levaade olukorrast Eestis rmud ja mured Karmen Toros

Ülevaade olukorrast Eestis: rõõmud ja mured Karmen Toros Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut 06. juuni 2013

Sisukord 4 Laps ja heaolu 4 Abivajav laps 4 Uuring (2011) 4Üks laste hoolekande mudel 4 Väljakutsed 4 Positiivsed arengud 4 Lõpetuseks 4 Küsimused Uku Laur

Laps ja heaolu

Lapse heaolu käsitlus 4 Kõigil lastel on õigus kasvada üles ühiskonnas, mis edendab tema arengut ja heaolu positiivselt (ÜRO lapse õiguste konventsioon, 1989). 4 Tagada laste ja perede heaolu kasv ning elukvaliteedi tõus (Laste ja perede arengukava 2012 -2020, 2011). 4 Bradshaw et al (2007, 135): heaolu kui laste õiguste realiseerimine ja igale lapsele võimaluse andmine lapse võimete, potentsiaali ja oskuste kontekstis. 4 Lapse heaolu sõltub lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja lapse toimetulekust perekonnas (Clarke & Joshi, 2003). 4 Ökoloogiline lähenemine: laps-perekond-kogukondühiskond).

Lapse heaolu käsitlemise uued trendid (Ben-Arieh, 2008; Bradshaw et al. , 2011) 4 Negatiivsete ja positiivsete (nt nägemus laste võimetest ja resilientsusest) aspektide kombineerimine. 4 Lapsekesksus: kaasamine. 4 Lapse subjektiivne nägemus (nt hinnang oma tervisele, tunded seoses kooliga). 4 Lapse nägemust ei saa segi ajada täiskasvanute arvamusega lapse heaolust (täiskasvanu vaatenurk). 4 Casas (1997): lapsi ei ole peetud piisavalt kompetentseteks. 4 Kas täiskasvanud on piisavalt kompetentsed mõistmaks lapse vaatenurka?

Laste heaolu uuring Tabel. UNICEF (2013) heaolu uuring (29 riigi võrdluses): Eesti laste heaolu Eesti (23. koht, 5 dimensiooni keskmine: 20. 8) Hariduslik heaolu (23. koht) Majanduslik heaolu (19. koht) Tervis ja turvalisus (22. koht) Elamistingimused ja keskkond (24. koht) Käitumine ja riskid (26. koht)

Majanduslik heaolu Tabel. Lapsed ja suhtelise vaesuse määr*, 2007 -2012 (Statistikaamet, 2013) Lapsed 2007 2008 2009 2010 2011** 17. 1% 20. 6% 17. 3% 19. 5% 17. 0% *Suhtelise vaesuse määr näitab isikute osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. **2011. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 299 eurot.

Tervis ja turvalisus Tabel. Surmad: õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, 2008 -2011 (TAI, 2013) Vanus ja sugu Lapsed vanuses 0 -4 Tüdrukud Poisid Lapsed vanuses 5 -9 Tüdrukud Poisid Lapsed vanuses 10 -14 Tüdrukud Poisid Kokku 2008 17 2009 10 2010 17 2011 8 6 11 5 5 5 12 4 4 4 2 2 2 6 3 4 12 2 4 1 2 2 2 4 7 27 17 25 22

Hariduslik heaolu (1) Tabel. Alusharidus: lapsed koolieelsetes lasteasutustes (vanus: 3 -6), 20102012 (Statistikaamet, 2013) Laste arv ja % populatsioonist 2010 2011 2012 49 638 e 88. 9% 52 056 e 88. 8% 53 237 e 91. 2%

Hariduslik heaolu (2) Tabel. Õpingute katkestajad üldhariduses (päevaõpe): klassid kokku ja 7. -9. klass, 2007 -2012 (Statistikaamet, 2012) Aasta* 7. klass 8. klass 9. klass 2007 1. -12. klass kokku 949 122 201 312 2008 674 66 150 244 2009 437 49 86 141 2010 311 22 59 87 2011 279 21 44 78 2012 283 13 54 75 *Aasta näitab õppeaasta lõppu; katkestajad õppeaasta kestel.

