Viro vieraana kielen I Martin Ehala Kursuse lesehitus

Viro vieraana kielenä I Martin Ehala

Kursuse ülesehitus • Kursus toimub seminaride vormis. Igaks seminariks tuleb lugeda metoodilist materjali ja seminari järel koostada selle põhjal õppematerjal (tööleht). Seminaris analüüsitakse kõigepealt isetehtud õppematerjale, seejärel peab igaüks lühiettekande ja arutatakse uut materjali. • Eksamiks tuleb esitada koduülesannetena koostatud õppevara. Hinne kujuneb õppevara ja seminarides töötamise põhjal. • Õpetuse maht: 5 op, see on 135 töötundi. • Sellest seminarid: 24 tundi • Kirjanduse lugemine ca 165 lk, 3 lk tunnis = 55 tundi • Koduseid ülesandeid 8 tk, igaühe sooritamiseks ca 6 tundi = 48 tundi • Koduste ülesannete vormistamine eksamitööks 6 tundi.

Päev 16. 01 Loenguteema Keeleoskuse tasemed 23. 01 Võõrkeeleõpe, Keelekümbus, LAK-õpe Võõrkeeleõppe meetodid Kingisepp, L. ja Sõrmus, E. (2001). Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. (loengut ei toimu) Tallinn: Tea. lk 7 -30 30. 01 6. 02 13. 02 20. 02 27. 02 13. 03 Iseseisev töö Hausenberg, A. jt (2004). Keeleoskuse mõõtmine. Tea. lk 7 -18. http: //multilingua. ee/keeletestid/keeletaseme-kiirhindamine/ http: //multilingua. ee/keeletestid/inglise-keele-test/ Mehisto, P. jt. (2010) Lõimitud aine- ja keeleõpe lk 10 -23. Võõrkeeleõppe meetodid Kingisepp, L. ja Sõrmus, E. (2001). Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. (loengut ei toimu) Tallinn: Tea. Lugeda lk 31 -44. Sooritada kirjalikult harjutus lk 44 (lisa ka oma meetodi valikule ka põhjendus) Tekst keeleõppes Saarso, K. ja Sõrmus, E. (2008) Kuidas õpetada erialakeelt. lk 25 -31. Koostada lugemistekst A 2 õppijale. Lugemisoskuse Kärtner, P. (2001) Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: Tea. Lk 13 -35. arendamine Koostada lugemistunni jaoks tööleht varem koostatud tekstile. Kõnelemisoskuse Kärtner, P. (2001) Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: Tea. Lk 11 -33. arendamine Koostada kõnelemistunni jaoks tööleht varem koostatud tekstile. Kuulamisoskuse Kärtner, P. (2001) Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: Tea. Lk 7 -23. arendamine Leia A 2 tasemel kuulamistekst ja tee kuulamistunni jaoks tööleht.

Päev 20. 03 Loenguteema Kirjutamisoskuse arendamine 27. 03 Sõnavara õpetamine 3. 04 Grammatika õpetaminse 10. 04 Eesti keele probleemsed valdkonnad soome emakeelega õppijale. Eesti keele algtaseme õpikud Eksam 17. 04 24. 04 Iseseisev töö Kärtner, P. (2001) Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: Tea. Lk 12 -26. Koosta kirjutamistunni jaoks tööleht kuulamistunni tekstist lähtudes. Saarso, K. ja Sõrmus, E. (2008) Kuidas õpetada erialakeelt. lk 62 -73. Koosta kummagi omaloodud teksti kohta üks sõnavara arendav harjutus. Saarso, K. ja Sõrmus, E. (2008) Kuidas õpetada erialakeelt. lk 74 -80. Leia ühe omakoostatud teksti jaoks sobiv grammatikateema, mida õpetada, esita selle reeglid ja koosta neid kinnistav harjutus. Metslang, H. (2004) Eesti keele keerukohti. Suomi ja Viro kohdekielinä, lk 71 -82. Seminar. Tutvu eri õppevaraga ja koosta lühike iseloomustus koos oma hinnanguga. Vormista omakoostatud tunnikavad ja õppevara analüüs ning esita see elektrooniliselt õppejõule 20. aprilliks.

Keeleoskuse mõiste • Traditsiooniline vaade: • keel on häälikute, grammatika ja sõnavara kogum. • keeleteadmiste valdamine on keeleoskuse aluseks. • 1960 ndate edasiarendus oli keeleoskuse jaotamine osaoskusteks: • lugemine kuulamine, kõnelemine , kirjutamine • Kas keeleteadmised väljenduvad osaoskuste kaudu või on viimastes midagi iseäralist? • 1980 ndate edasiarendus oli konteksti arvestamine: • Diskursus (mono- ja dialoogiline tekst ja selle reeglid) • Suhtluskontekst (kes suhtleb kellega, mis eesmärgil ja olukorras) • Kommunikatiivne keeleoskus: võime kasutada keeleteadmisi eesmärgipäraselt kõnelemiseks, kuulamiseks rääkimiseks ja kirjutamiseks arvestades suhtlusolukorda ja –partnereid.

Euroopa keeleõppe raamdokument

Euroopa keeleõppe raamdokument

Keeleoskuse tasemed • Traditsiooniliselt: • Algajad • Kesktasemel • Edasijõudnud • Euroopa Nõukogu keeleoskuse tasemete süsteem: Algtaseme Iseseisev Vilunud keelekasutaja

Määra oma keeleoskuse tase • Keeleoskuse taseme hindamise kiirtest: http: //multilingua. ee/keeletestid/keeletaseme-kiirhindamine/ Eesti keele oskuse taseme hindamise test: http: //multilingua. ee/keeletestid/eesti-keele-test/ Ülesanne: Hinda oma eesti keele oskust kõigepealt kiirhindamisega ja seejärel soorita test. Kas enesehinnangu ja keeletesti tulemused olid samasugused? Kui oli erinevusi, siis millest need võisid tuleneda?

Algtaseme keelekasutaja

Vilunud keelekasutaja