Teravilja haigused ja kahjurid Kollane rooste Puccinia striiformis

Teravilja haigused ja kahjurid

Kollane rooste – Puccinia striiformis Kahjustab rohkem nisu (nii suve kui ka talivilju), vähem otra ja rukist, maapealset taimeosa. 1 mm suurused kollakad suvieospadjandid Saagikadu kuni 40%, seemned kõlujad, talvitub kõrrelistel, seemnetel ei talvitu Tõrje: kolmanda lehe pinnast on nakatunud mitte üle 1 -5%

Kahjustab kõiki kõrrelisi Kõrrerooste – Puccinia graminis Saagikadu kuni 70% Kogu taime pinnal piklikud helepruunid suvieospadjandid Vaheperemeheks kukerpuu ja mahhoonia Vältida taliviljal varajasi ja suviviljal hiliseid külve

Lendnõgi odral ja nisul – Ustilago spp. Nakatumine õitsemise ajal – kuiv ja tuuline ilm Kõik õieosad muutunud tolmavaks nõgieoste massiks Puhtimine süsteemse fungitsiidiga!!!

Kaera – lendnõgi – Ustilago avenae Nakatab vaid kaera Nakatumine õitsemise ajal – kuiv ja tuuline ilm Kõik õieosad muutunud tolmavaks nõgieoste massiks Puhtimine süsteemse fungitsiidiga!!!

Nisu kõvanõgi – Tilletia caries Kahjustab peamiselt nisu, harva rukist ja kõrrelisi heintaimi Haigustekitaja talvitub terade pinnal! Areng soodne külmas ja märjas mullas Terade asemel arenenud läbipaistva kilega kaetud nõgiterad – koristamisel tunda heeringasoolvee lõhna, mida levitavad nõgieosed Külvise puhtimine – piisab ka kontaktse toimega fungitsiididest

Esineb rohkem nisul ja odral Kõrreliste helelaiksus – Septoria spp. Kõrtel, peadel, sõkaldel algul violetjad laigud, terised jäävad kõlujaks Lehtedel pruunikad, keskelt heledamad ovaalsed laigud Puhitud seeme!

Kõrreliste harilik juuremädanik – Cochliobolus sativus Rohkem nakatab otra, rukist ja nisu Tervel taimel pruunid laigud; seemne puhul idupoolne osa tumenenud, levib seemnete, taimejäänustega ja mullas Vältida hilist külvi ja monokultuuri

Lehel võrgutaolise mustriga pruunid, heleda äärisega laigud Võrklaiksus odral – Drechsleria teres Esimesed laigud võrsumisel, massiliselt peale loomist, säilib teradel või sõkaldes, taimejäänustel Kahjustab peamiselt otra, harvem kaera, rukist ja nisu Puhtimine, viljavaheldus, kasvuaegsed fungitsiidid

Silmlaiksus – Pseudocercosporella herpotrichoides Esineb eriti taliviljadel, ka odral, kaeral. Nakatumine 3 -4 lehe faasis Kõrre alumisel sõlmevahel elliptilised laigud, laik on keskelt heledam meenutab linnusilma Põhjustab lamandumist (loomisfaasis), kõlujaid seemneid Tekitaja taimejäätmetel, mullas Tõrje: puhtimine, keemiline tõrje kasvuaegselt

Rohkem kahjustab rukist ja otra ning kõrrelisi heintaimi Äärislaiksus – Rhynchosporium secalis Talvitub taimejäänustel, Saagikadu kuni seemnetel, talirukkil 40% - ei kõlba (seenniidistikuna) ka õlleodraks Pruun osa võib esineda ka lehetupe üleminekukohas lehelabaks Taime osadel valkjashallid, pruunika äärisega laigud Lehe allküljel valkjad eosed Kõrge õhuniiskus 18 -21ºC Puhtimine, otra põldheinte katteviljana mitte kasvatada, keem. tõrje kasvuajal

