TERVISEPETUS MEIE MEELED V KLASS Kirjuta vihikusse Meeleelundid

TERVISEÕPETUS MEIE MEELED V KLASS

Kirjuta vihikusse. . . Meeleelundid 1. 2. 3. 4. 5.

KUULMISMEEL NÄGEMISMEEL HAISTMISMEEL MAITSMISMEEL KOMPIMIS-, EHK NAHAMEEL

NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST, ESEMETE KUJU, ASUKOHTA kõvakest soonkest kollatähn vikerkest vesivedelik lääts pimetähn klaaskeha sarvkest silmaava nägemisnärv võrkkest

Nägemine Silm – on väga õrn ja tundlik. Silmade hoidmine on väga tähtis.

KUIDAS SILMI HOIDA? Lugeda ei tohi lamades. Silmade kaugus kirjast umbes 30 cm. Valgus peab langema vasakult. Ereda valguse eest kaitsmine (päikeseprillid) Ära istu arvuti või televiisori ees kaua, vaid tee vaheaegu. Silmaharjutused.

KUULMINE ON VÕIME KUULMISELUNDITE ABIL TAJUDA JA ERISTADA HELISID kõrvalest kuulmekäik vasar alasi jalus poolringkanalid kuulmisnärv trummikile kuulmetõri tigu

Kuulmine Kuulmiselundit tuleb kaitsta tugeva müra eest. Kasulik on ühtlasi arendada oma kuulmisoskust, mis on väga tähtis teiste inimestega suhtlemisel.

HARJUTUSI Kas oskad (orkestripala kuulamisel) eristada keelpille? Kas tunned hääli? Õpetaja palub õpilastel lugeda magnetofonile paar lauset. Hiljem kuulatakse – kelle hääled on?

KOMPIMINE ON VÕIME PUUDUTADES KINDLAKS TEHA ESEMETE KUJU, SUURUST, TEMPERATUURI karv rasunääre karva püstitajalihas marrasnahk higinääre pärisnahk karvanääps rasvkude

Kompimine Nahk aitab säilitada normaalset kehatemperatuuri. Tunneb valu, sooja, külma, tajub.

HARJUTUS Õpetajal on kottidesse pandud erinevaid esemeid. Õpilased kombivad ja arvavad ära, mis mingis kotis on.

MAITSMINE ON LAHUSTUNUD AINETE ERINEVATE MAITSETE TAJUMINE KEELEGA mõru hapu soolane magus keelenäsad

Maitsmismeel Maitsmisrakkude omapäraks on, et neid saab ergutada ka vaatamise või meenutamisega.

HARJUTUS Määra soolase, magusa hapu ja mõru piirkond keelel. Keele ots tajub inimesel ----- Keele tagumine osa tajub ------

HAISTMINE ON LÕHNADE TAJUMINE JA ERISTAMINE HAISTMISELUNDI ABIL haistenärvid

HAISTMINE OSALEB KA MAITSE TAJUMISEL, NOHUSE NINAGA EI TUNNE ME LÕHNA EGA KA MAITSET HÄSTI

Haistmismeel Maitsmismeel- ja haistmismeel sarnanevad omavahel, kuid lõhnataju on maitsmistajust üle 10 000 korra tugevam.

HARJUTUS Püüa lõhna järgi eristada teatud aineid: kaneel, pipar, sibul jms.

KOKKUVÕTE • Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. • Inimene võtab vastu informatsiooni nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihasetunnetuse abil.

TV lk. 18 harjutus 23

Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrvast, keskkõrvast ja sisekõrvast. kõrvalest alasi jalus kuulmekäik trummikile kuulmeluuke tigu

TV lk. 19 harjutus 25

NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST, ESEMETE KUJU, ASUKOHTA 1. kollatähn 3. vikerkest 2. silmaava

4. sisekõrvas asub inimesel – tasakaaluelund 5. Keskkõrvast eraldab väliskõrva – trummikile

Kibedat maitset Magusat maitset

Ava vihik Otsi oma koolikotist, pinalist või taskust üks asi. ÄRA SEDA KELLELEGI NÄITA! Kirjuta vihikusse selle õpilase nimi, kes tuli klassi ette ja järele, mis sa arvad, mis maha kukkus. (Ole tähelepanelik!) NT: Õpetaja - pliiats

Kasutatud kirjandus Reet Alevi, Kaili Kepler “Tervise võti” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik Koolibri 2005 Harri Jänes “Tervise võti” 5. klassi inimeseõpetuse õpik Koolibri 2002