks Kuidas mind kui muutub

TUNNETE RULETT Ühe huvi on alati suurem ja armastus piiritum ühel on hing aina asja juures ja puhtam kui piiritus Teine patune, kuid mitte tingimata lihtsalt mõtted on mujal kui ka pühendub kord ta hingematvalt teine päev on eemalduja Üks ümber teise loob oma ilma ning lihvib ja täiustab seda enam ei osata olla kui ilma näib võimatu vabaneda Ühel on anda ja teisel on võtta ühel on sõna, mis maksab vahetus. teine on kindel, et sõnadesõtta kindlasti minna ei maksa Kui vaid soovite, et armastusesfääri Teisel on kindlus ja ühel on hirm viiks teid armunool-rakett kui te soovite romantilist on oht üks neist jäetakse maha afääri Lööb paanikast lõkkele uhiuus võtke turteltuvide pakett kirg saab halvast siis hea, heast siis paha Liiga hea et olla tõsi, liiga imal kaua lõhnata võib tunnete bukett? Kaks sammu sissepoole, kord on ühel huvitav, siis kaks sammu väljapoole teisel igav plaks, ja parem pool nii käib ringiratast tunnete plaks ja ümberpöörd rulett kord on minu võit, kord on sinu võit, plaks ja mäng on läbi,

LENNUSADAM Merel palju lugusid on jutustada Meie asi teile neid on tutvustada Meie museaalid pole stendid Need on ellu ärganud legendid Vesilennuk vesilindu hõljub kupli all Lembitu end peidab aga hoopis sügaval Need ei ole ainsad superstaarid Põnevusest pungil on angaarid Kaptenina proovi laeva navigeerida Allveelaevas madrusena leiba teenida Riieta sa end piloodiks, üle lahe lenda Mere alt, ta pealt ja kohalt leiad siit sa enda Kas sa ikka tunned meie Läänemere kalu? Kui jääd hätta, meie giid siis julgelt appi palu Siis kui lõunatundi kuulutavad kellalöögid Ootavad me kohvikus sind põhjamaised söögid Vaata, mida näitab radar, õige suund on lennusadam!

LET ME HAVE ANOTHER DANCE make another round blow my mind away I’m not the one who while Frank was singing I don’t know if I meet We both know it’s a easily forgets you in Berlin Don’t know you much „Fly me to the moon „ blessing in disguise but figure neither you The finnish made my in Helsinki or Tartu or in But still I want to feel France Of course it somehow way to you again this way happens step by step I haven’t used it since I only know the world will be whirling But hits you then again Just name the time and But when we have a And we will have our yet out of the blue place beer or two another chance And I will be there at a Still think about that We’ll make a languageglance So long I only meet you I’m flexible in space very special eve mince in my sleep you know I am a freely. The feeling that this I like the fact that there lance night just never ends is no Surveillance for one day leave the rat We had just met and I’ll tell you earnest „I We run through storm race then you had to leave geak sperman“ the rain is ankle-deep let us through the Still heard a bit of you Yet nothing in this springtime prance among your friends you break into laughter You’re laughingly the dream is in the balance your hands in mine I’ll trace As foolish or as witty it finest man And when we meet just Just let me have may sound another dance I always used to jog and In this world ever after look me in my eyes That charming look will think of you it gave me strength to

SHARED THE NIGHTS AND CIGARETTES When I first saw As the moments you in that of false modesty Up in the hotel restaurant were fading room, down by Day by day I liked the river Thought you were I found another you more and acting pretty packet cigarettes Irrespective of the more arrogant clime extremely You entrusted me warm I didn’t find you We shared the with others, I was first that elegant The first night dying nights and already you gave When I was But it was very cigarettes soon irrelevant Not one of those I me the shivers smoking all alone don’t regret And the second on our shore Not one of those I night an In the still of night Cause I don’t won’t forget overwhelming the Daugava was want to be a lady I keep in mind storm crying I think I’m rather a your silhouette ladette

DON’T SAY A WORD Don't say a word hold the speech blame I've heard all of your Just wind your arms stories around me Stop telling jokes don't say a word caress my hair and my limit is exceeded shoulders let us be Iwant to close my eyes forget the world and others and fall asleep I beseech That's it, I spoke Don't utter a line I switch out my brain The only sound now before I say good morning needed and give myself to senses your words are'nt I'm asking now if you could is how you in the silence overwhelming me smoothly breathe do the same you're voice is such a pain Don't try to make me laugh forgive me my affences Don't say a word anymore cause I don't find you witty you are the only one to oh darling let your body

DISTANCE I'm out of breath, I just ran to the station Cause when I'm with you I feel the distance hope I don't catch my death of cold and I don't want to be holding hands Hell yeah, just great I was here right on I've tried to overcome time this resistance the train is late and I'm on hold and I wonder should I wait here at the but in my power it just doesn't stand first place see what happens, if you miss me I hate the distance between us if you miss me at all But I don't mean the spatial one. It's not okay when you don't write me It's been a while since we've seen us or you don't make a good-night-call what if i don't come? but more and more when you are there Cause everytime when you are there beside me It's not that right at all.

