PAELUSSID 8 klass M Sc Hille Arume VG

PAELUSSID 8. klass M. Sc Hille Arumäe VG 2012

Elupaik n n Parasiteerivad inimese ja loomade peensooles Vaheperemehed: Nudipaelussil veised n Nookpaelussil sead n Laiussil kalad n

Välimus n n n Keha paelakujuline ja koosneb lülidest. Päisega kinnitub uss soole seinale. Kaela piirkonnas kasvavad uued lülid.

Eluviis • Parasiteerivad loomade ja inimese sooltes.

Paelussidel on 3 elundkonda: närvisüsteem, erituselundid, sigimiselundid LÜLI SIGIMISELUNDITEGA

Paelussid on parasiidid n n Liitsugulised loomad. Küps munadega lüli murdub ussi küljest. Lülid väljuvad soolest koos väljaheitega. Videod http: //www. youtube. com/watch? v=_BTO 3 0 MM-JI

Paelusside areng Nudipaeluss Nookpaeluss Laiuss Muna peab sattuma vaheperemehe soolde. Vastne tungib veresoonde. Veri kannab ta lihastesse, kus vastne muutub põistanguks.

Põistangud

Nakatumine n n n Pealussidega nakatumine toimub vähetöödeldud või toore veise-, sea-, kalaliha ja kalamarja söömisel. Termiline töötlemine tapab lihastes olevad põistangud. Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained, mis mõjuvad inimese tervisele halvasti.

Ehhinokokoos ehk põistangtõbi Saastunud metsa-andide korjamisel ja söömisel või ka nakatunud kodulooma silitades võivad sattuda munad kätele ja sealt suhu. Ennetada nakatumist saab järgmiselt: n tee oma koduloomadele regulaarselt ussivastast ravi; n pese hoolikalt käsi pärast looma silitamist; n keeda enne tarbimist looduslikest veekogudest v õetud vett; n väldi suurtes kogustes pesemata metsa-andide söömist, pärast nende korjamist pese esimesel võimalusel käed vee ja seebiga puhtaks; n marjade ja seente kuumtöötlemisel põistangpael ussi munad hävivad. 3 – 10 mm