Viron lauseoppi Lauseliikmed eldistide mrus eldistide ja seisundimrus

Viron lauseoppi: Lauseliikmed: öeldistäide, määrus

Öeldistäide ja seisundimäärus • Öeldstäide on nimetavas või osastavas, seisundimäärus saavas või olevas käändes: Ta on õpetaja. Ta on meie parimaid õpetajaid. Nad on meie suurimaid lollpäid. Ta on meie koolis ajutiselt õpetajaks. Ta töötab koolis õpetajana Ta hakkas õpetajaks. Nad õpivad arstiks. Ta tuli esimeseks. Nad tulid võistlusel esimeseks. Ta tuli esimesena. Nad tulid metsast esimestena. Poliitik näis muretuna. Poliitikud näivad murelikena. Ilm tundub palav. Ilmad tunduvad palavad.

Harjutus: Kasuta sulgudes olevat sõna õiges vormis (Kes). . . . Sa mind pead? Kus sa (pensionär). . . elada tahad? Ma olen sel aastal ühes Lasnamäe koolis (õpetaja). . . . Ma näen oma elu mõtet selles, et olla (õnnelik). . . . Ma olin järjekorras (esimene). . . . Ma töötan sel aastal ühes Lasnamäe koolis (õpetaja). . . . Meie võistlea jõudis finišisse (kümnes). . . . , kuigi lootsime, et ta tuleb (teine). . . . Sina (direktor). . . Pead teadma oma asutusest kõike. Teekond tundub liiga (pikk). . Tiiu õpib (arst). . . . . Värvisin juuksed (punane). . . . .

Öeldistäite liigid • Öeldistäide võib väljendada: • Seisundit: Laps on haige. • Omadust: Sidrun on kollane. • Liiki: Kass on lemmikloom. • Samasust: Mina olen Martin.

• Ülesanne 140. Kirjuta sulgudesse öeldistäite liik: seisundit väljendav (Se), omadust väljendav (Om), liigitav (Li) või samastav (Sa). • Mees on rahulik (. . . . ). Auto on liiklusvahend (. . . . ). Taevas on sinine (. . . . ). See rohelise seelikuga naine on minu ema (. . . . ). Hunt on meie kohutavaim kiskja (. . . . ). Pöial on haige (. . . . ). Minu nimi on Martin (. . . . ). Hiired on nii armsad (. . . . ). Voodi on segamini (. . . . ). Elu on etteaimamatu (. . . . ). Roos on roos (. . . . ).

Määrused • Tegijamäärus: Presidendi poolt tehti avaldus. Mul on temast kõrini. • • • • Valdajamäärus: Ta sai minult raamatu. Tal on nohu. Jätsin kella tema kätte. Vahendimäärus: Ta lõikas kääridega vatti. Ta saavutas kavaluse abil võidu. Kaasnemismäärus: Ta sõi perega õhtust. Ta lahkus ilma mantlita. Sõltuvusmäärus: Ema rääkis mulle isast. Taat mõtles oma õnnetu elu peale. Kohamäärus: Ta on toas. Ta läks maale. Koer puges laua alla. Ajamäärus: Tule eile meile. Ma käin sageli teatris. Töö saab homseks valmis. Hulgamäärus: Talle maitseb jäätis väga. Karud tulid kolmekesi. Viisimäärus: Elu veereb nagu hernes. Mees lahkus naerdes. Isa seisis palja päi. Seisundimäärus: Keerasin kapi lukust lahti. Põhjusmäärus: Ta suri grippi. Ta lahkus tüli tõttu. Ta jäi külmast kangeks. Tingimusmäärus: Tulekahju korral helistage 112. Haige peaga tuleb palju juua. Otstarbemäärus: Raha eraldati ehituse jaoks. Raiskamiseks mul aega ei ole. Mööndusmäärus: Ta saavutas oma tahtmise ebaedust hoolimata.

Harjutus. Vali sulgudest sobivaim määrus ja määra selle liik Õhtu saabudes, muutus ilm (Atlandil, Suurel Lombil, maailmamerel) (pahaendeliseks, kurjakuulutavaks, kahtlaseks). Ootamatult kiiresti kattus taevas (pilvkattega, pilvisusega, pilvedega) ja tõusis tugev tuul. (Ebakultuurselt, metsikult, toorelt) pillutas hirmus torm räsitud laeva (ulgumerel, merepinnal, mere peal) tundide kaupa. Madrused pumpasid vett (raevunult, raevukalt, vihaselt), kuid lained kandsid seda (üha, püsivalt, kestvalt) juurde. (Ühtäkki, niisama, põhjusetult) torm vaibus (ootamatult, oodatult, ette teatamata). (Väsinult, närtsinult, roidunult) vajusid mehed (koisse, koikusse, sängi). (Ärgates, virgudes, elanvedes) sillerdas päike (vee peal, veepinnal, avamerel) ja pärituul puhus (hoogsalt, hooti, paraja hooga). Madrustel oli (sestpeale, sestap, sellevastu) vähe tööd, nad tantsisid (laevalael, tekil, trümmil), lugesid raamatuid ja tegid käsitööd. Laev liikus (jõudsalt, silmnähtavalt, tormiliselt), kuid ometi ei jõudnud ta iialgi (sadamasse, kai äärde, reidile), sest ta purjetas (nüüd, tänapäeval, praegu) (teispoolsuses, paradiisis, surnute maailmas).