Triiptõbi odral – Pyrenophora graminea Kahjustab vaid otra. sood. pikk ja jahe kevad Lehel pruunid triibud, mis hiljem kattuvad tumehalli eoskirmega Tugeva nakkuse korral pea ei välju lehetupest või on terad kõlujad Seemneid puhtida, eelkultuurina liblikõ. , raps, kartul, kasvu ajal süsteemsed fungitsiidid

Lumiseen – Monographella nivalis Nakatab põhiliselt talivilju ja mitmeaastasi kõrrelisi heintaimi Pärast lume sulamist talivilja orasel hallikasroosakas ämblikuvõrgutaoline kirme

Tüfuloos – Typhula incarnata Sood. Lume saabumine külmumata maale ja lume kestvus 5 kuud Oras kevadel valkjashalli kirmega, taimed näivad “keedetuna” Lehtedel ja vartel võrsumissõlmedel algul heledad, siis tumedad pruunikad seeneeosmügarad (lumiseenel neid ei ole, kuid haigused võivad koos esineda) Säilib mullas 1 cm sügavusel 2 aastat

Kahjustab kõiki kõrrelisi Kõrreliste jahukaste – Erysipha graminis Taimeosadel kohev, valkjas kirme, mis hiljem pruunistub ja tiheneb. Sügisel ilmuvad mustad eoslad Säilib taimejäänustel ja mitmeaastastel kõrrelistel, sood ühekülgne väetamine

Kahjustab rukist ja kõrrelisi heintaimi Kõrreliste tungaltera – Claviceps purpurea Teraviljade valmimisfaasis tekivad pähikutesse suured tumevioletjad “kõrvad” On mürgine – kui terade hulgas üle 0, 4% tungalteri, siis ei tohi teda süüa ega sööta loomadele Säilib seemnel ja sklerootsiumitena mullas 1 -2 a Puhitud seeme, sügav sügiskünd, umbrohtude niitmine enne rukki õitsemist, orasheinatõrje

Haiguskindlamad sordid: Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda: http: //www. pikk. ee/taimekasvatus/Teraviljakasvatus • Suvinisu - ´Picolo´; talinisu - ´Compliment´, ´Gunbo` (jahukaste, helelaiksus, kollane rooste); • rukis – aastati ülivarieeruv; • Kaer: ´Freja´, ´Jaak´, ´Jumbo´, ´Vendela´ (kaera-kroonrooste) • Oder: `Philadelphia`, `Ursa`

Lehetäid - Aphididae Kuumade ja kuivade ilmade korral tõrjet vaja varakult läbi viia, sest muidu hiljem peituvad nad lehetuppedesse Tugevam kahjustus 3 -5 aasta tagant Tõrjekriteerium: ühe produktiivkõrre kohta 10 -15 isendit võrsete 50 -70% asustuse juures kõrsumisest kuni terade moodustumiseni

Ripslased – Thripidae Tõrjekriteerium: 1 produktiivkõrre kohta 10 -15 isendit võrsete 5070% asustuse juures kõrsumisest kuni terade moodustumiseni 1, 5 mm

Viljalutikas – Eurygaster maura Tühjad pähikud ja kõlujad terad

Kõrsvilja maakirp – Phyllotreta vittula Tõrjekriteerium tõusmete faasis 1 m 2 kohta 20 -25 mardikat või 2025% lehtedest kahjustatud

Naksurlased - Elateridae Munetakse mai lõpust juuli alguseni 2 -6 cm sügavusele mulda, eelistab niiskeid looduslikke rohumaid, rohkem kahjustab happelistel muldadel Söötis olnud põldudel kasvatada 3 aastat hernest, uba, lina ning põlde lubjata

Rootsi kärbes – Oscinella frit Aastas 2 PK (1 PK suvivilju, teine talivilju) vaglad vigastavad keskmise lehe alust – leht kolletub ja närtsib, kahjustunud taim võib seejärel moodustada puhmiku Tõrjekriteerium: kontrollida tärkamisest, pritsida tõusmete faasist kuni võrsumise lõpuni, kui 10 -15% võrsetest kahjustatud

Viljakukk – Lema melanopa Tõrje: 1 m 2 kohta 10 -15 mardikat, 20 -25% lehtedest kahjustatud