Viro vieraana kielen 04 Lugemisoskuse arendamine Martin Ehala

Viro vieraana kielenä 04: Lugemisoskuse arendamine Martin Ehala

Lugemisoskuse tasemed • A 1: Saab aru tuttavatest nimedest, so nadest ja va ga lihtsatest lausetest na iteks siltidel, plakatitel vo i kataloogides. • A 2: Saab aru va ga lu hikestest lihtsatest tekstidest (na iteks reklaamid, to o pakkumised, prospektid, menu u d, so iduplaanid) ja lu hikestest lihtsatest isiklikest kirjadest. • B 1: Saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest vo i tuttava valdkonnaga seotud so nadest; samuti su ndmuste, mo tete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades. • B 2: Saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud arvamusartiklitest ja ta napa evasest proosast. • C 1: Saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, tajudes nende stilist eripa ra. Saab aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest. • C 2: Saab vaevata aru ko igist kirjaliku teksti liikidest.

Lugemisoskuse seos keeleoskusega • Euroopa raamdokumendi lugemisoskuse tasemed viitavad kõige lihtsamale lugemisoskuse liigile: põhilugemisoskusele. • Lugemisoskus on aga tihedalt seotud üldise keeleoskusega. Seetõttu võib lugemisoskuses eristada veel liike: • Põhilugemisoskus: õppija saab aru teksti teemast ja teksti sisust. • Funktsionaalne lugemisoskus: lugeja oskab lugemisoskust kasutada erinevateks eesmärkideks eri olukordades, oskab teha järeldusi teksti põhjal. • Kriitiline lugemisoskus: oskab analüüsida tekste nendes edastatud väärtuste ja hinnangute seisukohalt, mõista teksti kaudu toimuvat mõjutamist. • Loov lugemisoskus: võime kasutada tekste mõtlemise ja loova tekstiloome allikaina.

Hea lugeja tunnused • Heaks lugejaks on võimalik saada igal keeleoskuse tasemel, arvestades lugemiseteksti vastavust õppija keeleoskuse tasemele. • Keeleõppes peavad lugemistekstid olema raskusastmelt parajad, pakkudes niihästi eduelamust, kui ka võimalust lugemisoskust arendada. • Õppija on saavutanud tasemele vastava lugemisoskuse, kui: • Loetu on keeleliselt arusaadav (konstruktsioonid, väljendid, sõnavara). • Õppija suudab teksti sisu mõista ja siduda seda oma taustateadmistega. • Õppija loeb kiiresti, ilma üksikuid sõnu sõnaraamatust järele vaatamata. • Õppija suudab aimata tundmatute sõnade tähendusi tekstis. • Õppija suudab lugeda eesmärgipäraselt (info jaoks või naudinguks).

Vaikselt ja häälega lugemine • • Teksti sisu mõistmise seisukohalt on tulemuslikum vaikselt lugemine. Edukad lugejad ei artikuleeri sõnu lugemise ajal (isegi mitte hääletult). Teksti artikuleerimine hajutab õppija tähelepanu loetu sisult hääldusele. Klassis valjusti lugemine hajutab ka teiste õppijate tähelepanu teksti sisult teksti kuulamisele. Valjusti lugemine on üldjuhul aeglasem kui vaikselt lugemine. Seetõtttu tuleks teksti mõistmise eesmärgil eelistada vaikselt lugemist. Tugilugemise puhul tuleks vaikselt lugeda lõik ja seejärel häälega, interpreteerides seda. Häälega lugemist võib kasutada üksikute lausete puhul ülesannetes, kus teksti mõistmine ei ole lugemise peaeesmärk.

Lugemisstrateegiad • Lugemisstrateeegia on tekstiga töötamise viis. Eristatakse nelja lugemisstrateegiat: 1. valiklugemine – tekstist otsitakse suhteliselt lu hikese ajaga teatud infot vo i detaile, ja ttes ko rvale ebaolulise; 2. u ldlugemine – ei loeta iga lauset, vaid pu u takse vo imalikult kiiresti saada loetust u ldu levaade; 3. su valugemine – tekstist pu u takse ta ielikult aru saada 4. loovlugemine – pikemate tekstide lugemine ja mo istmine, tehakse va ljaspool keeletundi. • Lugemisstrateegia valik sõltub lugemise eesmärgist, teksti liigist, struktuurist ja raskusastmest.

