Elu mitmekesisus Selgrootud loomad Helix pometia Koostas Karmen

Elu mitmekesisus Selgrootud loomad Helix pometia Koostas: Karmen Luik Õpetaja Konguta Koolist

Taksonoomia Riik: Hõimkond: Klass: Sugukond: Perekond: Liik: Loomad Animalia Limused Mollusca Kõhtjalgsed Gastropoda Teod Viinamäeteod Helix pomatia Pilt: http: //images. google. com/imgres? q=viinam%C 3%A 4 etigu&hl=en&sa=G&biw=853&bih=541&tbm=isch&tbnid=Rb 86 lz. SLJW 1 vz. M: &imgrefurl=http: //www. hot. ee/utartes/sisu/html/galerii/loomad/lpilt 5. html&docid=ce_D 32 ckj. TRZIM&imgurl=http: //www. hot. ee/utartes/sisu/pildid/galerii/loomad/l 298. jpg&w=450&h=3

Kuidas on ta nime saanud? Viinamäeteo päriskodu on Prantsusmaal ja Hispaanias. Ta elab viinamarjaistandustes sellest ka tema nimi. Meile Eestisse on ta sisse toodud.

Kõige suurema kojaga tigu Euroopas § § 4, 5 kuni 5 järsult laieneva keermega koja laius on 30– 50 mm kõrgus 32– 50 mm Tugevaseinalise koja värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini. Kojalt võib leida kuni tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti. Koja suue on suur ja kergelt ovaalne. Suudmeserv ja huul valkjad või valkjasroosad.

Välised tunnused - on sekundaarselt sümmeetriline - enamasti tugeva jalaga - mantel moodustab keha kaitseks kitiin- ja mineraalainest koosneva koja - kojast ulatub välja ainult pea ja jalg -peas asuvad silmad ja kaks paari väljasirutatavaid kombitsaid

Siseelundid Süda on kahe Koda kaitseb elundeid. osaline, koosneb Sooltoru on neil kojast ja U-kujuline ja vatsakesest. pöördub keha tagaosas tagasi pea suunas. Seedenääre maks võtab enda alla suure Pärak ja teised osa koja sisemusest. eritusavad On olemas ka magu. paiknevadkukla taga, koja Erituselundiks on neer, mis paikneb eesserva all. südame lähedal ja on ühenduses südamepaunaga.

Siseelundid Ø Närvisüsteemi moodustab kehas kolm tänkude paari, mis innerveerivad vastavalt jalaja mantlipiirkonda ning siseelundeid. Ø Neil puudub aju. Ø Hingamiseks on tal kopsulaadne veresoonterohke mantliõõs.

Liikumine Ø Roomamiseks kasutab tigu kõhuna tunduvat kehaosa ehk jalatalda Ø Tagant ette jooksvad lainelised kokkutõmbed viivad tigu edasi. Ø Et liikumisel hõõrdumine oleks väiksem, on talla eesosas lima eritav nääre.

Kui käest ei saa, hoia jalast! Ø Jalg pole teol kaugeltki ainult liikumiseks. Ø Ta peab sellega tehtud saama kõik toimingud. Ø Isegi paaritumise ajal partnerit embama.

Nägemine ja haistmine Ø Kuulub arenenumasse tigude seltsi – tippsilmaliste sekka. Ø Pikemate katsesarvede otsas on silmad. Tigu näeb sentimeetri kaugusele. Ø Tunnalde otsas asuvate silmadega võiks tigu näha oma kõrvu, kuid oh häda: kõrvu tal pole. Ø Kuulmine puudub täielikult! Ø Õnneks on tigude haistmine, mis toimib läbi naha, veidi parem kui kehvavõitu nägemine.

Kus ta siis elab? Ø Eestis elab ta parkides, aedades, salumetsades. Ø Eelistab poollooduslikke ja inimmõjuga piirkondi. Ø Levib inimese kaasabil ja sügavas laanes teda harilikult ei kohta. Ø Viinamäetigu oli aastatel 1958– 1994 Eestis looduskaitse all. Ø Praegu on ta Lääne-Eestis ja saartel kohati üsna harilik loom ning ta on jõudnud üsna paljudesse paikadesse ka mujal Mandri-Eestis.

Aasta- ja eluring Ø Tema aastaring algab aprillis või mai alguses, mil ta ärkab talveunest. Ø Kõigepealt kustutab ta nälga esimeste kevadiste värskete taimedega. Ø Tigu lükkab kojasuudmelt talvise kaitsva lubikaane – epifragma – ja poeb mullast välja. Ø Kosunud ja puhanud, hakkab ta huvi tundma teiste omataoliste vastu.