DELUSION we can feel the vibes that was the chorus of this song I hate the categories like which vanished into air before Something’s wrong and something’s right too long I don’t know neither law nor What i don’t like is moral insincereness The chance to be your lovely Don’t go by bible or by choral. And with this song i’ll try to be muse I want the life to be in flower, less: Still keeps me steadily amused To „carpe diem“ every hour. I love to be your inspiration Was scared that some day i’d The whole show in your sweet back out creation We’re rational and get things done Like young and temerous Release the parrot out of hutch boyscout But when it comes to having fun and let your bird fly free A total fool when there’s a drill We do not act as is our due In this life there is so much But under fire feeling ill and deviate from habitude More beauteousness to see was scared that some day Skipping acroanesthesia couldn’t cope of felinophiles my own or someone else’s hope yet in our rhapsodys

MOSCOWARDESS It’s what you aim: to I knew you were no Master, I Be ready for some disrespect, womanize you can’t escape, you´re was not your Margarita captured It’s not your style to Just thought that more than niggardize For some not even smallest cigarettes we shared Did not expect reception with spot you don’t deserve on It is your mode to jeopardize picture some yellow маргариткаs Just any normal welcome, As if you’ve got no thing to You made me play the azazel lose guessing game Alright, I bear a challenge, Too many there, you choose You would not assist, but hello hell In this world you are czar confuse The catch, the shining star Welcome to the game, to the What do you do with such a crackbrained? city of seduction Indigenous order music and Well, everyone else seemed amused. . . the natives frame the structure Prepare yourself for sickness It’s what you do: attidunize due to sweeping selfdestruction

…MOSCOWARDESS The women in their thirties on the auction I opened my heart and confessed my No whores, no fools, not even some fears freeloaders Neither you nor Moscow believed my They’d found an irresistible attraction tears Just one of them was an annoying As if a worthwhile дру жба moaner тебе во все не нужна Though most of time a comfort seeking loner Guess Satan really rules this town And goes to any lenghts I knew that you were not that elegant Although he threw me up and down Compared to germans rather arrogant He also gave me strength. But this time it was not irrelevant Maybe I was one too many And words of mine should be regenerant But maybe one too many for all To get the point I hope they’re penetrant

ZUFLUCHT Und das wird unser Zuflucht Wir bauen unsre Von Eile und Befehl Städte Naja, ich habe Und unsre Lebenswelt Sehnsucht Wenn fertig mal die Fühl mich am Platze fehl Kirche Theater, Zoo und Park Mit Zutun leuchte Gewerbe, Rauch aus Essen Lichte Verzauberung wird Im Zentrum stehende Hüne stark. Die Anstrichfarbe fette Auf Kanevas gestellt Uns endlich dringend fesseln Ich fahr mit dir ins Grüne Und wenn es schneit wie heute ist Wetter etwas Tau mit ganz besondere Leute Ne Stadt aus Schnee dann bau

HEISSLUFTBALLON Dieses Lied fängt an in A moll Und spuckt keine grosse Töne Ich weiss noch nicht ob das wird toll Ich werde es ruhig frönen Musiksalon Lass uns damit geraten in Wut Na komm und sag mir wieder Hallo Mach meinen Unrecht dann wieder gut Ich weiss noch nicht wie das Lied heisst Ich weiss nicht ob das wird das letzte Ich weiss nicht ob es wird uns heiss Und ich lasse auch mich in der Sache ergehen Doch lass uns wieder vernetzen Nur lass uns eher sein spontan Ich hoffe du mich kannst verstehen Ich bitte mir jetzt einen neuen Talon Ich bin nicht so mannhaft momentan Ich will doch fahren mit dir Oben im Himmel in einem Ich lebe noch in Vergangenheit Heissluftballon Obwohl man in die Zukunft blicken soll Über Stadt und Bergen fliegen wir Naja das ginge letztens zu weit Ich kann mich nicht einsetzen jetzt voll Und deine Wohnung wird einen

EKSTASE DER ENTRÜCKTHEIT ich spinne Und unabsichtlich geht Sind raus Märchenhaft und beiss mich auf die und ob ich dich endlos scheint die zwischen deiner Zunge Junggesellenwoh Wirklichkeit und Allee noch sehe Wahn nung die Welt hat sich fühl als ob ich Verspätet schon, Mein Geist stände unter Frostaufgang herum gedreht der Tag ist doch völlig klargemacht sonst so hässlich, Drogen abstrus ist mein von Groll zu retten ist heute mir egal In Physik nennt Bestehen Bin vornehm, lob man das die Sogar den armen dich aus etwas Raum-Zeit-Falle Der Duft aus Bettler grüss ich Belohnung Durch höflich Bäckerei ist ach Mädel, du bist Graupelschauer schwächlich Ich frag mich nicht ich gebe ab die über beide Ohren mach mein Weg süsslich letzten Zigaretten. ist Grafiti legal? Doch irgendwie Die Art ist einfach ich fühl mich schwerelos überall, Du winkst mir ich habe keinen Hunger mein schiefer tatsächlich! noch mal von der Blick ist ein Beleg Strassenbahn Ich fass ins Auge wie du hast ich bin nicht ganz ich lächele, ein Ich weiss nicht geküsst mich bei Trost Auto spritzt mich wie es dir jetzt voll