Valiklugemine • Valiklugemise eesmärk on leida tekstist mingi oluline teave. • Loomulikus suhtlusolukorras kasutatakse valiklugemist sõiduplaanide, menüüde, teatmeteoste, kokaraamatute, käsiraamatute jm teabetekstide lugemiseks. • Valiklugemist saab rakendada juba keeleoskuse madalal tasemel. • Valiklugemisel võib tekst tervikuna ületada õppija keeleoskuse taseme, kui lugemisülesanne ise on jõukohane. • Valiklugemise ülesandeid: • • • Leia menüüst teatud tüüpi toidud Leia teatmikust teatud mõiste definitsioon Leia tekstist definitsioonile ühesõnaline vaste Leia tekstist teatud tunnustega sõnu (nimisõnad, sünonüümid jne) Leia emakeelsele sõnale võõrkeelne vaste

Üldlugemine • Üldlugemise eesmärk on saada kiiresti ligikaudne ülevaade teksti sisust. • Üldlugemist kasutatakse selleks, et otsustada, kas teksti lugeda süvendatult, või kui süvalugemiseks lihtsalt ei piisa aega. • Üldlugemist kasutatakse sageli ajalehe sisuga tutvumiseks. • Üldlugemise harjutamiseks võib kasutada järgmisi harjutusi: • • • Paku tekstile pealkiri. Leia lõikudele alapealkirjad. Tee tekstist paari lauseline kokkuvõte. Leia, milline pilt käib teksti kohta. Vasta küsimustele

Süvalugemine • Süvalugemise eesmärk on teksti mõtte täielik mõistmine kuni detailideni. • Süvalugemise harjutused on järgmise struktuuriga: • • • Koosta teksti kokkuvõte Kirjuta lõkudele pealkirjad Jooni alla tuumlaused Moodusta teksti kohta küsimused Erista faktid ja arvamused Anna hinnang tekstis väljendatud probleemile

Loovlugemine • Loovlugemine toimub väljaspool keeletundi ja selle eesmägiks on loetust naudingu saamine. • Harjutusi loovlugemiseks: • • • Teksti sisukokkuvõtte koostamine Hinnangu andmine tekstile Koosta tegelaste iseloomustus Koosta tegevuskohtade iseloomustus Esitage teksti sisu rollimängus või lavastuses

Lugemistund • Lugemistunnil on traditsiooniliselt viis etappi: 1. Lugemiseks häälestamine 2. Lugemiseelne harjutamine 3. Lugemisaegne harjutamine 4. Lugemisjärgne harjutamine 5. Kokkuvõte

Häälestamine • Häälestamisetapi eesmärk on õppijate motiveerimine. • Häälestamisharjutused on seotud teksti teemaga, aga ei pea olema tingimata seotud teksti endaga. • Häälestamiseks võib kasutada järgmisi võtteid ja harjutusi: • Arutlus või vestlus teksti teemal • Faktiküsimustele vastamine • Teemaga seotud piltide vaatamine • Teema kohta ideede pakkumine

Lugemiseelne harjutamine • Lugemiseelsete harjutuste ülesannete on ülesande püstitamine tekstiga tutvumiseks. • Harjutusi koostades tuleks analüüsida, millist suunamist õpiased antud teksti jaoks vajavad. • Lugemiseelse harjutamise võtteid: • Teksti jaoks kesksete uute sõnade tutvustamine. • Teksti fookuse teadvustamine – küsimus, millele teksti lugemine annab vastuse. • Lugemisjärgsete harjutustega tutvumine – millist infot tuleb teksti lugedes iseäranis tähele panna.

Lugemisaegne harjutamine • Lugemisaegsete harjutuste eesmärk on siduda uut infot teadaolevaga. • Lugemisaegsed ülesanded on enamasti järgmised: • Leia lõikudele alapealkirjad. • Leia tekstist kesksed mõtted. • Leia, milline pilt käib teksti kohta. • Moodusta teksti kohta küsimused • Erista faktid ja arvamused

Lugemisjärgne harjutamine • Lugemisjärgsete harjutustega kujundatakse ühine arusaam teksti mõttest, samuti võrreldakse tekstist saadud infot oma kogemusega. • Lugemisjärgseteks harjutusteks sobivad: • Kokkuvõtte koostamine • Arutulus teksti üle • Tõlkimine • Alternatiivse alguse või lõpu väljamõtlemine • Küsimuste esitamine autorile või tegelastele • Teksti põhjal dialoogi või rollimängu koostamine

Lugemistunni kokkuvõte • Tunni kokkuvõtte ülesande on korrata üle teksti tähtsamad sõnumid, saada tagasisidet ja hinnanguid teksti ja tunni kohta. • Kokkuvõtte tegemiseks sobivad küsimused on: • Milline oli teksti kkõige huvitavam /kasulikum/ naljakam osa? • Milliste seisukohtadega sa nõustud, millistega mitte? • Mida kasulikku sa õppisid sellest tekstist?