Riskikäitumine (1) Tabel. 11 -, 13 - ja 15 -aastaste õpilaste (5. , 7. ja 9. klass) alkoholi tarbimine: HBSC* (2009/2010 õppeaasta) (TAI, 2011) Vähemalt kord nädalas Alkoholi tarbimine: vanus ja sooline jaotuvus (tüdrukud/poisid) 11 -aastased 13 -aastased 15 -aastased 0. 5%/2. 3% 7. 9%/7. 9% 13. 7%/ 20. 2% *HBSC (Health Behaviour in School-aged Children) valim=4224 õpilast. Keskmine kokku 8. 6%

Riskikäitumine (2) Tabel. Kiusamine viimasel paaril kuul kaasõpilaste poolt: HBSC* (2009/2010 õppeaasta) (TAI, 2011) Ei ole kiusatud 1 -2 korda 2 -3 korda kuus 1 kord nädalas Mitu korda nädalas Tüdrukud** 61. 7% 22. 3% 6. 6% Poisid** 56. 5% 23% 8. 1% Kokku 59. 2% 22. 6% 7. 4% 4% 5, 4% 6. 1% 5. 0% 5. 7% *HBSC (Health Behaviour in School-aged Children) valim=4224 õpilast. **Vanuseliselt kiusatakse rohkem nooremates klassides.

Elamistingimused ja keskkond Tabel. Elamistingimused: lasteta ja lastega leibkond, 2010 -2012 (Statistikaamet, 2013) Leibkonna tüüp, vähem kui 1 tuba Lasteta leibkond Lastega leibkond 2010 2011 2012 7. 3% 6. 7% 6. 3% 50. 2% 52. 3% 53. 8%

Sotsiaalne heaolu Tabel. Ajakasutuse uuring (2010, n=7225): täiskasvanute tegevus (18+) alla 10 -aastase lapsega: aeg minutites nädalas (Statistikaamet, 2013) Lapsehoidmine Naised Mehed Kokku 549 e 78 m päevas 143 e 20 m päevas 373 e 53 m päevas *Uuringu andmed on kogutud ajakasutuse päeviku abil (päeviku täitmine oma tegevuste kohta ühel argipäeval ja ühel nädalavahetuse päeval 24 tundi 10 -minutilise täpsusega).

Subjektiivne heaolu Tabel. 11 -, 13 - ja 15 -aastaste õpilaste (5. , 7. ja 9. klass) hinnang omavahelistele suhetele perekonnas: HBSC* (2009/2010 õppeaasta) (TAI, 2011) Hinnang** Positiivne Negatiivne Tüdrukud 1876 322 e 17. 2% Poisid 1813 200 e 11% Kokku 3689 522 e 14. 2% *HBSC (Health Behaviour in School-aged Children)valim=4224 õpilast **Võrreldes vanuserühmi sooliselt, on suuremad erinevused 13 - ja 15 - aastaste õpilaste seas (13 -aastastest poistest hindas suhteid perekonnas negatiivselt 10. 8%, tüdrukutest 19. 8%; 15 -aastaste vanusegrupis on arvud vastavalt 14. 3% ja 22. 4%)

Abivajav laps

Vanemliku hoolitsuseta ja abivajavad lapsed Tabel. Aasta jooksul arvele võetud vanemliku hoolitsuseta ja abivajavad lapsed, 2007 -2012 (Statistikaamet, 2013) Tüdrukud Poisid Kokku 2007 730 799 1529* 2008 811 921 1732 2009 990 1194 2184 2010 940 1114 2054 2011 1118 1455 2573 2012 1314 1494 2808** *0. 6% populatsioonist. **1. 2% populatsioonist.

