ABIOOTILISED TEGURID Koostas Kristel Mekask Organismidele mju avaldavaid

ABIOOTILISED TEGURID Koostas: Kristel Mäekask

Organismidele mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Ökoloogilisi tegureid võib jagada: Abiootilised – Eluta looduse tegurid; Biootilised – Eluslooduse tegurid; Antropogeensed (vahest eristatakse biootilistest teguritest eraldi) – inimtegevusest tulenevad tegurid. Siilile avaldavad mõju nii abiootilised kui ka biootilised tegurid.

Abiootilised tegurid Keskkonnategurid: Kliimategurid: ·Veerežiim · Valguskiirgus · Rõhk · Temperatuur · Tuli · Sademed · p. H · Tuul · Toitainete sisaldus · Õhustatus (aeratsioon)

Valguskiirgus Infrapunane kiirgus – Soojuskiirgus, kõik elusorganismid vajavad oma kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, elusorganismid kiirgavad soojust.

Soojuskiirgus (temperatuur) Kõigusoojased loomad - nende kehatemperatuur on otseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist. Rästik on kõigusoojane loom nagu kõik roomajad, kalad ja kahepaiksed

Soojuskiirgus (temperatuur) Püsisoojased loomad – sõltuvad samuti väliskeskkonna temperatuurist, kuigi suudavad säilitavad oma kehatemperatuuri. Külmema perioodi üleelamiseks on taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni või talveuinak ja karvavahetus, lindudel ränded). Pruunkaru on püsisoojane loom nagu teised imetajad ja linnud

Kui temperatuur langeb miinuskraadidesse, võivad rakkudes tekkida jääkristallid ning organism hukub. Mesimuraka lehtede külmakahjustused.

Nähtav valgus Oluline fotosünteesi toimumiseks ja loomadel nägemiseks. Fotosüntees toimub taime rohelistes osades, kuna seal on palju kloroplaste; Fotosünteesi on intensiivseim spektri punases ja violetses osas.

Fotoperiodism Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.

Lühipäevataimed Riis, kanep, tubakas, päevalill. Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed Hernes, kartul, teravili, lina. Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi.

UV-kiirgus Väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes Dvitamiini sünteesi. Suurtes kogustes on kahjulik: • Võib rakkudes esile kutsuda geenmutatsioone ja valkude denaturatsiooni: • taimede kasvu pidurdumist • nahavähi teket;

Ökoloogilise teguri optimum Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sõltub organismi iseärasustest. Inimesel nt 22°C siseruumides.

Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elada, kasvada ja järglasi anda. Organismid võivad olla: • laia ökoloogilise amplituudiga taluvad väga suuri keskkonna erinevusi, laia levilaga liigid (naerukajakas); • kitsa ökoloogilise amplituudiga spetsialiseerunud kindlale keskkonnale, kitsa levilaga (hiidpanda).

Alumine ja ülemine taluvuslävi Alumine taluvuslävi Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ülemine taluvuslävi Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub.

Ökoloogilise teguri toime organismile Ökoloogiline amplituud Elutegevuse aktiivsus Alumine taluvuslävi hukkumine optimum Ülemine taluvuslävi hukkumine Teguri intensiivsus

Koosta ökoloogilise amplituudi graafik temperatuuri suhtes ameerika rohelisele puukonnale. Teada on, et puukonna alumine taluvuslävi on 20°C ning ülemine taluvuslävi 24°C. Optimum on 22°C.

Kasutatud materjal: http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Rain_on_grass 2. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/1/10/Light_spectrum. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Hyla_cinerea_-_distended_vocal_sac. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/e/ec/Artiszoo_desert. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/1/13/Mother_cubs. JPG http: //www. abc. net. au/nature/island/ep 2/map/redcrabs. htm http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/d/d 3/Vipera_berus_7434. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Plagiomnium_affine_laminazellen. jpeg http: //www. sunflowerproject. org/ http: //www. hot. ee/vasulaaed/mesimurakas. htm http: //www. mfa. gov. lv/data/stockholm/pic/lv/enviroment-34. jpg http: //www. cybernature. ee/herb/ http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Brown_Bear_us_fish_2. jpg http: //www. landfood. unimelb. edu. au/research/Biotech/uv-damage. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Giant_Panda_Tai_Shan. JPG http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Larus_ridibundus. jpg