Laste treeningprotsessi lesehitus Mrt Raam Saku Korvpalliklubi 30

Laste treeningprotsessi ülesehitus Märt Raam Saku Korvpalliklubi 30. 09. 2017, Tallinna Ülikool

Märt Raam n n n n s. 18. 03. 1982, Kunda Lõpetanud 2009. a. Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kaugõppes (bak) 2011 FECC (Fiba Europe Coaching Certificate) tunnistus Mänginud korvpalli noortetasemel Väike-Maarja “Lurich” võistkonnas (treenerid Aivo Erkmaa, Jaak Jalakas). U-16 koondise mängija ja U-18 koondise kandidaat. Aastast 2000 - 2017 töötanud Rakvere Spordikoolis Alates 2017 august Saku KK ja Saku gümnaasium

Treeningühma moodustamine n n Kuulutused (koolid, internet, kohalik ajaleht) Koolides tutvustamine Sõber kutsub teise sõbra trenni Esindusvõistkond (nt. BC Tartu, Rapla, Pärnu jne)

Treeningühma moodustamise kitsaskohad n n Erinevad piirkonnad: asula/alev - lapsi vähem linnas – huviringe rohkem ning laste “voolavus” suurem Trennis käivad erineva kogemusega (oskustega) lapsed. Üks on treeninud näiteks viis aastat, teine viis kuud.

Esimesed treeningud uue rühmaga n n n 2 -3 x nädalas (kestus 1 h) Mänguline ja huvitav: rohkem liikumismänge, vähem tehnikat Lastel on erinev taust (huvid ja kogemused) Kõik on võrdsed – nt. jälgida, et kõigil oleks pall Lastevanematekoosolek vajadusel (filosoofia jne)

Esimesed treeningud, 1. klass n n Lõbusad ja mängulised Ei saa suruda liiga spetsiifilisi harjutusi Liikumismängud ilma pallita ja palliga, õppimine ja liikumismäng Tähtis: koordinatsioon ja tasakaal

Treeningud, 2. klass n n n Rohkem liikumismänge palliga Oskusi õpetatakse võistluste, mängude (kergemalt raskemale) näol. Ei ole tähtis nõuda põhioskuste täiuslikku esitust Mitmekülgsus ja ei tohi minna detailidesse Lõppeesmärk: 1 x 1, 2 x 2 mäng Kasutab kõigepealt ilma peteteta liikumist, hiljem petted

Treeningud, 3. klass n n n Õpilane peab aru saama, et tähtis on osata mõlema käega põrgatada Õpilane peab kontrollima oma liikumist (kohanemine ja pallivaldamine erinevas olukorras) Juures 3 x 3 mäng (lasta vabalt mängida – sööda ja lõika)

Põhitõed lastetreeningus n n Põrgatamine Viskamine Söötmine Kaitsemäng

Treeneri roll treeninggrupi moodustamisel n n n n Haridus ja võimalikult suured korvpallialased teadmised (mängijana, erinevate treenerite käe alt läbi käinud). Pedagoogika Hea organiseerimisvõime (planeerimisoskus). Peab kujunema filosoofia. Samas ka jälgima üldist korvpalli arengu käike ning trende. Treener peab pidevalt täiendama oma teadmisi, jagama kogemusi (nt. koolitustel). Tunnetama oma mängijate füsioloogilisi ja psühholoogilisi omadusi. Kannatlikkus – võistkonna treenimine on pikk protsess.

Treeneri roll treeninggrupi moodustamisel n n n TREENER: Õpetaja (erinevus kooli õpetajast), psühholoog ja pedagoog Treener on õiglane ja arendab armastuse ning entusiasmiga mängu ning õpetab mängijaid mitte ainult mängima. Ta peab ka õpetama mängijaid, kuidas harjutada ja arendada tööeetikat treeningu käigus. Kontrollima ja vajadusel korrigeerima mängijat.

Treeningute planeerimine n n n Tavaliselt hakkavad korvpallitreeningud 7 -8 aastaselt. Tegeletakse ka kõrvalt teiste spordialadega. Nt: San Antonio Spursi abitreeneri Ettore Messina poeg käis judos (julgus, koordinatsioon). Süstemaatiline treening: 12 -13 aastaselt. Alates 12 -eluaastast on tähtsal kohal ind. tehnika. Võib alustada ka ÜKE treeningutega. Tehnika on kogu eluks, taktika üheks mänguks.

Palju treeninguid ja palju mänge 10 -12 2 -3 + mäng 10 -12 25 -30 mängu 12 -14 3 -4 + mäng 12 -14 35 -45 mängu 15 -16 5 -6 + 1 -2 ÜKE trenni 15 -16 45 -55 mängu 17 -18 6 -7 + 2 -3 ÜKE trenni 17 -18 55 -65 mängu

Materjalid (M. Mondoni , Itaalia)

Nüüd praktika