Kuidas saavad nad järglasi? Ø Pulmatants ja paaritumine toimub mais-juunis, kuid vähemal määral ka suve teisel poolel kuni augusti lõpuni. Pilt: http: //images. google. com/imgres? q=viinam%C 3%A 4 etigu&hl=en&sa=G &biw=853&bih=541&tbm=isch&tbnid=r. Cvv. YOw. FMi. Gcb. M: &imgrefurl=http : //wwx. sakala. ajaleht. ee/051006/esileht/5022985_foto. php&docid=9 Gz. G Jg. Nne 1 JLf. M&imgurl=http: //wwx. sakala. ajaleht. ee/051006/gfx/63244523 c 14 e 254 c 1. jpg&w=600&h=449&ei=sbv. NT 837 FIGf. Oq. Cwwf. QP&zoom=1&i act=hc&vpx=554&vpy=220&dur=78&hovh=194&hovw=260&tx=112&ty=1 01&sig=112943841141783123463&page=6&tbnh=155&tbnw=210&start =43&ndsp=9&ved=1 t: 429, r: 2, s: 43, i: 183

Paaritumine Ø Nad on hermafrodiitsed loomad, igaüks täidab nii isa- kui ka emakohuseid. Ø Paaritumisel vahetatakse seemnepakikesed ja pannakse need erilisse seemnehoidlasse. Ø Munarakkude valmides võetakse viljastamiseks seemnerakke “laost” ning munemine võib alata.

Kuidas saavad nad järglasi? Ø Kuu aja pärast kooruvad neist väikesed õhukese kojaga teolapsed. Ø Täiskasvanuks saavad neist vähesed. Ø Nad kardavad kuivust, liigset niiskust, külma. ØNeid söövad mitmed imetajad, linnud, selgrootud. Ø Saavad 3 aastaselt täiskasvanuks ja alustavad pulmatantsu ning munemist. ØViinamäetigu võib elada kuni 10 -aastaseks, ent looduses kohtab nii eakaid tigusid harva.

Talvitumine Ø Septembris poeb viinamäetigu mulda ja uuristab endale koopa. Ø Tõmbub kotta ja kasvatab koja suudme ette lubjast kaanekese – talikaane ehk epifragma. Ø Kui pind osutub liiga kõvaks, heidab ta selili ja kaabib endale jalaga puulehti peale.

Talvitumine Ø “Siseukseks” eritab veel paksu limakihi ning pikk talveuni võib alata. Ø Meie karmivõitu talve aitab tal üle elada korralik lumevaip. Ø Siiski on just muutlike ilmadega talved neile ohtlik aeg ja arvukust piirav tegur.

Kasutatud kirjandus Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. 2001. Varrak lk 376 http: //www. avita. ee/pdf/bio 8 klassile-IIosa 110 -113. pdf Mazur. Tanel. Viinamäe teod vihastusid ja kolisid minema. Eesti Päevaleht. 25. 03. 2008 http: //www. epl. ee/artikkel/354157 Väre. Hans. Ühejalgneviinamäetigu kaevab talveks koopaid. Sakala. 05. 10. 2006 www. sakala. ajaleht. ee/051006/esileht/5022985_. . . Ehlvest. Annelie. Viinamäetigu- toodud ja kodunenud. 2005/7. Eesti Loodus. http: //www. loodusajakiri. ee/eesti_loodus/artikkel 1166_115 0. html http: //www. hot. ee/utartes/sisu/html/galerii/loomad/lgalerii. h tml http: //www. looduspilt. ee/index. php? page=pilt&id=3267 pildid: http: //images. google. com/imgres? q=viinam%C 3%A 4 etigu&hl=en&sa=G&biw=853&bih=541&tbm=isch&tbnid=jx. DD 5 m 8 r 0 b. Xza. M: &imgrefurl=http: //w ww. loodusajakiri. ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/teod. html&docid=74 Q 7 TKsq. ANKx. M&imgurl=http: //www. loodusajakiri. ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/viinamae. jpg&w=245&h=241&ei=sbv. NT 837 FIGf. Oq. Cwwf. QP&zoom =1&iact=hc&vpx=142&vpy=222&dur=610&hovh=192&hovw=196&tx=108&ty=165&sig=112943841141783123463&page=2&tbnh=168&tbnw=171&s tart=6&ndsp=9&ved=1 t: 429, r: 3, s: 6, i: 96