… ja abivajavad lapsed piirkonniti Tabel. Aasta jooksul arvele võetud vanemliku hoolitsuseta ja abivajavad lapsed piirkonniti, 2012 (Statistikaamet, 2013) Laste arv ja % populatsioonist 2012 Põhja. Eesti Kesk. Eesti Kirde. Eesti Lääne. Eesti Lõuna. Eesti 1728 1. 7% 237 1% 178 0. 7% 196 0. 7% 469 0. 8%

Lapsed asenduskodus Tabel. Lapsed asenduskodus piirkonniti, 2007 -2011 (Statistikaamet, 2013) 2007 2008 2009 2010 2011 Teenuse kasutajate arv ja % populatsioonist Põhja. Kesk. Kirde- Lääne- Lõuna. Eesti Eesti 429 196 246 161 461 0. 5% 0. 7% 0. 8% 0. 5% 0. 6% 340 179 213 153 437 0. 4% 0. 6% 0. 7% 0. 5% 0. 6% 338 168 215 146 417 0. 4% 0. 6% 0. 8% 0. 5% 0. 6% 311 162 200 137 404 0. 3% 0. 6% 0. 7% 0. 5% 0. 6% 317 154 204 114 378 0. 3% 0. 6% 0. 8% 0. 4% 0. 5% Kokku 1493 0. 6% 1322 0. 5% 1284 0. 5% 1214 0. 5% 1167 0. 5%

Vanema õiguste äravõtmine Tabel. Kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsed*, 2007 -2012 (Statistikaamet, 2013) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tüdrukud 98 115 127 83 96 105 Poisid 119 110 135 89 91 88 Kokku 217 225 262 172 187 193 *Lapsed, kelle ühelt või mõlemalt vanemalt on vanemaõigused ära võetud kohtu kaudu.

Perekonnas hooldamine Tabel. Aasta jooksul perekonda hooldamisele võetud lapsed: sugu ja vanus, 2007 -2011 (Sotsiaalministeerium, 2013) 2007 2008 2009 2010 2011 Tüdrukud 66, sh 1* 74, sh 2 59, sh 1 73, sh 3 63, sh 3 0 -6 7 -17 31, sh 1 35 33 40, sh 2 36, sh 1 22 40, sh 1 32, sh 2 35, sh 1 23, sh 2 Poisid 63, sh 1 79, sh 2 65, sh 1 65, sh 2 51, sh 1 0 -6 7 -17 28 33, sh 1 47, sh 1 30, sh 1 32 30, sh 1 44 21, sh 2 32, sh 1 19 Kokku 0 -6** 7 -17** 129, sh 2 153, sh 4 124, sh 2 138, sh 5 114, sh 4 59, sh 1 68, sh 1 80, sh 1 70, sh 3 68, sh 1 52, sh 1 84, sh 1 53, sh 4 *sh erivajadusega laps(ed). **Vanusegrupid kokku ei anna täpset arvu (erinevus 1 -4 numbrit). 67, sh 2 42, sh 2

Tugiisikuteenus Tabel. Tugiisikuteenus: lapsed, 2009 -2011 (Sotsiaalministeerium, 2012) Sihtgrupp* Last kasvatav isik Eestkostel olev laps Eestkostelt ellu astunud noor Perekonnas hooldamisel olev laps Perekonnas hooldamiselt ellu astunud noor Asenduskodus elav laps Asenduskodust ellu astunud noor Turvakodus viibiv laps Käitumisprobleemiga laps Laps, kelle pere on raskustes Muu põhjus Kokku * Suurim vanusegrupp: 7 -14 aastased lapsed. **Nähtust ei esinenud. 2009 86 2 -** - 2010 98 3 2 - 2011 97 12 1 32 89 145 24 916 44 2 83 189 19 798 27 2 85 176 15 831

… piirkonniti Tabel. Tugiisikuteenus piirkonniti: lapsed, 2009 -2011 (Sotsiaalministeerium, 2012) 2009 2010 2011 Teenuse kasutajate arv ja % populatsioonist Kokku Põhja. Kesk. Kirde- Lääne- Lõuna. Eesti Eesti 46 49 231 185 405 916 0. 05% 0. 2% 0. 8% 0. 6% 78 92 86 84 458 798 0. 1% 0. 3% 0. 7% 70 30 53 112 566 831 0. 1% 0. 2% 0. 4% 0. 8%

