Lauseliikmed Kasutamiseks 8 klassi emakeeletundides Triinu Pappel Eve

Öeldis • Öeldis on lauseliige, mis väljendab tegevust ja sisaldab alati tegusõna pöördelist vormi.

Öeldiseks võib olla: – Lihttegusõna, eitav kõne: • jookseb, pole teinud, oli kuulnud, ära

Öeldiseks võib olla: – Väljendtegusõna, mis koosneb käänd- ja tegusõnast ja väljendab ülekantud tähendust:

Alus • Alus on lauseliige, mis väljendab tegijat. Üldjuhul vastab küsimusele kes? või mis?

Sihitis • Sihitis on lauseliige, mis märgib lauses osalist, kellele või millele tegevus suundub.

Määrus • Määrus on lauseliige, mis märgib lauses – asjaolu (tegevuse aeg, koht, viis

Praktiline ülesanne nr 1 • Töölehel nr 1 määra lauseliikmed ja kopeeri need tabelis

Praktiline ülesanne nr 2 • Töölehel nr 2 moodusta iga tabeli rea järgi eraldi

Slides: 9

Download presentation

Lauseliikmed Kasutamiseks 8. klassi emakeeletundides Triinu Pappel Eve Jakobson Juhendaja: Tiia Niggulis Viimsi Keskkool 2002

Öeldis • Öeldis on lauseliige, mis väljendab tegevust ja sisaldab alati tegusõna pöördelist vormi. • • Õpetaja: “Ants lahkus. ” Mari: "Ants on lahkunud. ” Anu: “Ants hakkas minema. ” Anne: “Ants laskis jalga. ”

Öeldiseks võib olla: – Lihttegusõna, eitav kõne: • jookseb, pole teinud, oli kuulnud, ära tule; – Liittegusõna - mingi sõna(tüve) ja tegusõna püsiühend, mille osasid ei saa lahutada ega teineteise suhtes ümber paigutada: • alahindame – Ühendtegusõna, mis koosneb määrsõnast ja tegusõnast: • mõtleb ette, pane kokku.

Öeldiseks võib olla: – Väljendtegusõna, mis koosneb käänd- ja tegusõnast ja väljendab ülekantud tähendust: • õppis pähe, laskis jalga – Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: • tuleb lugeda, hakkas sadama, näib lahkuvat.

Alus • Alus on lauseliige, mis väljendab tegijat. Üldjuhul vastab küsimusele kes? või mis? • Mati kaevas auku. – Kui aluse juurde kuulub täiend, siis on kogu fraas aluseks. • Esimeses reas istus vihase näoga mees. – Kui tegusõna on umbisikulises tegumoes, siis lauses alust pole. • Haigele anti rohtu.

Sihitis • Sihitis on lauseliige, mis märgib lauses osalist, kellele või millele tegevus suundub. – Sihitiseks on nimisõna, mis vastab küsimusele kes? , mis? , kelle? , mille? , keda? , mida? • Mart, palun ava aken! • Mart avab akna. • Mart külastab oma vanu häid sõpru.

Määrus • Määrus on lauseliige, mis märgib lauses – asjaolu (tegevuse aeg, koht, viis jms) • • Eile hommikul nägin esimesi kuldnokki. Äsja oli ta siin. Suure rutuga mindi laiali. Mati võitles visalt. – osalist, kes on tegevusega kaudsemalt seotud. • Mann mängib Matiga. • Uudist räägiti kõigile majaelanikele.

Praktiline ülesanne nr 1 • Töölehel nr 1 määra lauseliikmed ja kopeeri need tabelis vastavatele kohtadele. Iga lause jaoks on tabelis eraldi rida.

Praktiline ülesanne nr 2 • Töölehel nr 2 moodusta iga tabeli rea järgi eraldi lause. Iga lause aluseks võta sõnaühend veerust “alus”, öeldiseks veerust “öeldis” jne.