BIOLOOGILINE MITMEKESISUS 2 Pllumajanduse mju Koostas Kersti Veskimets
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS 2. Põllumajanduse mõju Koostas Kersti Veskimets Tallinn 2010
2. PÕLLUMAJANDUS algas. . . 11 000 a. tagasi: Niiluse, Eufrati ja Tigrise vahel üheteranisu; peagi ka lambad, kitsed, sead ja veised. Kas seal on praegu viljakad põllud? ? ? 9500 a. tagasi Kaug-Idas hirss, riis. 3500 a. tagasi Mehhikos kõrvitsalised, mais. Metsad kasvavad viljakal maal, nende asemele rajati põllud. 10 000 aastaga on hävitatud Maal 1/3 metsadest. Kui palju liike? Kes seal rohtlate ja metsade alal nüüd elavad? .
2500 8500 7500 3500 5000 3500 Iseseisvalt põllukultuuride kasvatamisega alustanud piirkonnad (e. Kr. ) 7000
Mis siin on toimunud? http: //media. artdiamondblog. com/images 2/Forest. Fire. Palm. Oil. Plantation. jpg
Laisiklane ei jõua metsaraie eest põgeneda http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //s 47. radikal. ru/i 116/0906/c 7/56 bcbabc 3215. jp g
Kui suur peaks olema veiste arv, et kõigile 7 miljardile inimesele jätkuks liha ja piima? http: //www. celsias. com/media/uploads/admin/Amazon_cattle. png
Kas inimkonna saatuse mudel: Kunagi oli Lihavõttesaar (400 km 2) kaetud metsaga. 1600 a. tagasi tulid esimesed polüneeslased, tegid põllud, ehitasid maju ja paate ning paljunesid 7000 elanikuni. Kõik oli hästi. 1722. a. avastati erodeerunud muldadega, ilma ühegi puuta saar, kus elas vaid ligi 200 vaenutsevat koopaelanikku. Neil polnud isegi paati, et kala püüda… kannibalism.
Lihavõttesaar http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Easter_Island_Ahu_(2006). jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Easter-Island. jpg
Kaasaja põllumajandus peab ära toitma ligi 7 miljardit inimest. Igal aastal toodetakse Maal 6 miljardit tonni toiduaineid. ¼ maismaast kasutatakse põllumajanduses. 80% inimkonnast sõltub vaid kolmest põllukultuurist – nisu, riis, mais.
GM-taimed aitavad saagikust tõsta, kuid väheneb genotüüpide mitmekesisus… http: //foodfreedom. files. wordpress. com/2010/06/no-gmo. jpg
Suur-sipelgaõgijad hävivad, sest rohtlad tehakse põllumaaks. . . http: //animaldiversity. ummz. umich. edu/site/resources/tanya_dewey/Mtridactyladz 2. jpg/vi ew. html
Vihmametsi raiutakse ka õlipalmide ja soja põldudeks (palmiõlist biokütus? !) Vaata filmi Indoneesia vihmametsast (kliki viitel) Vaata Greenpeace esitlust vihmametsade hävingust
Õlipalmi-istandused http: //lh 3. ggpht. com/_LFx 2 s 6 bnyxo/Rj. IGQ 4 sts. YI/AAAAANE/Ffgw 5 VUv 9 k. A/Oil+Pal m+Plantation+young+and+old 0009. jpg
Siin olid enne vihmametsad…
http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. reiser. ee/typo 3 temp/pics/f 1 ca 4 e 4888. jp g
Indoneesia eelkõige Malaisia vihmametsad on asendunud õlipalmiistandustega
http: //www. theage. com. au/ffximage/2005/05/20/21 n_amazon_wideweb__430 x 286. jpg
Brasiilia vihmametsad kaovad http: //www. tropical-rainforest-animals. com/image-files/deforestationbrazil. jpg
Amasonase vihmametsa hävimine http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/b/b 9/Amazonie_deforestation. jpg
http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/3/3 a/Amazon. A 2002182. 1405. 1 km. jpg
Ka tänapäeval aletatakse metsi (vihmametsi), et saada põllumaad. Sumatra ja Borneo 2004. a. Punased täpid on põlengud. http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/2/22/Fires_aqua_sumatra_14 oct 04. jpg
Amazonases 1990. a. – 26 miljonit veist 2000. a. - 55 miljonit veist Kui palju on nüüd? http: //graphics 8. nytimes. com/images/2008/06/25/business/25 beef-span-600. jpg
Erosioon – viljaka mulla ärakanne tuulte, vihma ja vooluveega. Suureneb, kui puude juured ei hoia enam pinnast.
Erosioonile järgneb kõrbestumine. . .
Mullad erodeeruvad, kõrbestuvad, mille tõttu kaob 6 miljardit ha maad igal aastal…. http: //geology. com/records/sahara-desert-map. gif
Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas Kõrbestumine on tohutuks probleemiks Kesk. Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala.
Saharast väljuvad tolmutormid. . .
Araali mere kuivamisega (sooldumisega) on hävinud üle 20 kalaliigi. Jõedeltas elanud 70 imetaja- ja 315 linnuliiki on kadunud. http: //unimaps. com/aral-sea/aral-pic. gif
Araali pindala vähenemine 1960 – 2003. a. http: //unimaps. com/aral-sea/index. html
Väetatud põldudelt jõuavad lämmastiku ja fosfori ühendid veekogudesse, mis seejärel eutrofeeruvad. Tulemuseks on veeõitseng: vetikate vohamine. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. glf. dfompo. gc. ca/folios/00171/images/fig-2. jpg
Jõgede seisund Oktoobri alguses 2010. a. avalikustati hulga rahvusvaheliste fondide ja programmide rahastatud maailma jõgede analüüs, kus esimest korda on võetud korraga arvesse paljude tegurite mõju: saaste, paisud, põllumajandus, märgalade muutused, võõrliigid jne. Tulemus on sünge: neli viiendikku inimkonnast elab piirkonnis, kus jõevee seisund on halb, nii et ohus on nii inimeste tarbevesi kui ka tuhanded taime- ja loomaliigid. Jõgedest leiti tõeline „kemikaalide kokteil”. Ehkki n. -ö. arenenud maailmas, sealhulgas USA-s ja Lääne-Euroopas, on juba kümneid aastaid hoitud saastel silma peal ja kulutatud keskkonnakaitsele hiigelsummasid, on sealgi jõgede olukord halb. Paremal juhul on vesi muutunud ohutumaks inimeste jaoks, elurikkus on aga väga suures ohus.
Tammide rajamine võtab igasuguse võimaluse taimedelt ja kaladelt. Colorado jõe tammid.
Coloradol on üle 10 tammi http: //pro. corbis. com/images/
Tamme rajatakse ka põdude niisutamiseks
Hüdroelektrijaam Paraguai jõel toidab pea kogu Argentiinat, on üleujutanud vihmametsad http: //farm 1. static. flickr. com/53/120111033_63 f 4 a 4 d 658. jpg? v=0
- Slides: 37