Varjupaigateenus Tabel. Varjupaigateenus: lapsed, 2007 -2011 (Sotsiaalministeerium, 2012) 2007 2008 2009 2010 2011 Tüdrukud 610 652 609 619 661 0 -6 7 -17 260 350 264 388 274 335 263 356 249 412 Poisid 627 679 667 664 749 0 -6 7 -17 262 365 312 367 268 399 260 404 321 428 Kokku 1237 1331 1276 1283 1410 0 -6 522 576 542 523 570 7 -17 715 755 734 760 840

Uuring (2011): lapse heaolu hindamine

Hindamispõhimõtted (1) 4 Hindamine=süütõendite otsimine, vaatlus (sekkumiseta), lapse ja pere vajaduste mõistmine: 4 Hindaja vastuoluline roll: “/. . . / tihtipeale pead olema hindaja ja kohtumõistja ja toetaja ja julgustaja rollis mõnda inimest see segaks kindlasti aga noh on hea kui on neutraalne inimene” (I 20). 4 Autoritaarne/bürokraatlik lähenemine (N=13): selgitused, miks küsimused, nõudmine, vastandamine, ametiruum (“mis värk on? ”, “nõuan”). 4 Perekeskne lähenemine (N=7): toetav suhe, sh usaldussuhe, last ja perekonda toetavas füüsilises keskkonnas: 4 Kaudne hindamine: tõendid enne vanematega kohtumist→vastandamine (“otse asja kallale”), agressiivsed vanemad. 4 Otsene hindamine: lapse ja pere olukorra mõistmine.

Hindamispõhimõtted (2) 4 Partnerluspõhimõte: tulemusliku koostöö alus (usaldussuhted) vs koostöö mitte väärtustamine (“selline suhe ei vii perekonda muutusteni”, süü mitte tunnistamine→koostöö ei ole võimalik). 4 Liigne keskendumine probleemidele, puudujääkidele, väiksem osa lastekaitsetöötajaid rõhutas tugevusi, ressursse.

Lapsekeskne lähenemine: teooria 4 Rasmusson et al (2010, 452 -453) tõlgendavad “lapsekeskset” põhimõtet läbi mitme komponendi— kaitse, teenuste osutamine ja lapse osalus (inglise keeles provision, protection ja participation ehk kolm P-d). 4 Sommer et al (2009) käsitlevad mõistet lapse vaatenurk läbi kahe eraldi nägemuse: (1) lapse vaatenurk tuleneb täiskasvanutelt ja (2) lapse vaatenurk tuleneb lastelt endilt, väljendab laste kogemusi, arusaamu, nende sõnu, mõtteid, kujutlusi, soove ja vajadusi, tähelepanu on lapsel kui subjektil.

Lapsekeskne lähenemine: uuring 4 Lapsekesksus (aktiivne osalus) vs spetsialisti nägemus: 4 Hindamine ei saa toimuda ilma kliendi kaasamiseta. Parim lapse abistamine toimub läbi lapse ja tema vanemate kaasamise (Davidson-Arad & Kaznelson, 2010). 4 Hindamise eesmärk on mõista lapse ja pere olukorda (Germain & Gitterman, 1980; Parton & O’Byrne, 2000)→kaasamine. 4 Uuringus: 4 Eelkõige spetsialisti kui eksperdi nägemus. 4 Eelkõige vanemate kui laste vajadused. 4 Vanuseline tegur: igas vanuses vs alates 10 a. 4 Meetodid: mängud, vaatlus, lahenduskesksed tehnikad. 4 Põhjused mitte kaasamiseks: oskuste puudumine, suur töökoormus, läbipõlemine, kogemus, põhimõtted.

Üks laste hoolekande mudel

Mitte ema süüdistamine Mitte põhjuslik seos Kaasamine ja koostöö Usalduslik suhe, dialoog Mitte lapse päästmine Lastekaitse ümbermõtestamine Laste hoolekande mudel Vajadused ja riskid, kontekst Lapsekeskne lähenemine Laps kui aktiivne subjekt Lapse vaatenurk Joonis. Laste hoolekande mudeli kontseptsioon (D'Cruz & Stagnitti, 2008, 157)

Väljakutsed lastekaitse korralduse tõhustamiseks

Lapse heaolu hindamine 4 Lapse heaolu hindamine, sh abivajadus: 4 Põhimõtted, raamistiku väljatöötamine, standardiseeritud hindamisinstrumendid (sh meetodid lapse kaasamiseks). 4 Karoll (2010): põhimõtted ja lähenemised, mida praktikas rakendatakse, peavad olema kooskõlas sotsiaaltöö väärtuste ja eetikaga. 4 Lapsekeskne lähenemine: laps on kompetentne oma arvamusi, nägemusi välja ütlema, mõistma. 4 Lasteombudsmani ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud kirjutamiskonkursil enim kirjutatud teema: Minu mured ja hirmud. 4 Tasakaal vajaduste ja riskide vahel. 4…

Koostöö, ühiste eesmärkide suunas liikumine 4 Koostöö: spetsialist ja klient ning spetsialistid omavahel: 4 Süsteemsus.

Teenused ja programmid 4 Vajaduspõhised teenused. 4 Positiivse vanemluse toetamine: tõenduspõhine vanemlusprogramm: 4 Tõenduspõhised vanemlusprogrammid (The Incredible Years, Triple P) on uuringute järgi edendanud positiivse vanemluse suurendamist, sh suurenenud on emade enesehinnang, positiivsemad suhted laste ja vanemate vahel, muutused lapse käitumises, paremad teadmised kiindumussuhtest (Bunting, 2004; Myers-Walls, 2004; Sanders, 2008; Hurlburt et al. , 2013).

Riigikontrolli auditi tulemused … 4 Lastekaitsetöötajate arv. 4 Ennetustöö metoodika. 4 Omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedinõuded (Laste hoolekande korraldus valdades ja linnades, 2013). Tabel. Lastekaitsetöötajate arv Eestis, 2011 -2012 (Sotsiaalministeerium, 2013) Lastekaitsetöötajate arv (KOV ja MV) 2011 2012 177 187

Joonis. Lastekaitsetöötajate osakaal maakonniti 2011. aastal (Sotsiaalministeerium, 2012: ref Laste hoolekande …, 2013, 11)

Kohaliku tasandi lastekaitsetöö 4 Kvaliteedi tõstmine: 4Ühtne teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, lastekaitsetöötajate pädevus. 4 Toimiv lastekaitsesüsteem, kus väärtustatakse igat last ühiskonnas, sh tagatakse iga lapse õigused ja heaolu. 4 Lastekaitsetöötaja toetuse vajadus: 4 Lastekaitsetöötaja heaolust sõltub abivajava lapse toetamine ja aitamine, sh hindamine ja sekkumisotsused.

Positiivsed arengud

Aega läheb, aga asja saab!

2012 -2013: “Lapse heaolu” aastad 4 Juhised, uuringud: 4 Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse. 4 Laste väärkohtlemise diagnostikasüsteemi arendamine. 4 Juhised juhtumipõhise võrgustikutöö meetodi rakendamiseks. 4 Vanemlike oskuste diagnostika hindamisvahendite esmane analüüs. 4 Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. 4 Laste ja perede arengukava 2012 -2020: ennetustöö, kvaliteet, valdkondadeülene koostöö, tõenduspõhised sekkumised, spetsialistide kompetentsuse tõstmine, varajane märkamine. . 4 Lastekaitseseaduse eelnõu. 4 Vajadusepõhine peretoetus. 4 Rahvusvaheline koostöö: parimad praktikad. 4…

Lõpetuseks 4 Patterson (1983, 260): “haavatav või mittehaavatav ei ole laps ise, vaid see on pigem süsteem, kuhu laps kuulub”. 4 Head olemasolevad praktikad, nendest õppimine.

Aitäh! “Iga laps on väärtus” “Kõik lapsed on head!”